Kia Rio
Tõnu Ojala
03.10.2011

Mitte väga kauges minevikus automaailmas suhteliselt tundmatu Kia mudelivalik on viimastel aastatel tõhusalt täienenud ning iga järgmine uudismudel kinnistab selle Korea firma üha kindlamalt pildile. Uue Rio tuleku puhul on vanadel olijatel nii Euroopast kui Aasiast taas põhjust muretsemiseks.

Rio asub Kia mudelivalikus Picanto ja Cee’d-i vahele, hakates konkurentsi pakkuma sellisete väikeautode raskekahurväele nagu VW Polo, Ford Fiesta, Opel Corsa ja Toyota Yaris. Mõõtmeid võrreldes kipub Rio sellest ansamblist siiski veidi välja kukkuma – Rio pikkus ulatub ühena vähestest omas klassis üle nelja meetri. Samas jääb ta nn väikekeskautodest selles võrdluses veelgi kaugemale, nii et Kia Cee’d, VW Golf, Ford Focus või Toyota Auris siia kõrvale siiski ei passi.
Et Rio on suuremast osast konkurentidest pikem (nt Yarisest tervelt 26 cm võrra), annab see tunda tagaistmel, kus jalaruumi ohtralt. Teatava üllatusena ei ole midagi ette heita ka kõrguse osas, seda vaatamata auto sportlikult langevale tagajoonele.
Kia silmatorkava disaini peasüüdlaseks on varem aastaid Audis samal alal silma paistnud peadisaineri Peter Schreyeri omanäoline käekiri. Auto kujundus on sündinud küll Kia USA ja Euroopa disanikeskustes, auto tehnika ja tootminegi on siiski Korea päritolu.
Rio disain ei ole küll nii silmatorkav kui näiteks Ford Fiestal, kuid kaugeltki ka mitte konservatiivne nagu VW Polol. Ilmselt on just Schreyeri käsi mängus, et enamik autoajakirjanikest Rio tagaotsa silmitsedes sealt nii Audide kui samasse perekonda kuuluva Seat Leoni jooni näha oskas.
Sõiduomadustelt asub Rio kenasti skaala mugavus-sportlikkus keskel. Vast vaid rool võinuks veidi konkreetsem olla, kuid selle kergust saab seletada asjaoluga, et selline lahendus on omal kohal linnaliikluses.
Jõuallikate osas saab esialgu valida 1,25- ja 1,4liitrise bensiinimootori ja 1,4liitrise diisli vahel, edaspidi on veel oodata 1,1liitrist kolmesilindrilist diiselmootorit. Selle 1,1liitrine töömaht näib esmapilgul küll alamõõduline, kuid tegelikkus on midagi muud ning liiklusse sukeldudes teeb see jõuallikas 1,4liitrisele bensiinimootorile selgelt ära. Hobujõude peidab 1,1liitrine diisel endas küll vaid 75, kuid siin on määravam momendinäit, mis diislil tervelt 171 Nm (bensiinimootoritel vastavalt vaid 121 ja 137 Nm). Maades, kus automaksu CO2 järgi arvestatakse, tekitab just see jõuallikas (keskmise kütusekuluga 3,2 l/100 km) kombineerituna start-stopp-süsteemiga enim elevust, sest 85 g/km on näit, millele seeriaautodest lähedale jõudnud vaid Smart ForTwo. See auto on aga vaid kahekohaline ja kaheukseline ning hoopis teisest mastist. Rekord-Rio 3,2liitrine tulem saavutatakse siiski nn ökoversioonil, millel kaalu säästmise huvides puudub nii kliimaseade, tagumised kõlarid kui isegi tagaklaasi pesur – tavamudelitel jääb see näit 3,6 l/100 km tasemele, kuid hea tulemus on seegi.
Mõlemat diiselmootorit ning suuremat bensiinimootorit kombineeritakse kuuekäigulise manuaalkastiga, 1,2liitrise bensiinimootori korral on käike ühe võrra vähem. Automaatkasti saab lisavarustusena vaid kombinatsioonis 1,4liitrise bensiinimootoriga.
Esialgu on uus Rio saadaval vaid viieukselisena (mõnel turul – nt Venemaal – eksisteerib ka sedaan), järgmisel aastal lisandub kolmeukseline mudel. Eestis algab uue Rio hinnatase 11 990 eurost – sel juhul on tegemist 1,2liitrise bensiinimootori ja baasvarustuses mudeliga.

Sarnased artiklid