Kauaoodatu
Tõnu Ojala
01.01.2017

Mullu sügisel Pariisi autonäitusel osutus Škoda väljapanek üheks rahvarohkemaks. Kauaoodatud maastikuauto Kodiaq näitusedebüüt tõmbas ligi nii ajakirjanikke, potentsiaalseid kliente kui ka konkurente.

On üsna selge, et Alaskal elava karu järgi nime saanud Kodiaqist saab ka Eestis tänavu üks olulisemaid uustulnukaid – arvestades nii siinseid maasturiaktsendiga autoeelistusi kui Škoda positsiooni meie turul, on uustulnukal kõik eeldused mudelite müügiedetabelis kõrge koht sisse võtta.

7kohaline maastur on Škoda jaoks midagi täiesti uut, kujutades endast Škodale omalaadset testi täiesti uude segmenti sisenedes. Mitmed viimaste aastate ideeautod annavad tunnistust, et seni peamiselt praktilisusele panustaval Škodal on tagataskus ka mitmeid nišimudeleid, mis Kodiaqi edu korral võiksid samuti tootmisse jõuda. Tšehhide senine „maasturikogemus“ piirdub vaid pisikese Yetiga (muide, tegu on Eesti aasta autoga aastast 2010!), kusjuures 7 kohta pole seni pakutud ühelegi Škodale. Alahinnata ei saa Škodat aga vaatamata sellele kuidagi, sest VW kontserni liikmena kujutab ka Kodiaq endast järjekordset uut moodi seatud „lego-klotside komplekti“, mis oma headust juba korduvalt tõestanud on – kontsernisiseselt asub uustulnuk seega ritta, mis algab Seat Atecaga, jätkub VW Tiguaniga (muide, ka sellest on tulemas 7kohaline versioon) ja lõpeb nüüd Škoda Kodiaqiga. Ja kellel sellest valikust väheks jääb, võib sellesse nimekirja teatud mööndustega mahutada ka mudelinimes Q-tähte kandvad Audid. Ehkki Kodiaq jätab suure auto mulje, selgub tehnoandmetesse süvenedes, et tegelikult on ta 4,7 m pikkusena Octaviast vaid 4 cm pikem ja Superbist 2 cm laiem. Viiekohalisena pakub Kodiaq konkurentsi nii paljudele SUVidele kui universaalidele ja mahtuniversaalidele, ähvardades muuhulgas ka omaenese pereliikmeid Superb Combit või Octavia Scouti. Lisaks kõigele muule saab Kodiaqi nii esi- kui nelikveolisena – nii et ilmselt saab ka selle mudeli hinnakiri üsna pikk ja põhjalik olema. Rooli taga on kõik tuttav. Salongikujundus ei peegelda küll otseselt ühegi teise Škoda oma, ent kõik komponendid on tuttavad. Erinevalt Superbist ümbritsevad aga Kodiaqi 8tollist multimeediasüsteemi (baasversioonil on see 6,5tolline) ekraani mitte „päris“ vaid puutetundlikud nupud. Kas see on hea või halb, sõltub juba kasutaja eelistustest. Ekraani sisse peidetud menüüdest leiab aga vähemalt tippversioonidel enam-vähem kõik, mida tänapäeval VW grupi autodel üldse leida võib – nii et sisuliselt saab Škoda ostja oma autole kõik needsamad funktsioonid, mida kaks korda kallimal kujul saab endale lubada nt Audi omanik. Küll aga ei saa Škodale (veel) digitaalset näidikuplokki – see privileeg on seni jäetud vaid Audile ja Volkswagenile. Tuttavad on ka jõuallikad, alates 125 hj 1,4liitrisest bensiinimootorist, lõpetades 190 hj 2liitrise diiselmootoriga. Enam kui 1,5 tonnise tühimassiga Kodiaqi liigutamisega saavad üsna hästi hakkama kõik, ent oodatult oleks mõttekas võimalusel siiski veidi jõulisemat mootorit eelistada kui Octaviat või Superbi ostes – pisimootorite vaid 200-250 Nm momendinäit jääb täiskoormuse korral napiks. Kolmas istmerida on Kodiaqil lisavarustuses ja nagu see seda mõõtu autode puhul paratamatu, siis laiutada seal ei saa. Eelkõige sobivad tagumised istmed lastele, ent kui eespool reisijad on nõus kompromisse tegema (keskmist istmerida saab 18 cm pikisuunas edasi-tagasi liigutada, mistõttu viiekohalisena on Kodiaqi tagaistmel tõeliselt kuninglikud olud!), kannatab vähemalt lühema otsa seal ka täiskasvanutel ära teha (istmekõrguse – või pigem siiski – madaluse – osas erinevalt jalaruumist siiski mänguruumi ei ole). Aga ega ka Hyundai Santa Fe, Kia Sorento või Nissan X-Traili kolmas istmerida laiutada lase. Škodale omaselt tahab ka Kodiaq rivaale lüüa praktilisusega ja nii polnud ime, et ühed esimesed numbrid, mis pressiesitlusel välja käidi, puudutasid mahutavust. Isegi kolme istmerea kasutusel olles jääb auto tahaotsa veel 270 liitrine pakiruum, viieukselise versiooni puhul on selleks näiduks koguni 720 liitrit ja kui istmed veel kokku panna, siis tuleb uhkelt 2 m3 täis. Kes VW Tiguaniga kokku puutunud, tunneb end Kodiaqi roolis üsna koduselt. Kurvilistel teedel annab kaaluvahe siiski tunda, nii et Škoda kipub VW-st enam õõtsuma. Rool on aga ka Kodiaqil täpne (vast küll veidi liiga kerge), auto järgib täpselt juhi soove ning auto tegelik suurus kipub nii aeg-ajalt meelestki minema. Kevade hakul Eestisse jõudva Kodiaqi hinnakiri on maaletoojal ja tehasel veel lõplikult selgeks vaidlemata, ent neis maades, kus hinnad juba selged, tundub see asetuvat allapoole Superbi hinnataset. Lai modifikatsioonide valik (ja seega ka hinnavahemik) tähendab, et potentsiaalsed ostjad on Kodiaqil sõna otseses mõttes seinast seina – alates neist, kes praegu Opel Mokkadega sõidavad, lõpetades miks mitte Land Rover Discovery Sporti või teistse seda masti maasturite omanikest.

Sarnased artiklid