Kia Optima versus Chevrolet Malibu
06.06.2012

Korea autod pole Euroopas seni suures keskklassis tegijate sekka pääsenud, kuid nüüd tahavad seda olukorda muuta. Eelkõige ähvardavad Kia Optima ja Chevrolet Malibu prantslaste ja jaapanlaste positsioone kõigutada.

Olid ajad, mil USA sõiduautode turul ruulis General Motors – enne kui jäme ots jaapanlaste kätte läks. Nüüd ongi sealmail enimmüüdud sõiduautodeks Toyota Camry ja Nissan Altima, mitte mõni Chevrolet või Ford.
Chevrolet’ Euroopa mudelivalikusse pole USA teedelt 1964. aastast tuttav Malibu kuulunud. Kuid nüüd, mil Chevyl tõsine plaan (taas) globaalseks brändiks saada, tuli ka see nišš täita. Tõsi, vahepeal katsetati siin Daewoolt laenatud Epicaga, kuid Korea autode „kloonimisperiood” edu ei toonud ning Chevrolet’ seis on hakanud paranema alles nüüd, mil uued mudelid Daewoo taagast vabad. Siiski pole ka Euroopas müüdav Malibu mitte USA, vaid Korea toode, kuid paljukest tänapäeval nn puhtaverelisi autosid üldse on – seda enam, et konkreetse Malibu puhul pole vahet, kummal pool Vaikset ookeani auto kokku pandud on. Fakt on aga see, et USA autode fännide meelehärmiks muutub Chevrolet raskest jänkirauast üha enam General Motorsi ökobrändiks.
Chevrolet’st märgatavalt lühema ajalooga Kia on endale väljaspool koduturgu nime teinud eelkõige väiksemate autode ja maasturitega. Koreas on levinud ka Kia esindus(likumad) autod, kuid senised eurokatsetused Claruse, Magentise või klass kõrgemal Opiruse näol pole edu toonud. Nüüd on uus nii auto kui nimi – Optima.
Ehkki väliselt tundub Malibu olevat Optimast oluliselt kogukam, pole vahe kuigi suur. Mõlemad autod on suuremad nii Eesti turul selles segmendis valitsevast Toyota Avensisest, Eesti aasta auto tiitlit kandvast Peugeot 508st kui ka isegi Škoda Superbist. Kia puhul on parimaks võrdluseks Hyundai i40, sest tehniliselt Optima selle auto lähisugulane ongi. Omast kontsernist leiab lähisugulase ka Malibule – kui otsida ühisjooni Opel Insigniaga või sealtkaudu tänaseks ajalooks saanud Saab 9-5-ga.
Pikkust on Malibul 20, laiust 25 ja kõrgust 10 mm enam kui Optimal. Telgede vahe on aga pikem Kial ja seda koguni 58 mm jagu. See kajastub ka auto sees, kus Kia tagaistmel peaaegu et Škoda Superbi kombel laiutada saab. Esiistmel on veidi enam avarust Malibus, ehkki seda tänu kokpiti meenutavale juhikohale ilma mõõdulinti appi võtmata hästi ei taju.
Kujunduses on mõlemal puhul taga aetud sportlikkust – piisab kas või mõlema auto kupeelikku küljejoone vaatamisest. See tõik annab paraku tunda tagaistmel, kus see kohe istuja pea ruumi röövib. Pisut Lexus IS-i meenutav Optima jätab siin konkurendist siiski lennukama mulje – seda just disaini silmas pidades. Pole ka ime, sest Kia peadisainer Peter Schreyer on täna autode disainimaailma nimekaim tegija, kelle portfelli kuulub mitmete Audi ja VW mudelite hulgas väljapaistvamaina Audi TT.
Chevrolet disain on konservatiivsem, kuid jõulisem, seda nii väljast kui seest. Küll aga üllatab Malibu sisekujundus pimeduse saabudes, kui armatuurlauda hakkab kogu laiuses ehtima efektne roheline valgustriip. Ehkki enam-vähem sama mõõtu VW Passatiga, jätab Malibu palju massiivsema ja raskema mulje. Auto ise on toodetud küll Koreas, kuid veermikus on tunda ka Ameerika geene ning kõige mõnusam ongi Malibu maanteedel kulgedes. Samas annab tunda ka sugulus Opel Insiginiaga – siin on hästi omavahel suudetud kombineerida koguni kolme maailmajao plusse.
Ka Optima ei ole erinevalt näiteks Cee’dist nn euro-Kia (USAs on ta erinevalt Euroopast juba paar aastat müügil olnud), kuid tema sõidutunne on veidi sportlikum – aga seda peegeldab juba auto välimus. Tõsi, sportlikke sugulasi tuletab meelde ka Malibu – piisab, kui heita pilk Camarolt inspiratsiooni saanud tagatuledele!

Napib valikut
Sportlikkusest saab mõlema auto puhul rääkida siiski vaid välimust arvustades ja see kehtib eriti jõuallikateni jõudes, kus vähemalt esialgu valikut ei ole. Nii tuleb Malibu puhul võtta (või jätta) 2,4liitrine 167 hj bensiinimootor. Küll aga saab valida kas manuaal- või automaatkasti (mõlemad kuuekäigulised). Tegelikult on Malibu mootorivalik märgatavalt soliidsem ja sealt leiab muude seast nii 2liitrise diisli (Eestisse on oodata 160 hj versiooni) kui hübriidi, kuid see on alles tuleviku teema.
Valik puudub ka Kial – siin käib sama jutt 1,7liitrise diiselmootori kohta (käigukasti osas on siingi valikuvabadus jäetud). Tõsi, suvel on lisandumas 2,0liitrine 170 hj bensiinimootor. Võimsust on Kia diiselmootoril oluliselt vähem (136 hj), momenti aga oluliselt enam (sõltuvalt käigukastist kas 330 või 320 Nm Kial vs 225 Nm Chevrolet’l). Nii et dünaamika osas teeb Malibu Optimale selgelt ära.
Millegipärast on Chevrolet originaalitsenud käiguvahetusega – automaatkasti manuaalrežiimis käib käikude vahetamine käigukangi otsas asuva nupu abil! Mugav pole see lahendus vähimalgi määral, sest manuaalrežiim tähendab käigukangi tõmbamist kõige juhipoolsemasse asendisse, aga sel juhul asub kang juba nii taga, et selleni küünitamiseks tuleb omajagu vaeva näha. Peale selle on nupp ise pisike ja lihtne on plussi asemel miinust (või vastupidi) vajutada. Kia pole üritanud jalgratast leiutada ja seal käib käiguvahetus traditsiooniliselt käigukangi edasi-tagasi liigutamisega või roolitaguste labade abil.
1,5 tonni liigutamisega saavad Chevrolet 167 hobust üsna hästi hakkama, manuaalkastiga Malibu spidomeetrile jõuab kolmekohaline kiirusnäit 9,5 sekundiga, automaadil kulub pisut üle poole sekundi kauem. Hyundai i40-lt tuttav Korea päritolu diiselmootor Kial selliseid kiirendusnäite ei võimalda, manuaalkastiga Optima jõuab 100 km/h-ni 10,3 sekundiga, kuid mõtliku olemisega automaat alles 11,6 sekundiga.
Kütusekulu osas võtab Kia oma. Diiselmootor on diiselmootor ja nii piirdub siin keskmine kulu sõltuvalt käigukastist tehaseandmete põhjal vastavalt 5,1 või 6,0 l/100 km-ga. Malibu neelab samal ajal vastavalt 7,8 või 8,0 liitrit.

Kas ja kes peaks värisema?
Suure Saksa kolmiku – Audi, BMW ja Mercedes-Benzi – pärusmaadeni korealased veel ei küüni ning ka Opeli, Volkswageni ja Fordi ostjad ei kipu vast esimese hooga üle minema. Nii Prantslastel kui jaapanlastel on aga põhjust siiski silmad lahti hoida. Täna on nii Optima kui Malibu ainsaks tõsiseks puuduseks modifikatsioonide nappus – et Euroopas läbi lüüa, peaks valikuvõimalust oluliselt enam olema (lisaks suuremale mootorivalikule ei teeks paha ka universaalkere – Hyundai i40 näol on hea näide võtta).
Kuni mudelivalik on napp, püüavad mõlemad lüüa varustusega: siin pole kumbki kokku hoidnud. Päris baasmudelitel muidugi mitte, aga sealt edasi saab Malibu roolil paiknevatest nuppudest juhtida Pioneeri audiosüsteemi, USB-, Bluetoothi- ja MP3-liideseid, LTZ-versiooni mudelitel on ka 7tolline täisvärvides puutetundlik displei, mille taga paikneb kavalalt peidetud panipaik, kuhu saab peita näiteks telefoni või iPodi. Samuti nuppuderohke rooliga Kia varustusest leiab aga koguni roolisoojenduse ja ventileeritavad istmed ning need ei ole sugugi kõige igapäevasemad mugavusvidinad.
Oluliselt erinevad on hinnakäärid, aga selle paneb paika mootorivalik. Kia annab siin konkurendile edumaad, sest temal odavamat bensiinimootorit esialgu polegi. Kui Chevrolet meelitab 18 100eurose baashinnaga ning hinnakirja lõpetab 26 740 eurot maksev mudel, siis Kia võtab jutule alates 22 490 eurost ning hinnakiri jätkub kuni 31 190 euroni välja. Teada on ka diisel-Malibu hind, mis algab 21 000 eurost. Hinnakirja on jõudnud ka 2liitrise bensiinimootoriga Optima – selle saabudes saame rääkida 20 990eurosest baashinnast. Muidugi tuleb siingi silmas pidada, et varustustasemed üks-ühele võrreldavad ei ole.

Sarnased artiklid