Kauaoodatu
Tõnu Ojala
01.10.2015

Ajad, mil Mazdal oli Eesti automaastikul umbes samasugune roll nagu täna Škodal või Volkswagenil, jäävad enam kui 10 aasta taha. Nüüd konkureerib kunagine kindel esikolmiku automark kohtadele teise kümne lõpus ja kardetavasti ei piisa ka CX-3-st, et kunagine hiilgus taastada.

Erinevat mõõtu pool- ja veerandmaasturid täidavad tänapäeva mahtuniversaalide rolli. Sellel iseenesest tobedal väitel on tegelikult tõepõhi all, sest kui kümmekond aastat tagasi tegid automüügis ilma väikesed mahtuniversaalid (otsa tegi lahti pea kaks aastakümmet tagasi Renault Scenic), siis nüüd täidavad sama rolli Nissan Qashqai, Honda CR-V, Dacia Duster, Toyota RAV4, Kia Sportage, aga ka pisut pisemad Nissan Juke, Renault Captur, Opel Mokka, Honda HR-V, Jeep Renegade, Fiat 500X jt. Nüüd loodab siit oma osa ka Mazda, tuues müüki väikeautol Mazda2 baseeruva CX-3.

Seos uue Mazda2-ga paistab välja kohe autosse istudes, sest armatuurlaua kujundus on neil kahel autol sisuliselt identne. Sama selgub ka autode tehnoandmeid kõrvutades – piisab kas või pilgu heitmisest veerule „telgede vahe”, kus mõlema auto taga ilutseb number 2,57 m.

Sõitjateruumi kujundus on CX-3-l äärmiselt lakooniline ja stiilne ning seda ka detailides – olgu tegu siis õhutusavade või õmblustega istmetel ja armatuurlaual. Selle taustal ei saa arugi, et tegelikult moodustab suurema osa juhi ees olevast armatuurlauast kõva (ja odav) plast. Aga kes seda ikka katsumas käib – ja välja näeb kogu asi kena!

Lakoonilise sisekujunduse taga on asjaolu, et suur osa tavaliselt nuppe nõudvatest funktsioonidest on peidetud 7tollise ekraani sisse, mida saab hõlpsasti juhtida keskkonsoolis asuva juhtnupu abil. Infosüsteem MZD Connect on jaotatud viieks põhimenüüks – kommunikatsioon, meelelahutus, navigatsioon, rakendused ja seadistused – kusjuures vaikimisi ei ole navigatsioonimenüüga siiski midagi teha, sest naviseade kuulub sõltumata varustuspaketist igal juhul lisavarustusse.

4275 mm pikkusena on aga CX-3 Mazda2-st umbes 20 cm pikem ning ka laiust ja kõrgust on enam. Välimuse kujundamisel on tegu tüüpilise Mazda tänapäevase disainikeelega, mida nad ise jaapanikeelse sõnaga kodo väljendavad (seda eesti keelde ümber panna üritades väljendavat see midagi „liikumise hinge” taolist).

Ruumikuse osas siiski klassiliidriga tegu ei ole. Kui eesistuja ruumikuse osas pole väga nuriseda, siis pikemakasvulised reisijad leiavad kindlasti, et tagaistmel võiks ruumi enam olla. Ka 280 l pakiruum ei ole tippude seast, kuid vajadusel saab tagaistme loomulikult kahes osas alla lasta. Nüüd muutub pilt selles osas oluliselt.

Kui enamik autotootjaid on kaasa läinud mootorite töömahu vähendamisega, siis Mazda jätkab omasoodu. Nii mõjub nende 2liitrine bensiinimootor olukorras, kus selles autoklassis 1,4–1,6liitristega läbi aetakse, üsna ootamatult. Bensiini rüüpav kaheliitrine käivitub ehmatava mürinaga, kuid paarikümne sekundiga on hääl puhtaks köhitud ning detsibellide tase alaneb tavatasemeni.

Lisaks on valikus 1,5liitrine diiselmootor. Mazda Skyaktive-tehnoloogial põhinevad jõuallikad paistavad seejuures silma isemoodi tehniliste näitajatega – nii on bensiinimootorite surveaste ebatavaliselt kõrge ning diislitel omakorda ebatavaliselt madal.

Süütevõtit CX-3 puhul keerata ei tule – võtmevaba Start/Stopp käivitusnupp on baasvarustuses ka lihtsaimal Active-versioonil. Paraku ei saa võtit siiski taskusügavikku peita, sest autosse sisse saamiseks (ja ka pärast lukustamiseks) tuleb ikkagi nuppu vajutada – võtmevaba sisenemist lubatakse vaid Luxury Plus tippvarustuse puhul.

Mõlemat mootorit kombineeritakse nii manuaal- kui automaatkäigukastiga ning erinevalt mitmetest konkurentidest nii esi- kui nelikveoga (seejuures on bensiinimootorite võimsused 2WD- ja AWD-versioonidel erinevad – vastavalt 120 ja 150 hj). Iseasi, kui paljud selles autoklassis neljarattaveost üldse hoolivad – enamasti kipub siin ilma tegema odav hind, mitte täiendav maastikusuutlikkus. Antud juhul on vastavas varustuses esi- ja nelikveolise auto hinnavaheks kuni 3150 eurot.

Automaatkast on Mazdal klassikaline nn vana kooli oma ning erinevalt topeltsiduriga kastidest, mida üha sagedamini kohtab, on siin käiguvahetused selgelt tunda (ja kuulda). Küll aga on käiguvahetused kiired – bensiinimootoriga mudelid jõuavad 100 km/h-ni igal juhul alla 10 sekundi, diislid on oodatult siiski veidi aeglasemad.

Eesti oludes saab odavaima CX-3 15 900 euroga, automaatkastiga mudelite hinnatase algab 18 800, diislitel 20 100 euro juurest. Hinnakirja lõpetab diiselmootori ja automaatkastiga Luxury Plus-varustuses versioon, mille hinnasildil 28 900 eurot.

Üks viga aga ei osutunudki veaks. Paaril korral kippus auto valjuhäälditest imelikku müra kostma, mida esialgu helisüsteemi veaks pidasin. Asja tähelepanelikumalt uurinud, taipasin siiski, et nii see ei ole ja selguski, et tegu on osaga Mazda reajälgimissüsteemist, mis teekattemärgistuse ületamisel ilma suunatuld sisse lülitamata vastava poole valjuhääldisse jörina sisse laseb! :-)

Sarnased artiklid