Kaua nad peavad?
Jukka Antila
07.03.2007

Sõidate rehvitöökojast äsja riiulist võetud kummitoodetega välja, aga väravas on teil all… õigus, kasutatud rehvid. Ja esimese suve lõpuks on neid kasutatud ehk juba nii palju, et parimad omadused hakkavad kaduma. Tahaks aga, et pidamist jätkuks ikka mitmeks suveks. Sel korral uurisime, kuidas eri marki rehvid toimivad kulununa ja kuidas nende omadused uutega võrreldes on muutunud.

Auto: Audi A4
Rehvimõõt: 205/55 R 16 V

Testitud rehvid – uued ja kasutatud (freesitud, kuni jäi 4 mm mustrit, ja siis sõidetud 1000 km)
Barum Bravuris

Bridgestone Turanza ER300
Continental ContiPremiumContact 2
Dunlop FastResponse
Goodyear HydraGrip
Michelin PilotExalto
Nokian Hakka V
Pirelli P7
Vredestein Sporttrac 3
Yokohama C.drive

Kulunud rehvide katsetamine
Ajakirjanduses avaldatud rehvivõrdlusi on traditsiooniliselt tehtud uute rehvidega. Eks seepärast, et siis on kõik osalised samal stardijoonel. Uusi rehve on lihtne hankida ja põgusa sissesõitmise järel võibki testiga peale hakata. Uute rehvide testimine käib kähku ja tulemused on usaldusväärsed, sest sama margi ja mudeli piires on erinevused tühised. Aga kui uute rehvide katsetamine annabki selge pildi erinevate markide kvaliteedierinevustest, siis selle kohta, mis juhtub nendega pärast mõne pealmise millimeetri maha kulumist, ei saa me midagi teada.
Rehv peaks toimima võimalikult tõhusalt kogu kasutusaja. Pole ju erilist rõõmu rehvist, mis uuena küll hea, kuid kuludes kiiresti pidamise kaotab. Selliseid on turul küll, aga ega nad nüüd nii kiiresti ka kulu, et see testinädala jooksul ilmsiks tuleks. Nõnda annavad levinud rehvitestid tootjatele vale signaali ja suunavad ehk arendustöö valele poole.
Oskaja jaoks on üsna lihtne sättida rehvid selliseks, et need uutena võimalikult hea mulje jätaksid – seda ka hilisema kvaliteedi arvel. Ja teisest küljest pole rehvitestid kunagi kiitnud neid valmistajaid, kelle põhimõtteks on panna rõhk heade omaduste kestmisele, seda ehk esmamulje arvelt.

Samasugune mustrisügavus või samapikk läbitud teekond?

Tänavuse testi eesmärgiks oli võrrelda mitte ainult uute, vaid ka konkreetse mustrisügavuseni kulunud rehvide käitumist. Selleks sügavuseks valisime 4 mm – selle piiri juures hakkavad rehvide omadused sageli juba selgesti halvenema ja omanikud esimest korda uute rehvide peale mõtlema. Ega tegelikult rehvisügavust eriti sageli mõõdeta, aga alla 4 mm rehv paistab juba üsna kulunud välja.
Rehvide kulumine on teine asi ja sellest me antud juhul ei räägi. Kulumiskiirus on rahas mõõdetav omadus, just nagu rehvi hind või kütusekulu mõjutav veeretakistus. Meid huvitasid aga sõiduomadused, mitte kroonides väljenduv. Seega oli meil vaja ühesuguseks kulunud rehve, sõltumata sellest, kui palju nad selle tasemeni jõudmiseks pidid veerema.

Rehvitehastele raske ülesanne
Rehvide valmistamine nõuab üllatavalt mitmekülgseid teadmisi. Musta pinna alla on peidetud suur hulk füüsikat, keemiat ja tänapäevast materjalitehnoloogiat. Rehvi komponentide ühendamiseks on vaja erilisi kinnitusmehhanisme, kuumutamist ja külmutamist. Rehvid peavad toimima erinevate autode all ja mitmesugustes oludes, kohale toimetama ka sellise juhi, kellele rehvide eest hoolitsemine pähegi ei tule.
Telefonid, raadiod ja suurem osa auto varustusest kasutamisel eriti ei muutu, nad kas töötavad või mitte. Kummitoote omadused muutuvad seevastu kogu aeg. Rehvirõhk muutub, muster kulub, kummimass läheb aja, õhuhapniku ja päikesevalguse toimel jäigemaks ning isegi vöökihid reageerivad lakkamatule koormusele. Kõik see mõjutab rehvi pidamist ja juhitavust. Ning kui tahetakse, et ka kulunud rehv kõigis oludes hakkama saaks, on vaja tõsist tootearendust ja korralikke materjale. Väiksemal tootjal, kelle äriideeks on odav hind, tekib siinkohal kiusatus silm kinni pigistada – liiatigi kui hilisem käitumine rehvitestides ei kajastu. Kui uued rehvid praagina käituvad, siis võib ju üritada neid tagasi viia ning tarbijakaitset appi hüüda, aga kas keegi on proovinud kurtma minna, et näh, need rehvid, mis te mulle kolme aasta eest müüsite, ei taha tänavu enam hästi pidada… Huvitav, mis pilguga teid selle jutu peale vaadataks.

Kas kulus ikka õigesti?
Võib ju ette kujutada, et kulunud rehvide hankimisest pole midagi lihtsamat. Töökodade taga on neid ju lademes. Ainult et paraku poleks selliste rehvide testimisel mingit väärtust. Võrdluseks kõlbavate mõõtmiste tegemine eeldab, et võrreldavad asjad on võrdses seisus ehk antud juhul siis võrdselt kulunud.
Rehvi mustrisügavust on lihtne mõõta. Rehvi käitumist mõjutab aga rohkemgi see, mis moel rehv on kulunud. See sõltub autost ja sõidustiilist, aga ka rehvist endast ja selle ehitusest. Et kõik rehvid nelja millimeetri tasemele kulutada, oleks tulnud nad panna samasuguste autode alla, mis sõidaksid siis üksteise järel ja juhte vahetades. Kuid läbida oleks tulnud kümneid tuhandeid kilomeetreid. Selleks polnud meil võimalust – ja õnneks polnud see ka vajalik.
Rehvipindu freesiti, kuni kõigi rehvide keskmine mustrisügavus oli soovitud tasemel. Rehvivalmistajatele anti võimalus täpsustada, kas seda tüüpi rehvil on mingi iseloomulik kulumisviis või peaks muster kuludes kuidagi muutuma. Kui meile midagi ei vastatud, freesiti muster samasuguseks, kui see oli uuena.
Freesimise järel jäi pind karedaks. Rehve ei saanud kohe testimisele võtta, sest loomulikult kulunust karedam pind oleks andnud pidamise mõõtmisel vale tulemuse. Nii et viimaseks lihviks jäi normaalne maanteesõit. Sõideti samasuguste autodega, üksteise järel ja juhte vahetades, kuni freesimisjäljed kulusid maha ja rehvid nägid välja nagu “normaalselt” kulunud.

Ettevaatust vihmaga!
Uute rehvide pidamine oli alati parem kui kulunutel. Üllatav oli aga see, et kui testi parima rehvi pidurdusmaa pikenes vaid mõne protsendi võrra, siis kõige kehvemal lausa paarikümne protsendi võrra. See polnud juhus, vaid osutas teatud valikutele, mida tootearenduses oli tehtud. Nõrgemaks jäi ka külgpidamine, aga see polnud nii selgesti tuntav, kui pidurdusmaa.
Kõige rohkem mõjutas kulumine käitumist vesilius, sest mustri vagusid on vaja vee rehvipinna alt kõrvale juhtimiseks. Kui mustri sügavus sama ja mustrid ise suhteliselt sarnased, oli sarnane ka kulumisest tingitud muutus tulemustes. Kulumine näis rehvide erinevust vaid mõnevõrra võimendavat.

Sõiduomadused muutuvad
Fakt, et kulunud rehvide pidamine märgatavalt väheneb, pole veel nii hull, kui see, et mõni muutub peaaegu juhitamatuks. Märjal asfaldil olid erinevused päris suured. Paremate rehvide sõiduomadused säilivad peaaegu samal tasemel ka poole õhema mustriga. See on lugupidamist vääriv ja selge märk toote kvaliteedist. Paraku oli testirühmas ka rehve, mille hea ja tasakaalukas käitumine muutus kuludes närviliseks libisemiseks. Selliste rehvide valmistajatel tuleks kiiremas korras mõelda, kas nad on kulunud rehvide omadustele ikka piisavalt mõelnud.
Kuival asfaldil ei mängi mustri sügavus rolli. Mõne kulunud rehvi juhitavus oli möödumiskatsel uue juhitavusest parem, mõnel halvem. Sõidumugavus ja rehvimüra ei läinud kuludes paremaks – aga mõnel juhul ei läinud ka märkimisväärselt halvemaks. Neis katsetes olid uute ja kulunud rehvide erinevused väikesed.

Tulemused ühte patta
See, et kaasasime testi ka kulunud rehvid, mõjutas tulemusi sedavõrd, et võitja muutus. Kui oleksime arvesse võtnud vaid uute rehvide tulemused, oleks Continental teisi selgesti edestanud. Nüüd läks esikoht aga Michelinile. Selle tulemusi mõjutas kulumine kõige vähem. Arvesse läks uute ja kulunud rehvide tulemuste keskmine ja võit tuli napilt. Kui oleksime katsetanud vaid kulunud rehve, oleks Michelini võit olnud märksa ülekaalukam.
Paremusjärjestuse sappa jäänute probleem oli selles, et juba uue rehvi omadused jätsid soovida. Kui nüüd kulumine neid veelgi mõjutas, ei jäänud kuigi palju järele. Kõige hullem oleks muidugi see, kui valmistaja oleks kokku hoidnud uue rehvi omadustelt ning jätnud arvestamata kulumise mõjuga. Nii õnnetuid rehve meile sel korral ette ei sattunud. Järgmine kord otsime edasi.
Kulunud rehvide võrdlemine lisab rehvitestile uue vaatenurga. See võib aidata rehvide valimisel ja loodetavasti annab valmistajatele põhjust arendustööle mõelda. Sellest võidaksid kõik.

Tulemused leiad pdf-kujul siit.

Sarnased artiklid