Kaua tehtud kaunikene
Tõnu Ojala
08.03.2011

Ehkki Tehnikamaailm kirjutas Estonian Airi peagi saabuvatest uutest lennukitest juba 2008. aasta suvel, jõudsid esimesed kaks Bombardieri CRJ900 NextGen-tüüpi reaktiivreisilennukit kohale alles jaanuari lõpus.

Estonian Air on seitsmes lennufirma Euroopas, kul seda tüüpi lennukid kasutusel (kokku lendab selliseid lennukeid Euroopas ligi 80). Tegelikult pidanuks 88kohalised Bombardierid Eesti värvides lendama juba 2009. aasta kevadsuvel (vt ka Tehnikamaailma 2008. aasta juulinumbrit), kuid alanud majanduskriis ja SASi lahkumine Estonian Airi omanikeringist tõmbasid kriipsu peale ka lennukitehingule. Nii jäidki juba sinivalgeks värvitud lennukid Eestisse saabumata ning tehasel tuli neile uued ostjad leida.

Seni on Estonian Air oma pikematel liinidel kasutanud Boeingu lennukeid 737-300 ning 737-500, kohalikke lende teostav Estonian Air Regional lendab väikeste Saabi turbopropellerlennukitega.

Estonian Airi juhtkonna sõnul ei ole pisut väiksemate lennukite kasutuselevõtt (kõik on suhteline – nt pikkust on CRJ900-l Boeingutest enam) mingil juhul tagasiminek. Meie väikest turgu arvestades kipuvad Boeingud mitmete liinide puhul liiga suured olema ja nii ei saa nendega lennusagedust suurendada. Samuti on keskmiselt 1700miilise tegevuskaugusega CRJid oluliselt ökonoomsemad – tehase väitel vanemate analoogsete mudelitega võrreldes kuni 35%. Plussiks on ka pikem hooldusvälp – kui B737-l tuleb nn C-hooldus ette võtta sisuliselt igal aastal, siis CRJil on hooldusvälp kolm korda pikem.

Mis saab kaugemas tulevikus ja kas Estonian Air jääbki samaaegselt kasutama nii Boeinguid, Bombardiere kui Saabe, pole veel selge – igatahes 2013. aastani see nii jääb. Estonian Airi nõukogu esimehe Joakim Heleniuse sõnul sõltub edasine sellest, kuidas uued lennukid end õigustavad ja mis suunas läheb maailma lennundus üldse.
Lisaks äsja saabunud kahele lennukile võtab Estonian Air tuleval aastal kasutusele kolmandagi CRJ900.

Bombardier
Bombardieri ajalugu algab enam kui seitsme aastakümne tagant, mil see firma pani Kanadas alguse lumesaanide tootmisele (tänaseks on Bombardier sellest ärist küll juba väljunud).

Lennundusse jõudis Bombardier 1986. aastal, mil omandati Canadair. Seejärel neelas firma alla Short Brothersi, Learjeti, de Havillandi ja Skyjeti ning jõudis maailmas kolmandaks reisilennukite tootjaks. Lisaks reisilennukitele (turbopropellerlennukid Q400 ning regionaalsed reaktiivlennukid CRJ, alates 2013. aastast ka uus 150kohaline CS-seeria) toodab Bombardier ärilennukeid, olles sel alal 35% turuosaga liider.

Firma teiseks suureks tegevusvaldkonnaks on raudteeveeremi valmistamine. Neil kahel valdkonnal on firma tegevuses enam-vähem võrdsed osad (mõlema aastakäive on 10 mld dollari kandis).

Sarnased artiklid