Kas paistab, mis paistab?
Juha Nykänen, Leo Backman, Glen Pilvre
03.03.2008

Eelmise aasta 31. augustil lõpetasid meie põhjanaabrid tavalise ehk analoogtelepildi edastamise ning neile jäi vaid digitelevisioon. Need, kel meist kodus kaabel-TV, seda muutust ilmselt tähele ei pannudki, „vanad head soomed” olid endiselt alles. Kuid hiljuti kadus kaabelvõrkudest MTV3 ning alates esimesest aprillist lõpetatakse ka Nelose edastamine. Digituuled puhuvad ka Eesti telemaastikul – uurime, milliseid kanaleid ja milliste seadmetega on täna-homme võimalik vaadata.

Et järgnev kohe liiga raketiteaduse valdkonda ei kalduks, tuletame alguses meelde mõned „põhitõed“ ehk selle, mis liiki standardeid tänane telepilt kasutab.
Analoogtelevisioon on n-ö tavaline, Eestis siiani kasutusel olev telepildistandard. Edastataval pildil on 625(576) rida, edastatakse 50 poolkaadrit sekundis, kasutades ülerealaotust (SD ehk Standard Definition). Analoogformaadis saated peaks lõpetatama juba aastal 2010, aga hetkel edastavad seda veel kõik Eestis olevad saatjad.
Digitelevisioon – telepilt on digitaliseeritud ja kokku pakitud. Tähistatakse lühendiga DVB ning sel on omakorda mitu alaliiki.
- DVB-C ehk kaabli kaudu edastatav;
- DVB-T ehk õhu kaudu edastatav;
- DVB-S ehk satelliitide kaudu edastatav;
- DVB-H ehk kaasaskantavatele seadmetele (nagu mobiilid jm) mõeldud formaat.
Siinses jutus on peategelane DVB-T. Kasutusel on detsimeeterlaineala kanalid (21–69), erinevalt analoogkanalitest saab ühel sagedusel edastada mitut kanalit korraga, sest materjal on digitaalselt kokku pakitud. Ühe sageduskanali laius on 8 MHz ja sellel on võimalik edastada andmevoogu kiirusega ca 22 Mb/s, kasutades COFDM/8k/QAM64 modulatsiooni. Olenevalt formaadist ja pakkimismeetoditest (SD, HD 720p, HD 1080i jt ning MPEG2, MPEG4) mahub sinna 2–10 telekanalit. Seda kokkupakitud andmevoogu nimetatakse multipleksiks (lühend MUX). DigiTV vaatamiseks on vaja tavalist detsimeeterlaineaparatuuri –antennivõimendit (täpsemalt allpool) ning sobivat digituunerit. Digituuner võib olla eraldi karbis (nn digiboks) või ka telerisse sisse ehitatud. DigiTV pakkimisel kasutatakse peamiselt kahte formaati: MPEG2 ning MPEG4. MUX on kokku pakitud MPEG2-formaadis (nn transport stream) ning see sisaldab erinevaid telekanaleid. Eestis (Norras, Leedus, Prantsusmaal ja Rumeenias) kasutatakse telekanalite pildi pakkimisel MPEG4, mujal Euroopas (ning ka Soomes) aga veel MPEG2. MPEG2-tuuner ei oska näidata MPEG4-formaadis pakitud pilti, MPEG4-tuuner aga tuleb vanema MPEG2ga tavaliselt toime.
Satelliittelevisioon – on digitelevisiooni alaliik, DVB-S. Telepilti edastatakse satelliidi vahendusel, vastuvõtmiseks on vajalik paraboolantenn ehk taldrik ning SAT-tuuner, tavaliselt eraldi karbina. Eestis põhinevad sellel Viasati tasulised paketid.

Mis Eestis paistab?
Vaatame täpsemalt, mis Eesti õhus n-ö ametlikult ja mitteametlikult levib ja kuidas seda püüda – siinkohal saab edastatavad programmid omakorda jagada vabadeks ja tasulisteks.
Vabad kanalid
Vanad head analoogkanalid. Kaetud on peaaegu kogu Eesti – ETV paremini, kommertskanalitel on rohkem leviauke. Analoogtuuner on kõikidesse tänastesse teleritesse sisse ehitatud ning mingit täiendavat varustust (peale antenni) vaatamiseks pole vaja.
Õhu kaudu edastatavad digikanalid (DVB-T). MUX1 – hetkel kaks SD-kanalit – ETV ja Kalev Sport, kuid õige pea on oodata lisa. Juba selle kuu lõpus lisanduvad samadele sagedustele kaks uut programmikanalit – TV6 (tootjaks TV3) ja Kanal 11 (tootjaks Kanal2). Ka on lootust, et edastama hakatakse TV3 ja Kanal2 põhiprogrammi, kuid millal, selle kohta ei oska osapooled veel vastata. Küsimus on kokkulepetes (Eesti riik, Levira AS ja erakanalid) ning riigi seadustest tulenevates nüanssides. Suvel peaks lisanduma veel ETV uus kanal. Ideaaljuhul peaks me seega aasta lõpul nägema koguni seitset kodumaist tasuta digikanalit. Nende vaatamiseks on aga lisaks detsimeeterantennile vaja digituunerit – sellist, mis oskab näidata MPEG4 pakitud pilti. Kuna MPEG4 on tänase seisuga maailmas palju vähem kasutusel kui MPEG2, siis on sobivate digibokside (ja sisseehitatud tuuneriga telerite) valik veel kesine. Mõnele MPEG2-digituunerit omavale telerimudelile saab lisada vastava mooduli, mis teeb ka MPEG4-formaadi vaatamise sisemise tuuneriga võimalikuks. Muidugi, kui sobiva digituunerita telereid on kodus rohkem kui üks, on vaja samapalju ka digibokse.
MUX4 – HD-test – hetkel nähtav vaid Tallinna ja Valgjärve telemastide levipiirkonnas. Selles edastati ka ETVd HDks konverteerituna, nüüd on selles vabalt nähtavad Luxe TV (1280 x 1088) ja ETV vabandus HD-edastuse katkemise kohta tehnilistel põhjustel. Zuumi kaardiga näeb veel tasulist programmi Voom HD (Full HD 1080i). Mõlemad HD-programmid annavad aimu, kui hea on üks „õige“ kõrgterav pilt. Kusjuures, veendumaks selle pildi headuses, ei pea sugugi omama HD-telerit – ka korraliku kineskoopteleriga on erinevus pildis nähtav. Resolutsioon on sellisel juhul loomulikult SD, aga pilt on palju puhtam ja detailsem kui tavaline kokkupakitud SD. ETV HD oli „pseudo“-HD – originaalsignaal on ju ikkagi SD-resolutsioonis. Kuid väikese kvaliteedieelise andis signaali kohene HD-formaati konverteerimine ning ka väiksem edasine pakkimine.
Mitteametlikult Eestisse jõudvad Soome digikanalid. Eesti põhjarannikuni ulatuvad nelja saatja signaalid – lääne poolt alates on need Fiskars, Espoo, Pernaja ja Anjalankoski. Kaks esimest kasutavad MUXide saatmisel samu sagedusi, Anjalakoski ja Pernaja aga erinevaid. Pernajas on nõrk saatja, mis katab vaid väikest auku Espoo ja Anjalakoski vahel. Tallinn ning kogu lääne poole jääv põhjarannik on Fiskarsi ja Espoo saatjate levipiiril.
MUX-A – E32 (Espoo ja Fiskars), E23 (Pernaja) ja E22 (Anjalakoski) – YLE1, YLE2, YLE Teema, YLE FST5 ning viis raadiokanalit;
MUX-B – E44 (Espoo ja Fiskars), E50 (Pernaja) ja E27 (Anjalakoski) – MTV3, Nelonen, Sub ja Jim;
MUX-C – E46 (Espoo ja Fiskars) ja E53 (Anjalakoski) – Urheilukanava, The Voice ja IskelmäTV Harju & Pöntinen.
Nagu öeldud, võib kõiki neid näha eelkõige Eesti põhjarannikul (olenevalt asukohast), aga siiski ei pruugi pilt alati kohale jõuda – digiTV signaal on nõrgem kui analoogtelevisiooni oma. Loomulikult on eelduseks, et põhja suunal ei jääks ette kõrgendikke, teisi maju vms. Suurt rolli mängivad ka ilmastikuolud – näiteks kõrgrõhkkonna puhul võivad ülemistes atmosfäärikihtides tekkivad peegeldused digipildi lootusetult sassi ajada ja sellisel juhul on ekraan lihtsalt must. Nagu digitaalses maailmas ikka, on ka digipildil täpselt kaks võimalust – ta kas on või ei ole, mingeid n-ö vahepealseid astmeid, nagu „lumine“ või varjudega pilt kehvema analoogsignaali puhul – ei esine. Kas Soomet on lootust näha, saab otsustada selle põhjal, kuidas enne analoog-Nelonen kohale jõudis – kui toonasest pildist on kirkad mälestused, siis on korraliku antenni puhul tõenäoline kõiki praeguseid Soome kanaleid näha. Veel üheks segavaks faktoriks võib saada kohalike saatjate lähedus – osad „soomed“ tulevad 44. ja 46. kanalil (Espoo MUX-B ja MUX-C), kuid täpselt seal vahel – 45. kanalil – on ju kohalikud digiprogrammid (Tallinn MUX1). Siinne tugev signaal võib aga naabruses olevad palju nõrgemad n-ö ära süüa. Nagu Eesti digikanalite puhul, on ka Soome vaatamiseks vaja digiboksi (või digituuneriga telerit). Soome kanalid on pakitud MPEG2-formaati, seega sobivad kõikide telerite digituunerid ning ka sobivate digibokside valik on praegu suurem. Kuid selleks, et näha ka meie kanaleid, on muidugi arukas osta ikkagi MPEG4 digiboks (nt Zuumbox) – see oskab toime tulla ka MPEG2 näitamisega. Ainult Soome vaatamiseks piisab aga MPEG2-vastuvõtjast, kuid sellega ei näe siinseid kanaleid.

Tasulised kanalid (eeldavad lepingut operaatoriga)
MUX2 ja MUX3 – Zuum TV komplektis olev valik SAT-TV programme, mis on konverteeritud DVB-T formaati (Discovery, Eurosport, National Geographic jt). Originaalne MPEG2-andmevoog on konverteeritud MPEG4ks ning selline topeltpakkimine jätab kvaliteeti märgatava jälje – tunduvalt ilusama tulemuse tagaks originaalstriimi DVB-T kaudu edastamine, kuid paraku on Eestis kasutusel MPEG4. Muu maailm näitab SD-pilti enamasti MPEG2 vahendusel. Et näha ka tasulisi kanaleid, on vaja lepingut teenusepakkujaga ning digiboksi/tuunerisse sobivat koodikaarti – just see Zuum TV komplektis sisaldubki. Samas, kui pole tahtmist igakuiselt raha maksta, et vaadata topeltpakitud kanaleid, võib osta Zuumboxi välja ning kaardilepingu lõpetada – vabade kanalite vaatamiseks pole ju kaarti vaja. Zuumboxi nime all müüdav digiboks on tegelikult väga hea hinna/kvaliteedisuhtega HD-seade, mis sobib hästi nii Soome kui kohalike digikanalite vastuvõtuks. Tõsi, tarkvara osas on veel arenguruumi, kuid selle uuendamine on peaaegu automaatne ja kasutajalt eriharidust ei nõua.
Tasulised on ka Viasati pakutavad DVB-S formaadis kanalid (sh kolm Eesti põhikanalit, samuti YLE1, YLE2, YLE Teema ja FST). Võib-olla lisanduvad kunagi valikusse ka MTV3 ja Nelonen, kuid see pole kindel. Eestis pakub Viasat ainult SD-resolutsiooniga programmi ja seadmeid, kuid kvaliteet on see-eest suhteliselt hea ja kanalite valik suur. Viasat on aga kallim – nii liitumistasu kui ka kuutasu on Kuld-paketis suhteliselt suured, olemas on aga ka Zuum TVga kanalite arvu ja hinna poolest sarnane Start-pakett. Viasati vastuvõtuks vajalik antenn ja muu vajalik tulevad komplektis digituuneriga lepingu sõlmimisel, leviga on kaetud kogu Eesti. Programme edastatakse satelliidilt Sirius, mis asub lõuna-edela suunal horisondilt 22 kraadi kõrgusel.
Loomulikult on võimalik Eestis vastu võtta ka teiste satelliitide programme (nt Thor, Astra, Hotbird jt), samuti Läti piiri ääres tõenäoliselt ka lõunanaabrite saateid ja ida- ning kagupiiril Vene saatjate programme, kuid ärme neisse nüanssidesse siinkohal lasku. Thorilt edastatakse ka Soome programme erinevate pakettide koosseisus, näiteks on Eestisse võimalik tellida firmalt ConNova (www.connova.se) Soome kanalite koondpaketi hinnaga 139 eurot pool aastat.

Uus hea digitelevisioon?
See, et digitelevisioonil on analoogformaadi ees eeliseid, on siililegi selge – kas või häirevaba pilt ja elektroonilised telekavad. Väide aga, et digiTV pilt on ka tunduvalt parema kvaliteediga, ei pea kahjuks alati paika, hoopis vastupidi. Digipilt on senikaua väga hea, kuni seda kokku ei pakita – reaalsuses aga sellist olukorda pole. Kui analoogsignaali puhul tuli ühelt kanalisageduselt üks teleprogramm, siis digitaalne edastus võimaldab samasse sagedusvahemikku mahutada pea kümme korda rohkem erinevaid kanaleid. Mida rohkem mahub, seda kasulikum telekanalitele ning teistele pumba juures olevatele tegelastele – tegemist on ju otsese kokkuhoiuga. Kusagil ei ole puust ja punaselt kirjas, palju ühte kanalit kokku pakkida võib – kui enamik vaatajaid kvaliteedi pärast juba kisa tõstab, on ilmselt piir käes. Heaks näiteks ongi siin Zuum TV edastatavad satelliidikanalid, mille kvaliteeti ei saa just eeskujuks seada – aga kuniks turgu on, pole põhjust ju muutusteks. Pakkimisalgoritmid muutuvad muidugi järjest tõhusamaks, kuid eelisjärjekorras võidab sellest ikkagi pildi kvantiteet. Tõsi, HD-formaadi puhul on juba resolutsioon väga hea, samuti pakitakse leebemalt, sest müüaksegi just pildikvaliteeti. Aga seda, kas ja millal kohalikud kanalid HD-le üle kolivad, ei julge asjaosalised ise ennustada – küsimus on ju eelkõige rahas ja turu suuruses. Selles valguses on Eesti teinud MPEG4ga tõeliselt võimsa „tiigrihüppe“ – tõhusam ja uuem pakkimisalgoritm on eelkõige HD-signaali puhul õigustatud, MPEG2st MPEG4-formaati pakkimine teeb aga kvaliteedile ehtsa karuteene. Rääkimata sellest, et enamik levinud seadmeid ja telereid on täna MPEG2-digituuneritega. Muidugi, positiivse noodina jäägu siiski kõlama, et HD-maailm kasutab (ka satelliidiülekannetes) juba enamasti MPEG4 ning loodetavasti jõuavad ka Eesti kohalikud kanalid kunagi selleni.
Kui analoog-TV ajastul oli kvaliteedi pudelikael sisuliselt iga vaataja kodus – parema pildi tagas parem tehnika (antenn, võimendi, kaablid), siis digiTV puhul on pilt täpselt selline, nagu „mehed pumba juures“ otsustavad, vaataja ei saa selleks enam midagi ära teha.
Kaabelvõrkudes on olukord praegu parem. DVB-C puhul on ühel 8 MHz laiusel kanalil võimalik edastada ca 38 Mb/s – ehk pea kaks korda rohkem pilti kui DVB-T puhul. Kuna (info)ruumipuudus pole nii suur (pole põhjust kanaleid üleliia kokku suruda), siis on pildi kvaliteet parem, ka satelliidikanaleid ei pakita täiendavalt lahti-kokku.

Suurem antenn = kindlam pilt
Kuna digitelevisiooni puhul on kaks varianti – kas pilt on või pilti pole, siis peaks antenn olema piisav, et pilt oleks – kui asja ajab ära traadijupp, pole mingit põhjust osta kallist antenni, pildikvaliteet sellest paremaks ei lähe. Digipildi saab kätte tavalise detsimeeterantenniga. Kui saatja on läheduses, piisab ka toaantennist või – nagu öeldud – traaditükist. Muidugi on abiks, kui antenn vaatab saatja poole. Põhjaranniku elanikel võib nii Soome kui Eesti digitelevisiooni vaatamiseks jätkuda ka ühest suuremast antennist – kuna siinne signaal on väga tugev, siis piisab, kui antenn suunata põhjanaabrite saatjale, Eesti saateid näeb kõrvalsaadusena. Soome kanalite puhul võib abi olla kahest antennist, mis asetatud Soome saatja suhtes võrdsele kaugusele, kuid kohaliku saatja suhtes erinevale – õige paigutuse korral jõuab kohaliku saatja signaal antennidesse vastandfaasis ning seega eri antennide signaale summeerides sumbub. Selle meetodi kohta leiab rohkem infot veebilehelt www.rantelon.ee. Kui aga teletorn peaks põhja suunal teele ette jääma, siis on seis “soomede” suhtes üsna lootusetu. Probleeme võivad tekitada ka Espoo ja Fiskarsi saatjate signaalide faasinihked teineteise suhtes (MUXid on samadel sagedustel), seega peaks suunama antenni kas Fiskarsi või Espoo saatjale, mitte proovida tabada mõlemat, rihtides lihtsalt põhja suunas.
Arvestades tõsiasjaga, et paari aasta pärast tuleb analoogtelevisiooniga teha lõpparve nii ehk teisiti, võib meeterantennist loobuda juba praegu. Ainukeseks takistuseks jääb Kanal2 vastuvõtt Harjumaal – seal toimub edastus vaid meeterlainealas, mujal Eestis aga detsimeetrialas. Lääne- ja Kesk-Eestis on detsimeeteralas ka analoog-ETV. Siiski ei tasu meeterantenni metalliks müüa – tulevikus võivad neid sagedusi kasutada ka uued digikanalid.
Kui on antenniost plaanis, tasub kindlasti nõu pidada spetsialistidega, et kogu komplekt saaks just selline nagu on vajadused. Eestis on mitmed firmad, kes pakuvad nii antenne, konsultatsiooni kui ka paigaldust, kuid kindlasti on nõu küsida – või õigemini vastustest aru saada – lihtsam, kui tagamaad veidi selgemad.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid