Kia Sportage
Tõnu Ojala
02.03.2011

Uus Sportage on esimene Kia, mis täies mahus endise Audi disainijuhi Peter Schreyeri ja tema tiimi käe all valmis saanud. Muidugi tunneb selle mehe kätt ka Kia eelmiste mudelite juures, kuid need autod olid selleks ajaks, mil Schreyer Audist Kiasse kolis, juba mingisse arengustaadiumisse jõudnud. Sportage’i puhul oli ees valge leht.

Linnamaasturid on tänase automaailma hitt ja siin püüavad kõik autotehased oma osa saada. Nissan Qashqai osutus ootamatult edukaks, nüüd loodab Kia uue Sportage’ga sedasama teha. Eeldused selleks on olemas – auto näeb välja efektne, püsides seejuures Kiale omaselt mõistlikus hinnaklassis.
Vana mudeliga seostab Sportage’i ainult nimi ning ainus auto, millelt analoogiat otsida, on aastapäevad vana Hyundai iX35. Konkurentide seast eristub Sportage selgelt – erinevalt näiteks samast iX35-st, mis vägagi Ford Kuga moodi. Sportage on selles osas ausam ja teda ei aja naljalt kellegagi segamini.
Mootorivalikuid on kokku neli: bensiinimootorid on 1,6- ja 2,0liitrised (vastavalt 135 ja 163 hj), diislid 1,7- ja 2liitrised (vastavalt 115 ja 136 hj), võimsamatele mudelitele pakutakse manuaali kõrval ka kuuekäigulist automaati. Ehkki välimuselt maastikuauto (moodi), ei pakuta nelikvedu siiski kõigile mudelitele. Asi on selles, et ligi veerand seda masti maasturitest läheb Euroopas kaubaks just esiveolistena – kas viimased lumerohked talved selles osas ka korrektuure teevad, on täna veel vara öelda.
Kõrge isteasend tagab hea nähtavuse – nagu ühes maasturihakatises olema peab –, segavad vaid jämedad A-piilarid. Nii pea- kui jalaruumi on piisavalt ka tagaistmel ja kui midagi ette heita, siis vaid seda, et tagaistmeid edasi-tagasi (või vähemalt seljatoe kaldenurka) liigutada ei saa. Küll aga saab neid kokku panna ja seeläbi tekib 1353liitrine pakiruum. Tavaoludes mahutab Sportage’i pakiruum 564 liitrit – see võiks tegelikult suuremgi olla, aga pakiruumi põhjas asuv suur varuratas nõuab oma.
Veidi võib kritiseerida armatuurlaua materjalivalikut, kuid vaatame asjale näkku – kes see oma auto armatuurlauda ikka sõrmenukkidega koputamas käib! Ja väljanägemine on igati tasemel.
Efektne välimus nõuab teatavat lõivu maksmist nähtavusele tagasuunas. Tagaaken on üsna väike ning saab selgeks, miks Kia insenerid juba EX-versioonile parkimisandurid varustusse on lisanud. Ka ei ole kõige paremini õnnestunud auto IT-pool, sest menüüdes ekslemine on keeruline ning seal tagasikäikude tegemine tülikas.
Õhutakistustegur 0,37 ei ole just absoluutsest tippklassist ja nii ei ole ka kütusekulu näidud mitte rekordtasemel. Seejuures tekitab kütusekulusse üllatavalt suure vahe automaatkäigukast – paraku mitte kulu vähenemise suunas… Talvisel maanteel sõites püsib suure diiselmootori ja automaatkastiga Sportage hetkekulu näit 7 l/100 km kandis.
Sõiduomadustelt pakub Sportage siiski head kompromissi teelpüsivuse ja mugavuse vahel. Suur rehvimõõt (enamikul versioonidel 17 või 18 tolli, 16tollist mõõtu kohtab vaid baasversioonil) lisab välist efekti ja üritab lisada ka sportlikkuse vürtsi, arvestades, et enamasti saab tegu olema siiski asfaldil kulgeva sõidukiga. Samas tähendab selline rehvimõõt meie teeoludel müralisa ning et ka diiselmootori müdin selgelt autosse kostab, ei saa Sportage’i meie tingimustes kõige vaiksemate autode sekka lugeda.
Oodatult teeb Kia konkurentidel meele mõruks varustustabeleid ja hinnakirju võrreldes (üks argument on Kial muidugi veel – koguni 7 aasta pikkune garantii). Tippmudeli tagurduskaamera, soojendusega esi- ja tagaistmed (!), iPod-ühendus, ksenoonesituled, Bluetooth, kiirusehoidik ja palju muud – ning kõige selle juures jääb hind kõvasti alla 30 000 euro. Auto baashind on aga 16 610 € ehk 259 890 krooni tasemel, mis on auto suurust, varustust ja garantiitingimusi arvestades igati konkurentsivõimeline.

Sarnased artiklid