Kaks suure sensoriga taskukaamerat
Glen Pilvre
29.01.2016

Miks peaks üldse kirjutama niinimetatud seebikarpidest, kui taskufotoka rollis on mobiiltelefon? Sest nendel kaardipakimõõdus kaameratel on midagi, mida telefonidel pole – suur sensor. Ja mitte ainult.

Canon PowerShot G9X
Sony RX100 IV

Mida suurem on digikaamera sensor, seda paremad on pildid – täpselt nii lihtne see ongi. Kui enamiku tavaliste „seebikate“ ja mobiilikaamerate sensorid on suurusklassis üks-jagatud-kaks-koma-midagi tolli, siis neis kaamerates on ühetolline 20,1 Mpx sensor. Vaatamata sellele ühisele näitajale on aga tegemist küllalt erinevate aparaatidega.

Sony RX100 IV
Vähegi fotohuvilisele kodanikule Sony RX100 seeriat ilmselt tutvustama ei pea. Võib öelda, et viimastel aastatel on see kaamera omas suurusklassis teinud puhta töö. Testide esikohad, auhinnad ja nii edasi. Eks RX100 edust räägib seegi fakt, et tänaseni on võimalik uuena osta nii esimest kui neljandat versiooni.
Neljanda versiooni puhul on kõige märgatavamalt kosunud hind – kui eelmise puhul tuli arvestada juba soliidse 850eurose väljaminekuga, siis uus maksab 300 eurot rohkem. Selle 300 euro eest saab juurde mõned lisafunktsioonid ja 4K-videorežiimi, aga eelkõige kiirust. Sony on nimelt sensori võtnud lahti ja pannud uuesti kokku kolmes kihis – nii et nüüd asub ka vahemälu otse sensoril ja kokkuvõttes saab pildiandmeid lugeda umbes viis korda senisest kiiremini. Täisresolutsiooniga sarivõtte kiirus on 16 kaadrit sekundis, 4K-videot saab teha kuni 100 Mbps andmevooga ja suurim video kaadrisagedus on 1000. Selle viimase puhul on resolutsiooniks tagasihoidlikum 1136 x 384, kuni kahesekundilise klipi puhul, neljasekundilise puhul – mis on ühtlasi pikim – on eraldusvõime 800 x 270. Muidugi venivad juba kakski sekundit peaaegu pooleteise minuti pikkuseks, kui arvestada 40kordse aeglustusega. Ja päris kaua kulub peale neid aeglustatud sekundeid kaamera järgi ootamisele, kui kahtetuhandet kaadrit reastatakse… Aga kasutuses on RX100 IV muidugi kiire – autofookus toimib hetkega ja menüüd samuti. Ja tänu kiirele andmelugemisele saab elektroonilise särituse lühendada kuni 1/32 000 sekundini.
Elektrooniline OLED-ekraaniga pildiotsija on samuti teravam, 2,4 megapikslit eelmise 1,44 asemel.
Küll aga leidub ka neid asju, mille kallal saab natuke norida. Vaatamata kiirele sensorile võib just 4K-video puhul kohati märgata nn rolling shutteri ilmingut. Samuti pole võimalik ühendada välist mikrofoni või heliallikat. Ja 4K-klippide maksimaalne pikkus on 5 minutit.
Korpus iseenesest on tugev ja kvaliteetne, aga kuna esiküljel pole peale sileda alumiiniumi midagi, siis ka erakordselt libe. Sinna võib muidugi vabalt ise midagi kummisemat kleepida, mis muudabki muide kaamera käsitsemise palju kindlamaks. Ka nupud, mis asuvad tagaküljel, on endiselt mikroskoopilised – aga ega seal palju nupuruumi ei leidu ka. Puutetundlikku ekraani RX100-l samuti (veel) pole.

Canon PowerShot G9X
Seni pole Canon Sony laiamist tõsisemate seebikate segmendis väga seganud. Aga nüüd on olukord vähemalt natuke muutumas. Okei, tegelikult pole Canoni G9X Sony RX100 IV otsene konkurent, kui funktsionaalsust ja omadusi kõrvutada – Sony on hoopis teises liigas. Aga sensor on ju ikkagi sama ja Sony on teises liigas ka hinna poolest – 570 versus 1150. Mõõtudelt G9X päris kaks korda väiksem pole, aga nii umbes sentimeetri jagu õhem küll. Vaatamata väiksusele püsib aga Canon käes isegi paremini, sest libeda metalli peal on nahast katted. Ja välja näeb metallikversioon väga stiilne. Kellele see liiga „retro“ tundub, on saadaval ka musta korpusega variant.
Objektiiv on Sony omast natuke pimedam – f/2,0-4,9, ning kitsama lainurgaga – alates 28 mm tänapäeval tavalise 24 mm asemel. Suumikordaja on 3 Sony 2,9 vastu. Avaarv f/4,9 suumi pikemas otsas aga tähendab, et hämaras tasub kindlasti eelistada laiemat nurka, sest objektiiv on seal märgatavalt „valgem“.
Väikeste mõõtude nimel on Canon loobunud ka pööratavast ekraanist ning suunanuppudest tagapaneelil. Pole ka pildiotsijat. Nuppude rolli täidab mahtuvusliku puutetundlikkusega ekraan – täpselt selline, nagu mobiilidel. Valikuratas kui selline on siiski olemas – objektiivi ümber, nii nagu Sonylgi. Aga kui nii mõnelgi fotoaparaadil on puutetundlikkus n-ö lisafunktsiooni eest, siis G9X puhul ilma ekraani katsumata ei saa. Mis aga nutimobiilide generatsioonile ei tohiks miinuseks olla. Ja peab ütlema, et Canon on teinud kasutajaliidese kujundamisel päris head tööd – see on loogiline ja nii mõndagi seadet saab puuteekraanilt isegi ladusamalt muuta kui nuppudega.
Nagu öeldud, siis RX100 IV-le sarnast funktsioonide müriaadi G9X ei paku, aga pole ka otseselt põhjust häbeneda. 6 kaadrit sekundis sarivõte, 1/2000, seesmine ND-filter ja FullHD-video on ju ka igati okei.
Võib-olla isegi kõige rohkem on Canoni puhul kahju sellest, et välku ei saa lakke suunata – nii nagu seda saab teha kõikide RX100dega.
Kui Sonyl on pildistamisel ette näidata ulmelised kiiruslikud parameetrid, siis Canon on ühes kategoorias veel kiirem – milleks on sisselülitamisele kuluv aeg. Nii umbes 1 sekund Sony 1,7 vastu. Mis ühe kaamera kohta on erakordselt kiire, sest selle ajaga tuleb ju ka objektiiv lahti pakkida.

Kokkuvõte
Fotode kvaliteedi poolest on ausalt öeldes väga keeruline üht teisele eelistada – küsimus on pigem maitses, nagu öeldakse. G9X teeb, nagu ikka Canonid, soojade ja vähemkontrastsete toonidega pilte. Sony valgebalanss kaldub jahedama suunda ning pildid on kontrastsemad – vähemalt automaatrežiimis. Võib-olla on Sony värvid isegi „õigemad“, aga G9Xi omad kuidagi meeldivamad.
Kummagi kaamera tugevaim külg pole aku vastupidavus, aga Canonil on see veel tavalisest väiksem. Komplektis on aga ka eraldi akulaadija lisaks MicroUSB-laadimisvõimalusele. Sony akut saab laadida ainult USB vahendusel.
Muidugi, pildistamisprotsess kui selline on Sony esituses palju rohkemate võimalustega – kaks valikuratast, elektrooniline pildiotsija ja pööratav ekraan. Rääkimata lakke suunatavast välgust. Ja videovõimekuselt ei tasu neid kaameraid üleüldse kõrvutada.
Kas aga kõik see RX100 IV toredus on väärt kahe G9Xi hinda, on iseküsimus. Kui arvestada, et mitte ühelgi konkurendil midagi nii võimekat samas suurusklassis pakkuda pole, siis kindlasti. Canon G9Xi võiks aga kõrvutada hoopis üleeelmise RX100 IIga – nii hinnalt kui ka omadustelt. Ka siis rebib paari aasta vanune Sony natuke ettegi, pakkudes näiteks pööratavat ekraani ja välgukinga. Aga ükski RX100 ei tee jälle selliseid sooja hõnguga pilte – sest see lihtsalt pole Canon.

Sarnased artiklid