Kes teevad TMi?
Kaido Soorsk
01.03.2007

Ühe sõnaga – kiiksuga kodanikud. See on diagnoos ja selle üle on parem mitte vaielda. Üks hea uudis on aga samuti – need kiiksud pole reeglina ülejäänud ühiskonnale ohtlikud – veel...

Kaheksa ja pool aastat ja 100 numbrit pole enamikes Euroopa riikides ühe suurema tehnikaväljaande jaoks just eriline saavutus – kadedaks teevad hoopis juubelid a'la Autocar 100, Tekniikan Maailma 50 jne. Ometi on meie Eestimaa jaoks see number päris seksikas, üheksakümnendate alguses sündis ajakirju nagu seeni – 100. numbrini on neist jõudnud vaid üksikud.
Aga nüüd on ta käes – need aastad on olnud ajakirja jaoks üksjagu erinevad, kuid veidral kombel on kohe alguses kokku juhtunud päris elujõuline seltskond, seda nii toimetuse liikmete kui ka kaasautorite poolest. Seda seltskonda iseloomustavad edevus (miks nad muidu sule haarasid?), tähelepanuväärsed teadmised südamelähedases valdkonnas (hoidku jumal, kui nad teid nurka suruvad ja siis põlevate silmadega näiteks pooljuhtidest loengut alustavad) ning oskus peatada aega (sellele viitab nii artiklite sisukus kui ka krooniline hilinemine materjalidega) – neil sellidel on lihtsalt teine kalender. Aga alustame tähtsaimast, ehk siis SUUR KOTKAS isiklikult, kellel nimeks

Vello
peatoimetaja Vello Kala, you know (kes siis ei tea – toim)… Kui te olete juhtumisi näinud filmi “Back to the Future”, siis kodanik Kala meenutab kangesti Christopher Lloyd'i kehastatud hullu teadlast. Erinevalt Lloydi tegelaskujust pole Vellol siiski pikki valgeid kiharaid ega ohjeldamatult rikastatud uraani – vastasel korral oleks juba temalgi ajamasin ammu valmis. Selle eest on aga Vellol vuntsid ja Opel Vectra – Lloydi tegelane pidi läbi ajama hoopis vähem töökindlama DeLoreani sportautoga – ühel väärikal loomegrupi juhil, kelle töö eeldab ka ühiskondlikku vastutust, ei sobi aga end nii keigarlike vidinatega ehtida.
Aga ilma naljata – härra Kala on hajameelne und positiivne maailmakodanik, kelle Pegasus läheb vuhinal lendu nii poliitiliste teemade kui ka rakettmootorite peale. Kui ta ilmub tööle ehituna lipsu külge kuivanud vorstisaiaga, on teda suure tõenäosusega hommikusöögil üllatanud geniaalne idee, kuidas lahendada veepuuduse probleem Somaalias. Ideed tulevad Vellol hoiatamata ja kohe. Eriti just õhtuti ja ühtejutti – toimetuses märgivad isand Kala töökohta 2 m kõrgune korratu paberilasu ning 12 kohvikruusi.
Ometi loob selline kella ja tavapäraste elureeglite eiramine ning siiras huvi maailma asjade vastu kodanik peatoimetajale säärase positiivse oreooli, et temaga on võimatu riidu minna ning inimeste “käitlemine” käib tal imelihtsalt – professoril on küll kadestajaid, kuid vaenlased tal ilmselt puuduvad. Pole ka kirjameest autoalal, keda nii sageli uusi ajakirju ülesmäge vedama oleks kutsutud. TMi perest on tema ainsana tõeline leheneeger. Terasemad lugejad mäletavad ehk noore poeedi terveid külgi katvaid probleemartikleid Noorte Hääles. See tee lõppes, kui nurka sai surutud kurikuulus Gustav Naan. Toonased ajakirjandusjuhid tulid seepeale kokku ja otsustasid ohtliku tattnina mõne süütu teema, näiteks mootorite maailma juurde suunata (mis noort kirjandusinimest hingepõhjani solvas). TMi lugejad peavad seda otsust aga tänama – ilma selleta oleks meil üks vileda kampsuniga kirjanik ehk rohkem, kuid nii karismaatilist automeest me teist ei leiaks…

Tõnu
Tõnu Ojala nime teab iga autosõber – tegemist on pisuhännaga (tulihännaga), kelle õlgadel püsib meie autorubriik. Kodanik peatoimetaja kõrgharidusele majanduse vallas vastandub subjekti diplom aparaadiehituses, TPI drill on jätnud ka kustumatu jälje kodaniku käitumismaneeridesse. Ta EI hiline, teeb kõik kirjatükid ENNE tähtaega, jõuab JUBE palju ning suudab lisaks sellele säilitada veel ka HEA tuju! Ehkki inimene on ühe kõige vabameelsema tähtkuju esindaja (veevalaja), viskaksid ülejäänud ta heameelega sellest sektist välja – ta on lihtsalt liialt korralik. Kui Tõnu parajasti ei pildista ega kirjuta, siis tambib ta jalgratast, ehitab kodus terrassi, teeb metsajooksu või siis kantseldab lapsi.
Omamoodi ajaröövel on osalemine TTÜ meeskooris, kus aastate jooksul koori välisministrina tõestas end ka andeka logistikuna. Proovige säästueelarvega viia omast vabast ajast 50liikmeline meeskoor Lõuna-Aafrikasse või Ameerikasse – EI KADESTA.
Korralikkuse kooliks eespool nimetatud insenerivabriku kõrval oli kindlasti ka Äripäev – autoosa kokkupanekule lisaks tuli sulemees Ojalal vastutada ka erilehtede eest ning olla rubriigitoimetajaks (ja mitte ainult autorubriigi!). Must be koolitus igale leheneegriks saada ihkavale kodanikule: kes sellest kadalipust on juba läbi käinud ja jaksab edaspidi kõhtu sees hoida (loe: vormis olla), on tunnustatud ja nõutud tööjõud ükskõik millises kirjastuses: seni pole kodanik Ojala arvestatavat pakkumist saanud vaid Maajast…

Tormi
Tormi Soorsk on ühes isikus nii kartmatu meremees kui ka astronoom, tuumafüüsik ja itimees (põline saarlane veel pealekauba). Pärast seda, kui ta rohkem kui kümme aastat tagasi ajakirjanduse lainetesse viskus, drillib ta TMi algpäevist tehnikalugude kaasautoreid. Ja neid on tal enam kui teistel TMi toimetajatel kokku. Püsiv uudishimu ja suur lugemus on aidanud tal asjatundjaks saada väga laias skaalas – nanotehnoloogiast päikesepatareide toitel töötava hambaharjani välja.
See on üsna jabur amet, mis nõuab suurt ümberkehastumisvõimet. Kujutage endale ette, kuidas inimene kontrollib parajasti autori A loos esitatud Vene tanki T-34 peaülekande arvu, kui helistab autor B ja palub oma loos neljandas lõigus asendada tuumalõhustamise valemis ära toodud väike n suure Dga? Või mida teha looga, kus tellitud 7500 tähemärgi asemel on neid 14 500 ja pärast autorile lühendamiseks tagasi saatmist on veel 500 juurde kirjutatud? Suhtlemine autoritega on teinud kodanik Soorskist ERITI viisaka inimese – kui lahkute toast, kui Tormi helistab autorile, siis naastes pole mees veel sissejuhatusest kaugemale jõudnud ja uurib ettevaatlikult kaasautori koerakese tervise kohta...
Kui isand Kala tagantlükkavaks jõuks on uudishimu ning Ojalal lauluhimu, siis Tormil lähevad silmad niiskeks parooli "Saaremaa" peale. Kui vaene vend trükib parajasti puuduvaid pildiallkirju, siis küsige "Tormi, millal sa viimati Saaremaal käisid?" ja kohemaid kiireneb tempo ja sõrmede alt käib välja sinine leek – nii kiiresti oleks vaja see asi tehtud saada ja siis vutt-vutt kohe Saaremaale… kole tore on vahel teist niimoodi kiusata.

Kaido
TMi kunstiline juht paistab vaevu tohutu arvutimonitori tagant välja. Tal on alati üüratus koguses tööd, sest hea inimesena ei tihka ta kellelegi ära öelda. Stoilise rahuga veab ta ekraanile arusaamatuid jooni ning sätib nohisedes paika pilte. Pikkadest tööpäevadest on tal kaunid HELEpunased silmad.
Vähesed teavad, et Kaido on tegelikult libakunstnik. Ta võib küll pühendunud näoga tegeleda ajakirja esikaane kujundamisega, kuid mõttes püüab paigaldada autole torukollektorit nii, et selle läheduses asuv klaasipesupaak kohe ära ei sulaks. Kaido on autohull rohkem kui keegi teine kogu toimetuses. Kui kusagil Eestimaa nurgas käivad mootori pöörded kas või korraks üle 6000, on Kaido kohe seal ja tahab ka proovida. Ta võib peast nimetada kõiki Maarjamaal olevaid autosid, millel kolmanda käiguga “ratta ringi” saab, või siis millisel võidusõitjal 1997. aasta suvel Pärnus 11. ringil kolmanda “püti” klapp silindrisse kukkus. Parema meelega töötaks ta ajakirjas Mootorid ja SHuured Mootorid.
Kui Kaido üle TMi ukseläve astus, sõitis ta kurja musta BMWga ning kandis pikka patsi. 100 järjestikust numbrit tehnoloogia arengut kajastavat ajakirja on muutnud teda niipalju, et patsi enam pole. Selle käskis naine maha lõigata, kuna dušinurga äravool läks pidevalt umbe. Üldiselt Kaidole lihtsalt meeldib, kui hästi toimivad lahendused iialgi ei muutu. Tema meelest võiks igavesti kesta aeg, mil mootori töötamiseks on vaja ainult bensiini ja tuld ning sportautod ei ole pikkade küüntega tibide pärusmaa. Muheda Saaremaa aktsendiga on ta alati nõus neid seisukohti kõigile tutvustama, kuid hea diplomaadina jätab “õige arvamuse” vestluskaaslasele.

Hilja
Hilja Kask on TMi toimetuses see nähtamatu pool, kes triigib TMi tehnilised ja keerulised tekstid ladusaks lugemiseks. Pole kahtlust, et ta vääriks “ausammast”, sest päris kindlasti on ta ainus inimene, kes loeb Tehnikamaailma kaanest kaaneni – ja veel vähemalt kaks korda! Tema puuduseks on aga see, et pikas perspektiivis on ta viinud kirjutajad selleni, et neist on saamas kroonilised düsgraafikud – milleks pingutada, kui nähtamatu käsi kontrollib võõrsõnade kirjapilti, parandab käändelõpud ning loob korra majja mõõtühikute rägastikus? Ning seda veel moel, et autor kiidab tõsimeeli – ise tegin!
Enne TMi toimetas Hilja palju aastaid Teaduste Akadeemia Toimetisi. Autonduse valdkonda sukeldus ta koos Margus-Hans Kuusega ajakirjas AutoPluss, kuna tehnikaalad on talle ikka rohkem meeldinud ja sobinud. Sellest kogemusest laoti aga nii tugev põhi, et kui värske autokirjanik ei tea, mis asi on diferentsiaalilukk, siis Hilja võib seda seletada – malbel toonil…

Kodanikud, kes annavad TMile õige vurfi
Need on kaasautorid – nende endi olemus ning nende kirjutatud lood on asjad, mis panevad ajakirjale nina pähe. Huviliselt huvilisele – see oleks parim iseloomustus. Üksiti vääriks igaüks neist eraldi artiklit, kuid läbiva ühise iseloomujoone tõttu – liigne tagasihoidlikkus – on seda kaunis raske teha. Püüame seda siiski, kuid pidage meeles, et see kirev seltskond pole siin sugugi tähtsuse järjekorras – pigem on reastatud infokillud, mis toimetuses esimesena pähe tulid…

Kullo Kabonen – diplomeeritud pedagoog tööõpetuse ja joonistamise erialal, magistrikraad elukunstniku rollis. Üks värvikamaid tegelasi meie ajakirjas – olnud Äripäeva ajakirjanik ning hiljem personalidirektor, vahepeal usin koolitaja ning nüüd juurte juures tagasi. Kui keegi sõidab talvel lühikeses pesus võrriga Põltsamaale, joob suvisel keskpäeval korstna otsas õlut või libiseb Järvevana teel külili tsikli seljas veoautost mööda – siis võib 98% kindel olla, et see on Kabonen! Liitke siia muhe keelepruuk ning teemakohane asjatundlikkus – Kullo pole pillija-tüüp. Äripäevas olid kuulsad Kaboneni sügisesed metsseajahid – mehi oli kui murdu, üritus kestis päevi ja metsa ei mindudki…

Olavi Kärsna – kui me elaks keskajal, siis seda meest tahaks tuleriidal näha kolm institutsiooni. Riik selle eest, et ta õpetab FIEsid makse optimeerima, lugejad selle eest, et ta saab oma kirjutistest vaid ise aru (ilmne liialdus, kuid teemad on rasked), ja kirik, sest kodanik pole alternatiivmeditsiini suhtes sugugi ükskõikne… Igatahes on tegu lõbusa ja uudishimuliku selliga, kes on võimeline ka seninähtamatult uuele digiaparaadile hellitusi “kõrva” sosistama. Oma teadmiste poolest vääriks ta meie meelest lugupeetud võluri kõrget kübarat, kuid Olavi ise hoiab madalat profiili ning pole sellega veel tänavale ilmunud…

Toivo Külvet – meremees jumala armust. Toivo on teoreetilise osa kõrval ka praktik, vee peal käimise kõrval on ta ka paatide ehitamises osalenud. Ülejäänud toimetus kahtlustab, et magusa une nimel valab mees oma voodisse vett ja meresoola ning et pea kõiki Eesti veesõidukeid tunneb ta nime ja nägupidi. Igaks petteks pöördub ta nende poole teie-vormis…

Teodor Luczkowski – kui nime järgi võiks arvata, et tegu on uhke Poola paniga tulise täku sadulas, on tegu hoopis lehvivate lokkidega TTÜ õppejõuga. Fotoaparaat, pressikaart ning märkmik on mehel kogu aeg kaasas, sest iial ei tea, millal ning mis maandub Tallinna lennuväljal ja millal tuleb jälle ummisjalu sinna tormata. Isiklikku sõiduautot Teodoril pole –Mercedese raha on ta investeerinud omal käel üle maailma lennunäitustele tormamisse – naisega koos kusjuures!

Rein Luik – tegemist on osava raamatuköitja ning isehakanud autospordikorüfeega. Kui mõtlete, et teate üht-teist autoralli või F1 ajaloost, siis pärast Reinuga kohtumist te enam nii ei arva. Väga lai silmaring, hea analüüsivõime ning kadedaks tegev mälu teevad Reinust asendamatu ajakirjaniku. Kui palju on Eestis autospordi ajakirjanikke, kes Martin Holmesi, enamiku rallisõitjate ning F1-võistkondade pressiteenistustega on sina peal (osa piloote kaasa arvatud)? Autosporti tunneb kodanik ka köögipoolelt, kuna on pikki aastaid töötanud Eesti Autospordiliidu sekretärina (pea sama mis tegevjuht). Reinu sulest on ilmunud ka maailmas täiesti unikaalne teatmeteos – Ralli MM Entsüklopeedia.

Toe Nõmm – see kodanik võiks olla tänase Stirlitzi prototüüp. Äraoleval ilmel tuiskab ta ringi, maskeerituna tagasihoidliku habeme (vahest ka habemeta) ja beeži kevadpalitu varju, ning kui ta teile tänaval otsa jookseb, siis selekteerib ta parajasti mõttes ilmselt kaitsejõudude tarvis uut püstolite hanget – relvade tundmise koha pealt on Toele tõeliselt raske vastast leida. Peale nime ja töökoha pole toimetusel õnnestunud tema kohta midagi muud teada saada – vastavad arupärimised pareerib ta osavalt mõne muheda naljaga… Ääretult viisaka ja tagasihoidliku kodanikuna tuleb ta oma kirjatüki juurde kuuluvate piltidega toimetusse märkamatult ning haihtub sama kiiresti – viie sekundi pärast ei mäleta toimetuses enam keegi, millal kodanik Nõmm neid viimati külastas…

Heino Pedusaar – kogu ülejäänud toimetus palvetab õhtuti, et ka nemad säilitaksid vanemas põlves sellise mõtteerksuse ning sära silmades kui Heinol. Kui palju lehekülgi on ta lugude ja raamatutena kirjutanud, toimetanud ja tõlkinud, ei tea ta vist isegi. Tõelise erudiidina ja paljude keelte valdajana oskab ta nooremaid kolleege õigele rajale suunata ainult temale omase taktitundega. Omaette pentsik vaatepilt on see, kuidas müügimehed näiteks ehitusmessil hõbedaste kiharatega “taati” alahindavad ja kuidas siis too nad oma teadmistega kohe üles rivistab. Heino Pedusaar on muuhulgas ka koolitatud laulja ning esimese elektrioreli leiutaja! Legendaarse Eesti Raadio helirežissöörina on ta end SUURTE TÄHTEDEGA N. Liidu ning ka Eesti tehnikalukku kirjutanud. Meil jääb üle vaid lisada, et on uskumatu, et Grand Old Man võib olla nii mitmekülgne…

Ülo Vaher – väljaõppinud ning ka praktiseerinud tuumafüüsik, kes kandidaadikraadi on kaitsnud hoopis bioloogias. Terava vaimuga kodanik, kes üllitab teadusloomega seotud artikleid mängleva kergusega (nii tundub) – aga mõelge, kui palju tööd nõuab ainuüksi materjali hankimine ning faktide kontroll. Kui üldse keegi Eestis oma tuumakohvri valmis saab, siis on see suure tõenäosusega TM ning süüdi on selles eestkätt Ülo teadmised ning tema hoiak – mees peab tähtsaks elukestvat õppimist ja teaduspõhise ühiskonna rajamist Eestis. Hoidke end vormis, kodanikud! Ja mitte ainult vaimult – kodanik Vaher on mees, kes leiab iga päev aega jooksmise või suusatamise tarvis. Selles ehk polekski midagi erilist, kuid kodanik Vaheri aastatesse mahub juba rohkem kui kolm keskkooli lõpetamist järjest!

Martin Ruud – TMi perest üks nooremaid ja samas ka skandaalsemaid tegijaid – ala on selline, pruugitud autode lood ei jäta kunagi kedagi külmaks. Tema isiklikke läbielamisi me igaks juhuks enam ei kirjelda – TM on seda korra teinud ning siis võttis üks autofirma aastaks ajakirjast reklaamid välja. Martin on alati objektiivne ja tänu arvestatavale kogemusele osutuvad tema diagnoosid/ennustused hiljem pea 120% õigeteks. Tavaelus haldab Martin ühe suurema autorendifirma autoparki ning juba siis, kui Tartu Ülikoolis õppis, sõitis ta Saksamaale pruugitud sõidukite järele, relvastatuna raharulli ja laitmatult viigitud triibuliste pükstega. Kodanik Ruudi on võimatu kohata lohakas riietuses ning määrdunud näolapiga – üks Maarjamaa suuremaid täiuseihalejaid endale seda lubada ei saa. Martini alter ego on sm Tihhonov – see nickname tuleb Eesti Volga Seltsi foorumist, mis lühikese tegutsemise jooksul on jõudnud teha üsna palju. Otsige see lehekülg üles: palju silmaringi avardavat materjali GAZi sõidukitest ning huumorikool boonusena veel peale selle…

Veiko Tamm – meie arvutikunstnik. Veiko on päris kogukas mees oma parimates aastates, kuid seejuures uskumatult painduv ja liikuv – üks korralik arvutimäng suudab mehikese kohe läbi kitsa kuvaridiagonaali endasse tõmmata. Nagu ka uus programm või seninägematu riistvara julla. Kodanik Tamm on paljude firmade jaoks töötanud tark- ja riistvara katsetajana, arvutite kokkupanek ning nende hooldus on nii tema töö kui ka hobi. Esitlustel ei taheta kodanik Tammele aga küsimusteks sugugi sõna anda – vastajad lihtsalt ei pruugi ise vastust teada. Üks hobi on tal veel – ta kogub eksootiliste puuviljade maitseid, see on aga päris ohtlik lõbu. Korduvalt on pidanud kodanik Tamm lennukis kaasreisijate käest “kolakat saama”, sest paraku kaasneb eksootiliste puuviljadega arvestatav ning märksa maalähedasem hais…

Sander Kingsepp – pisike mees ääretult suure silmaringiga. Kodanik Kingsepa kiiksud on sõjanduse ajalugu ning Jaapan. Sellesse kaugesse maasse armus mees nii pööraselt, et õppis selgeks muu hulgas ka Jaapani keele. See on tal perfektselt käpas ning seda teab ka Jaapani suursaatkond Eestis – saatkond tekitaks hea meelega olukorra, kus kodanik Kingsepp oleks neil põhivarana raamatupidamises arvel. Kui nad parajasti Sandrit ei kiusa, siis üllatab mees meie toimetust mõne vaimuka ja huvitava artikliga ning me jääme pikisilmi ootama juba järgmist…

Juhan Habicht – ainuke päriskirjanik meie peres, kes ei pea paljuks kulutada ajurakke, et otsida läänemeresoome põhjadialektis kirjutatud tekstidele vasteid lõunadialekti sõnavara seast. Ning teha seda nii, et Juhani tõlkemasinast läbi käinud jutt on mitte üksi eesti keeles, vaid ka eesti meeles. Välimuselt meenutab kodanik Habicht boheemlaslikku hipit, kelle uhke lakk on hõbedaga triibutatud ning kes alati on veidi hämmeldunud olemisega (no millal see viimane buss juba jõudis Woodstocki lahkuda?). Oma olemuselt on kodanik Habicht äärmiselt laia haardega sell – kes veel kirjutaks Eesti vabariigi algusajast romaani, kus läbivaks teemaks kihlveo peale arvutimängust läbi murdmine (kahtlustame autobiograafilist elementi), kes võib F1-ajaloo osas kodanik Luigega pea võrdväärselt vaielda ning kelle monitori korpust ehib karvane leopardi nahk – õige vastus on Habicht.

Mati Õun – väljaõppinud ehitustehnik-konstruktor, millele lisandub ka Nõukogude armee laevastikus omandatud elektriku ning tuukri tunnistus – kodanik Õun suudab ehitada nii maa peal kui ka vee allJ. Mati on tuntud rohkem ajaloolasena ning eriti just sõjaajalugu on kodanik Õuna leib number üks. Üksvahe avaldas kodanik Õun oma raamatuid vaat et tihedamini kui meie oma ajakirja numbreid! Oma kirjutatud/koostatuid raamatuid on “vana kotermanni meenutav tegelane” (Mati enda iseloomustus – toim) avaldanud ca 40, lisaks sellele suures mahus nii ENE II, Eesti A&O kui ka Mereleksikoni meresõda ning sõjaajalugu puudutavaid materjale. Isand Õuna võib süüdistada ka Eesti raskejõustiku arendamises – kümmekond aastat oli ta Eesti jõutõstmise eest vastutajaks ning juba 70ndate alguses korraldas ta Eestis kulturistide võistlusi! Liitke siia veel kodaniku sünniaasta (1942) ning fakt, et Mati on naksaka poja isa, kelle sünniaastaks 1996 – vinge mees, pole midagi öelda…

See on vaid murdosa kodanikest, kes TMi valmimisele kaasa aitavad. Kõigi nende aastate jooksul oleme me kohtunud paljude põnevate autorite, võidusõitjate, autoehitajate ning firmadega. Nende kõigi ühine armastus on TEHNIKA MAAILM – mitte see paberist, vaid põrisevate asjade oma ikka. Kahjuks saame me oma veergudel avaldada vaid murdosa sellest, mida need sellid tegelikult teavad või oskavad, kuid selle pisku eest oleme me neile tohutult tänulikud. Usume kindlalt, et suur osa Eesti parimaist võimalikest kirjameestest on meil käes, kuid ruumi jätkub ka uutele tegijatele!

AITÄH TEILE: Inga Vähi, Rein-Silver Kala, Sten Pertens, Anto Raukas, Kristjan Sooper, Peter Homola, Rein Türkson, Taavi Lind, Marek Danilson, Toomas Mikkor, Urmas Kauniste, Rünno Lõhmus, Heivo Viinalass, Urmas Tölp, Jüri Teesalu, Guido Ilves, Anatoli Koleda, Olev Pihl, Valdek Kulbach, Ilmar Pihlak, Sven Parras, Reet Naber, Enn Hendre, Igor Hallas, Harli Uljas, Leo Võhandu, Jaanus Kilgi, Kalju Eerme, Toomas Jürgen, Urve Tõnnus, Tõnu Tuvikene, Jüri Kask, Enno Poldre, Valter Veedler, Andres Zimmermann, Vello Mäss, Mart Vabar, Airo Telvik, Heikki Hõbemägi, Pelle Kongo, Ants Astover, Tarmo Teder, Jüri Loog, Martin Tänav, Urmas Kõlli, Arvo Kiiver, Raivo Melsas, Andrus Uudmäe, Ants Saks, Joel Zernask, Jaana Torn, Margus Kruut, Mart Noorma, Tauno Mõts, Kaido Tiigisoon, Ivo Juurvee, Uku Kuut, Jüri Krustok, Jüri Reitsakas, Heikki Perli, Kaido Peremees, Jaanus Vint, Heldor Pitsner, Tiit Paananen, Raul Reap, Peep Pahv, Tarvo Puusepp, Jaak Viilipus, Harri Korrovits, Alar-Ants Smirnov, Nikita Rozanov, Askur Alas, Aili Pedusaar, Kaido Einama, Roman Bertelov, Kristjan Port, Kusti Lilleoks, Raul Rohtla, Priidu Pärna, Margus Mikk, Gert Teder, Lauri Levo, Heiti Kender, Ando Urbas, Andrea Weiss, Conny Hetting, Jüri Pärn, Toivo Laan, Marko Rebane, Raul Kalev, John T.VandenHeiden, Kalev Vapper, Mart Tamre, Marius Andra, Enn Kaup, Helen Urbanik, Meelis Merilo, Margo Pajuste, Edvin Penart, Lembit Mikker; Anneliis Aunapuu.

Tänusõnad ja pudel paremat ka kolleegidele teisel pool lahte. Soome TM hoolitseb selle eest, et suured ja kallid võrdlustestid, mis ühegi Eesti ajakirja eelarvesse ei mahuks, teie postkasti potsatavas ajakirjas ei puuduks!

Sarnased artiklid