Kaua tehtud…
Tõnu Ojala
06.12.2014

Viienda põlvkonna Ford Mondeo jõudis TMi esikaanele juba 2012. aasta veebruaris – siis veel küll selle USA sõsara Fusion nime all. Tollal ei osanud keegi ka oma hullemas unenäos ette näha, et see auto alles 2015. aasta alguses Euroopasse jõuab.

Kui uus Mondeo jõudnuks Euroopas müüki plaanikohaselt, oleks tänaseks tegu ühe levinuma keskautoga siinsetel teedel-tänavatel. Paraku läks Fordil tollal kõik valesti ning võitluses ametiühingute, töötajate ning valitsustega kadus palju väärtuslikku aega, enne kui Belgia tehas lõpuks sulgeda õnnestus ja tootmine Hispaaniasse Valenciasse üle koliti. Fordi õnneks püsis Euroopa autoturg selle aja madalseisus ja nii olid kaotused väiksemad kui see buumi korral olnuks. Ega uuel Mondeol ka täna midagi viga ole – kaugel sellest – aga suurem wow-efekt on tänaseks selgelt hajunud. Muidugi ei istunud ka Fordi insenerid kolm aastat käed rüpes ja Fusion aastast 2012 ning Mondeo aastast 2014 ei ole siiski päris üks ja seesama auto.

Kui enamasti aetakse selles autoklassis läbi sedaanide ja universaalidega, siis Ford panustab nende kõrval endiselt ka 5ukselisele luukpärale. Muljetavaldav on varustusnimekiri, kus kõige juba mujal nähtu kõrval väärivad mainimist Euroopas seninägematud turvapadjaga varustatud tagaistme turvavööd (avarii korral vöö sisuliselt plahvatab ja muutub sõitja rindkeret kaitsvaks „vorstiks”), aga ka tõsiasi, et esimese euro-Fordina pakutakse Mondeole pöörduvaid LED-esitulesid. Muus osas järgib Mondeo konkurentidega sama rida, kes keskautodesse kõikvõimalikke mõned aastad tagasi vaid luksusautodel saada olnud mugavusvidinaid pakuvad (olgu jutt näiteks massaažifunktsiooniga või jahutusega istmetest). Mondeot on läbi aastakümnete kiidetud heade sõiduomaduste poolest ja latti pole alla lasknud ka IV põlvkond. Kui tavaseades võis veel veidi kurta kerge rooli (Mondeol on nüüd elektriline roolivõimendi) ja Hispaania kurviliste teede jaoks veidi pehme vedrustuse üle, siis seadistatava vedrustusega (CCD) versioonides polnud ka nendesse oludesse sobiva variandi leidmine mingi probleem. Seda muidugi siis, kui selle seadistuse üles leiab – Ford on nupurägastiku vähendamise huvides kogu selle süsteemi puutetundliku ekraani menüüde sisemusse peitnud! Mootorivaliku keskmes on uus 1,5liitrine bensiinimootor ja 2liitrine diisel (kolmes võimsusvariandis). Lisaks on valikus 1,6liitrine diisel ja 2liitrine Ecoboost-bensiinimootor (kahes võimsuses) ning lisandumas kolmesilindriline 1liitrine Ecoboost ja uudisena esimene Euroopa päritolu Fordi hübriidauto. Lisaks lubatakse järgmisest aastast esmakordselt Mondeo mudelirivvi ka nelikveolisi liikureid. Põhijõuallikana senise 1,6liitrise bensiinimootori välja vahetav 1,5liitrine Ecoboost teeb oma tööd igati korralikult, kuid erilise emotsioonita. Mürataseme osas on tegu pigem keskmikuga ning tänu heale momendikõverale, mis diiselautot meenutas, kippus vägisi keelele küsimus, ega me kogemata diiselversiooni ei võtnud. 180 hj diisel oma 400 Nm momendiga tõmbab muidugi paremini, aga siin tuleb ka arvestada, et esmatutvus uue Mondeoga leidis aset mägistel Hispaania teedel, kus neil njuutonmeetritel on hoopis teine tähtsus kui meie lauskmaal. Odavaima Mondeo (160 hj 1,5 EcoBoost) saab Eesti oludes 22 500 euroga, mis on uue Passati alghinnast (125 hj 1,4 TSI) küll ligi 2500 euro võrra suurem, kuid tuleb arvestada, et enam-vähem võrreldava jõuallika (150 hj 1,4 TSI) korral hakkab VW hinnakiri 24 620 euro juurest. Lisaks on olulisi erinevusi autode varustustasemetes – nii et üheselt neid numbreid kõrvutada ei saa.

Sarnased artiklid