Kas suurem on ikka pikem?
Jukka Antila
01.01.2008

Uute autode rattad muudkui kasvavad. Mõne aasta eest tundusid 17tollisedki ülemäära suurtena, nüüd kipuvad need juba tavaliste pereautode standardiks. Ning tõelised autofännid lisavad tehaste pakutule veel tolle juurde – mida suurem, seda uhkem. Samas käivad jutud, et suuremad rattad lasevad end rööbastest kaasa vedada, on kehvemini juhitavad ja teevad rohkem müra. On aeg selgeks teha, kellel on õigus!

Naastrehvid
Nokian Hakkapeliitta 5, 205/55 R 16
Nokian Hakkapeliitta 5, 225/45 R 17
Nokian Hakkapeliitta 5, 225/40 R 18
Nokian Hakkapeliitta 5, 235/35 R 19

Lamellrehvid
Nokian Hakkapeliitta RSi, 205/55 R 16
Nokian Hakkapeliitta RSi, 225/45 R 17
Nokian Hakkapeliitta RSi, 225/40 R 18

Laiade, madala profiiliga rehvide peamiseks plussiks on kena väljanägemine. Liiati kui need on asetatud kergsulamist iluveljele, mitte lihtsale ja odavale plekist kettale. Rohkem on neid iluasju näha suvel. Nüüd on valmistajad hakanud turule tooma ka madala profiiliga talverehve. Oma tavalises talverehvide testis proovisime ära ka rehvimõõtude mõju. Võrdluseks võtsime Nokian Hakkapeliita neli naast- ja kolm lamellrehvi. Katsed olid samad, mis talverehvitestis. Tulemused olid suuresti ootuspärased, ent pakkusid siiski ka üllatusi.

Libedal jääl
Rehvi pidamist jääl mõjutab mitu asja. Hõõre jää- ja kummipindade vahel sõltub mõlema osalise omadustest. Jää on ikka sama, otsustavaks saab rehvi kummisegu. Ka rehvi mustril on omad ülesanded. Pinna teravad servad takerduvad jää ebatasasuste taha ja mida rohkem selliseid takerdumisi leidub, seda parem on pidamine.
Sõites tekib soojuse tagajärjel rehvi ja tee vahele õhuke veekiht, mille kõrvaldamine on rehvi lamellide töö. Naastrehvide pidamist mõjutab veel naastude asetus, mis mõnevõrra sõltub rehvi laiusest.
Pikipidamist nõudvatel katsetel ehk siis kiirendades ja pidurdades on laiemate rehvide tulemused pisut paremad. Erinevused olid siiski nii väikesed, et poleks lõplikus punktitabelis hinnet muutnud.
Juhitavusega on teine lugu. Siin on erinevused tuntavad. Rehvimõõdu kasvades läheb rehvi käitumine närvilisemaks, rehv reageerib roolile ja teepinna muutustele äkilisemalt. Libisemiste taltsutamine läheb raskemaks. Teisest küljest võib täpsemast roolitunnetusest kasugi olla – oludes, mis nõuavad rehvilt kiiret reaktsiooni.

Lumel ja lörtsis
Kui teepind on pehmem, annab rehvimõõdu suurenemine negatiivselt tunda. Kitsam rehv sööb end pehmesse pinda tõhusamalt sisse, see annab ka parema pikipidamise. Mõõtmistulemustes olid vahed väikesed, ent testijate subjektiivsed kommentaarid kõnelesid selget keelt. Suurte mõõtude käitumine ei küüni väiksemate tasemele. Väiksematki juhtimisviga on raskem korrigeerida, sõit on rahutu, pidamine kaob äkilisemalt.
Lörtsis määrab rehvi laius üsna üheselt selle, millisel kiirusel ohtlik lörtsiliug peale hakkab. Olukord on sama mis vesilius. Kitsam rehv tõrjub vee ja lörtsi tõhusamalt kõrvale ja ka pidamine taastub lörtsist välja pääsedes kitsa rehviga kiiremini.

Märjal teel
Asfaldil toimivad suuremad rehvimõõdud kenasti. Juhitavus on kindel, roolitunnetus täpne, möödumiskatsel on autot lihtsam kontrollida. Miinuseks on tundlikkus rööbaste suhtes. Lai rehv tahab rööpassesõidetud teel märksa rohkem roolitööd ja reisijatele on sõit pideva vänderdamise tõttu ebamugavam. Madalama profiiliga rehvide pidurdusmaa venis märjal asfaldil üllatavalt pikaks. Rehvimüra osas me mingit mõõtude mõju ei täheldanud.

Kokkuvõtteks
Normaalseid rehvirõhke kasutades pole ülisuurte rehvimõõtude kasutamine talvel mõistlik tegu. Väike võit pikipidamises ei korva halvenenud juhitavust ja eriti lörtsiliu varasemat tekkimist. Paljal asfaldil on suuremate rehvimõõtude sõiduomadused paremad.

Lisa leiad jaanuari Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid