Kas suurusehullustus? Suurim lõbusõidulaev
Tormi Soorsk, Harri Domomyi
01.03.2008

Oktoobris 2006 kirjutasime maailma suurimast ristluslaevast Freedom of the Seas. See oli tõepoolest nii hiiglaslik, et võis arvata – suurimaks ta jääbki. Kuid ei, valmimas on juba uued ja veelgi suuremad.

Maailmameredel seilav Freedom of the Seas ja tema kaks sõsaralust saavad veel mõnda aega kanda suurima ristlus- e lõbusõidulaeva tiitlit, kuid mitte enam kaua. Firma Royal Caribbean Cruise (RCC) tellimusel ehitatakse põhjanaabrite juures Turus Aker Yardsi tehases juba uut alust, töönimetusega Genesis I, millele järgneb ka sama suur õde. Õde seepärast, et põlise meresõidumaa Inglismaa tavade järgi on laev alati olnud naissoost ja sellisena kandunud üle maailma – laeva poole pöörduti kui kallima või armastatu poole, teda ei tohtinud narrida ega millegagi pahandada.
Freedom sai valmis 2006. a kevadel ja rühkis kohe Kariibi merele tööle. 2007. aastal järgnes talle ka õde Liberty of the Seas ja tänavu jõuab kohale Independence of the Seas. Laevad on praktiliselt identsed, kui kõrvale jätta mõned erinevused sisustuses. Pikkust on neil 339 ja laiust veepiiril 38,6 meetrit, veeväljasurve 154 000 brt. Laevaga Genesis I aga ei ole tegemist n-ö kellelegi ärategemisega, sest nii tellija kui ehitaja on samad mis Freeedomi puhul.
Uued alused, millest esimese nimeks saab üpris tõenäoliselt Genesis of the Seas, on vaid 21 meetrit pikemad kui eelkäijad, kuid 9 meetrit ehk tähelepanuväärsemalt laiemad kui nood. Laeva pikkust-süvist-kõrgust-laiust arvestades annab see kokku koguni 40% suurema mahu kui Freedom-laevadel. Lõbusõidulaevale tähendab see kindlasti palju – nii reisijate hulga kui neile pakutava osas. Panama kanalisse ei ole neil uutel laevadel aga asja, vähemalt enne, kui kanali laiendustööd ei ole plaanide kohaselt 2014. aastal lõppenud.
Genesis on iseenesest üpris pretensioonikas nimi. Kreeka keeles tähendab ta sündi, loomist, algust, teket, samas teatakse seda sõna ka kui esimese Moosese raamatu ladinakeelset nime. Aga Moosese raamat on ju alguste algus…

Saladusloor laeva ümber
Merel huvireise korraldavad firmad, nagu ka uue laeva tellinud firma RCC, elavad praegu häid aegu. Lõbureise kaasa teha soovijaid leidub sel määral, et kannatab tellida selliseid hiiglaslikke aluseid. Sama võiks öelda ka ümberpöördult: uued laevad lisavad huvilistele üha uusi ahvatlusi ja võimalusi. Kompaniid püüdlevadki selle poole, et laeva siseneja esimene hüüatus oleks “Oh, jessas!” või midagi sellesarnast, ja et matke- ehk ristluslaev oleks selgelt eristuv lihtsalt reisijaid punktist A punkti B vedavatest alustest. Kas nüüd laevade luksuslikkuse või seal pakutava mitmekesisuse tõttu on viimastel aastatel toimunud ka reisijate tunduv noorenemine – varasemast teada-tuntud pensionäride ülekaal laevaseltskonnas on nüüd asendunud nooremate, seega sageli ka maksujõulisemate reisijatega.
Pärast Freedomi valmimist puhkes ka kerge nagin – milline laev on siis ikkagi suurim? Kompanii Cunard Line poolt tellitud ning nüüd Aker Yardsile kuuluval Prantsusmaa ellingul 2003. a valminud Queen Mary 2 ületab Freedomi nii pikkuselt kui laiuselt, tema veeväljasurve on 76 000 tonni ja kaalub ta ka rohkem kui Freedomi 64 000 tonni. Freedomi suurimaks pidavad kodanikud tõid trumbina välja tema GT (gross tonnage e kogumahutavuse, varem tuntud kui brutoregistertonnid), mis alusel Queen Mary 2 on 148 000 ja Freedomil üle 154 000. Teisisõnu on Freedomil ruumi rohkem ja niiviisi võttes on ta ka suurem. Kõige õigem oleks vast öelda, et Queen Mary 2 on suurim, aga Freedom mahukaim, tundugu see väide pealegi sellisena imelik.
Uus Genesis-klass välistab tulevikus sellised kemplemised, sest laev on mõlemast nimetatust suurem ja mahukam. Tema kogumahutavus ehk GT on 220 000.
Et Genesis-laevade muudatused ei vananeks meedias läbihekseldamise tõttu juba enne, kui laev on vette saanudki, siis annavad nii RCC kui Aker Yards nende kohta teavet väga ettevaatlikult, näpuotsaga. Eriti puudutab see laevale kavandatavaid mugavusi, aga ka ehitust, sest ka selles osas peaks uus laev eelkäijaist erinema. Kuna aga nii laeva tellija, projekteerija kui ka ehitaja on samad mis Freedomil, siis võib uue laeva väljanägemise suhtes üsna kindel olla.
Aluse peamasinateks saavad kaheksa 17 500hobujõulist 1200liitrist V-12 Wärtsilä diislit (Freedomil kuus), mille abil toodavad laeva toimimiseks vajalikku elektrit kohe masinate juurde paigutatud ABB valmistatud generaatorid. Töötavate peamasinate arv sõltub laeva hetkevajadustest, kusjuures üks masin on alati tagavaraks. Masinate töökiiruseks on laevamootoreile tavaline umbes 500 pööret minutis.
Sõukruvidest on kaks fikseeritud asendis laeva ahtriosa keskel – seega vaid edasi-tagasi liikumisteks –, ja kummaski pardas paiknevad lisaks kaks Azipod-kruvi. Rooli kui niisugust laeval ei ole, kursimuutused ja pöörded toimuvad vaid nende, 360 kraadi ulatuses vertikaaltelje ümber pöörlevate sõukruvide abil. Kitsamates oludes võetakse appi ka vööripõtkurid.
Seoses nende põtkuritega meenub tuttava merendusasjatundja käest kuuldud lugu, mis olevat juhtunud ühe Eesti laevaga Soome sadamas. Laeva sadamasse juhtinud soomlasest loots olevat andnud käsu „Potkuri!”, pidades muidugi silmas tavalist, laeva edasi või tagasi liigutavat sõukruvi. Eestlasest vahiohvitser sai sellest aru, et talle anti käsk „Põtkur!” (laevade vööriosas laevaga risti paiknev sõukruvi, mida kasutatakse sadamas paremaks manööverdamiseks), käivitas selle ja laev oligi põmaki! vööriga vastu kaid. Nii võib juhtuda, kui arvatakse, et soome keel on eesti keelega nii sarnane, et õppida pole vaja. Kas tegemist on linnalegendiga või maha vaikitud seigaga, on raske öelda. Lisaks tundub “põtkur” terminina ebaõnnestunud sõnana. „Põtkima” tähendab jalaga lööma, tampima – laps või hobune võib põtkida, aga panna sõuvint põtkima, ebamääraselt rapsima…

Laevaehitus kui legomäng
Laevaehitus on viimaste aastatega muutunud üha enam n-ö kaugtööks, logistiliselt keeruliseks ülesannete kogumiks. Laeva sektsioonid valmistatakse kusagil mujal allhanketehases ja tuuakse kohale võimalikult valmina, et ellingul jääks vaid paikatõstmise ja süsteemide-detailide ühendamise töö. Sektsioonid ehk piltlikult suured legoklotsid, millest laev koosneb, on mõõtmetelt 22 x 32 meetrit ja kaaluvad kuni 600 tonni. See on ka suurim suurus ja mass, mida ellingul saab tõsta ja paika sobitada. Kõik sektsioonid siiski nii suured ei ole. Genesis koosneb 181 sektsioonist, mis ehituspaigal laevaks kokku keevitatakse-monteeritakse.
Praeguseks on esimesed paarkümmend sektsiooni juba kohal ja koos, moodustades niiviisi laeva aluse ehk põhja – kiiluks ei saa seda osa enam justkui kuidagi nimetada. Siit edasi saab laev põhiliselt vaid kõrgusse kasvada, kusjuures kõrgemal lisanduvad sektsioonid ka vööri- ja ahtriossa. Laeva põhjas peavad kohe oma koha saama ka peamasinad ja generaatorid ning lifti_ahtid, sest hiljem ei saaks neid sinna enam kuidagi paigutada. Lifte tuleb laevale kokku 43, neist on reisijate kasutada 24 ja neist omakorda on 12 suures osas klaasist ehk nn vaateliftid. Kõrgeimad liftid on 50meetrised ja kulgevad läbi laeva 17 korruse.
Legoklotsidena jõuavad kohale ka laeva muud osad. Lieksast tulevad tervikmoodulitena vannitoad ja du_inurgad, Piikkiöst ja Paimiost kajutid, moodulitena tuuakse kohale ka kokku 12 000 ruutmeetrit moodustavad köögid. Soome osa moodulite, seadmete ja detailidena moodustab uues laevas umbes 70–80 protsenti, mis rahaliselt annab üpris suure summa, sest kahe laeva maksumust võib ligikaudu hinnata kahele miljardile eurole.
Kuna Genesis tõotab kujuneda peale erandliku suuruse erandlikuks ka ajaveetmisvõimalustelt ja mugavustelt, siis tuleme tema juurde tulevikus veel tagasi ja vaatame, millega rahakaid puhkajaid suudetakse köita. Laeva suuruse tõttu on tema tasakaalus püsimine lainetaval merel nii hea, et kuuldavasti plaanitakse laevale ka keegliradu ning piljardilaudu, mida enne pole ristluslaevadel näha olnud. Elame-näeme.

Sarnased artiklid