Kadett versus talveauto 2012
Tapio Koisaari
04.02.2013

Kolme aastakümnega on autod oluliselt muutunud ja eriti selgelt peaks see välja lööma karmides talveoludes – nii et vaatame, kuidas 30aastane Opel Kadett suudab vastu seista meie tänavuse hooaja talvetesti (vt TM, 11/2012) tegelastele.

Opel Kadett esindas omal ajal nn väikekeskklassi, mille tänapäevasteks vasteteks seekordses talvetestis olid Citroën C4, Ford Focus ja VW Beetle. Tõsi, kolme aastakümnega on autod ise nii palju kasvanud, et mõõtmetelt on tollasele Kadetile lähedasemad hoopis tänased väikeautod.

Et otse tänavalt võttes olnuks võrdlus noorte rivaalidega liiga karm, sai vanake enne põhjamaisele katsepolügoonile saatmist korralikult üle käidud. Vahetusse läksid nii rehvid kui amortisaatorid, põhjalikult käidi üle jahutussüsteem ning vaadati üle mootor. Nipet-näpet mujaltki ja olime valmis. Tõsi, tuleb silmas pidada, et erinevalt konkurentidest on Kadeti näol tegu ikkagi mitte uue, vaid lihtsalt hästi säilinud ja oma ea kohta heas korras vana autoga – ja seda tuleb arvestada ka hinnangute andmisel!

Et massi on seda mõõtu autodele 30 aastaga lisandunud pea poole võrra, on ka muutused jõuallikates suured. Võimsust on tänapäeval kaks korda enam ja see ei ole kulunud vaid lisakilode liigutamiseks – ka sooritusvõime on tänastel autode palju parem.

Kuid on asju, mis püsivad siiski endistena. Näiteks mootori töömaht on pea kogu selle aja kestel olnud vahemikus 1,6–2 liitrit, alles viimastel aastatel on alanud üleminek väiksematele turbomootoritele. Samas pigistatakse uutest mootoritest välja hoopis enam hobujõude ja täiesti uuest klassist on nõudmised keskkonnarindel.
Elektroonikat on vanas Kadetis piltlikult väljendades vähem kui tänapäevases käekellas! Ja ehkki omal ajal kardeti elektroonika lisandumisega seonduvat hüppelist rikete hulga kasvu, on üleminek osutunud tunduvalt valutumaks. Tänaseks oleme juba unustanud, et tollased lihtsad autod ei olnud sugugi nii töökindlad ja seda tuletas meile ka Kadett nüüd mitmel korral meelde.

Muutunud on autode tootmiseks kasutatav tehnoloogia, ehkki seda on juba raskem silmaga tabada. Uute materjalide lisandumine ja tehnoloogia täiustumine peegeldub muidugi veidi ka auto sooritusvõimes, kuid eelkõige väljendub see siiski igapäevakulude vähenemises.

Sõiduomadused
Maanteeomadustest sai põhjamaistes oludes esimese pildi juba mõne kilomeetriga. Tänapäevaste autodega harjunult on ootamatu hoopis erinev sõidutunne, kus juba mõnemeetrine libedam koht sunnib juhti valvsusele. Tagasisidet teel toimuva kohta annab Kadett aga üsna keskmisel tasemel. Tõsi, rool on kerge ja keskosas veidi ebatäpne, aga tervikuna ei saa roolitunnetusele suuri etteheiteid teha.

Suhe ümbritsevaga on vahetu ja see avaldub müras, vibratsioonis ja… koguni lõhnades. Tõsi, muud hääled kipuvad mootorimüra sisse kaduma, siingi on tänaste autodega oluline vahe. Juhil on üsna „alasti” tunne, sest võrreldes tänapäevaste autodega on Kadett päris tühi ja see sunnib valvsusele – moodsat turvavarustust Kadetil ju ei ole – nii et kokkuvõttes sujub sõit üsna kindlalt ka tänast mõõtkava arvestades.

Kadetil on küll roolivõimendi, kuid pidurdamine vajab harjumatult palju jõudu. Harjumatud on ka puudulikud istmeasendi seadistamisvõimalused – asend kas sobib või mitte, mingit vahevarianti ei ole. Maanteesõiduhinne on seega napilt kuus.

Juhitavus
Äärmuslikes olukordades on Kadetiga lihtne. Siin sõltub kõik juhist enesest ja kui ta oma tööga toime tuleb, käitub ka auto kenasti. Kadett on terane ja libedates oludes kiiremgi kui tänapäevased autod, kus elektroonika sekkuda tahab ja hoogu kärpima kipub. Professionaalsed juhid nautisid seda täiega! Kurvides pole tunda esiveolistele autodele nii tüüpilist alajuhitavust, Kadett läbib neid neutraalselt. Mõnedel katsetel – näiteks kurvilisel mäkkesõidul – oleks EDSist siiski kõvasti abi.

Juhitavusehinnet ei panda siiski mitte dünaamikat, vaid turvalisust arvestades. Puuduv stabiilsuskontroll võtab palle muidugi vähemaks, kuid Kadett on ka selleta hea auto, mida mõnus juhtida. Nii et ESCta autodele maksimaalne võimalik ehk 8 punkti!

Dünaamika ja pidurid
Kadeti leivanumber on mäkketõus sirgel lumisel teel. Hea kontakt teepinnaga, täielikult juhile alluv mootor ja kaalujaotus esisilla kasuks lubavad vanakesel siin noorematega samal tasemel olla. Samaväärset suudab vaid Citroën.

Kurvilisel mäkketõusul on pilt teine. Elektroonika abi ei ole kuskilt võtta ja varsti jääb sõit pooleli. Kasu olnuks naastrehvidest, kuid võrdsuse huvides olid kõik testiautod varustatud tänapäevaste Nokian Hakkapeliita R lamellrehvidega.

Kiirenduskatsetel jää- ja eriti lumepinnal ei suuda Kadett noortele konkurentsi pakkuda, olles samal tasemel viletsamate tänapäevaautodega. Punkte seepärast seitse.

Pidurdamisel on Kadett üllatuslikult igati tasemel. 8 punkti on samast klassist teistega, kuid siin on suur osa juhi osavusel – aga alahinnata ei saa ka autot ja tänapäevaseid rehve. See tulemus näitab, et libedal jääl ja lumetolmus hästi toimiva ABSi häälestamine ei ole autotehastele lihtne ülesanne. Jah, auto juhitavus säilib tänu ABSile ka rasketes oludes, kuid oleks vaja, et pidurdamine oleks efektiivsem.

Jõuallikas
Autotootjate turundusosakonnad on pööranud oma sihiku hobujõudude lisandumiselt keskkonnasõbralikkuse suunas. Mootoritehnoloogia osas pole see muutus siiski nii suur, sest puhas põlemine tähendab ka lisavõimsust.
Kuni pearõhk oli auto kiirusomaduste parandamisel, kasvatati mootori töömahtu, sest nii oli lisavõimsust kõige lihtsam (ja odavam) saavutada. Nii aga töötasid suuremad jõuallikad üha vähema koormusega, mis omakorda kajastus suurenevas kütusekulus. Sisepõlemismootori kasutegur on aga kõrgeim pisut alla maksimaalset koormust, just seal, kus pöördemoment on maksimaalses vahemikus. Uued tänapäevased väikesed turbomootorid teevad oma võidukäiku ja on laialt levinud, kuna parema koormusrežiimi kõrval on neil ka parem surveaste ning samuti põlemine on efektiivsem.

Kadeti seisukohast on jaht madalamale CO2-tasemele ja väikesed turbomootorid kosmoseteadus – tema jõuallikas pärineb kuuekümnendatest aastatest, mil kütust jagati silindrisse karburaatori abil!
Loomulikult pole nii vanal autol katalüsaatorit, nii et CO-d, HC-d ja NOx-i pole miski kinni püüdmas. Vahed uute autodega on seega mitte kordades vaid suurusjärkudes. Ainult lämmastikühendite poolest on Kadett tänaste diiselautode tasemel – kuid võrreldamatuid asju võrrelda ei tasu.

Saastenäitude seis kajastub kütusekulus. Kadeti kasutegur on tänaste autodega võrreldes linnasõidul poole viletsam ning maanteel umbes 2/3 sellest. Maanteel on mootor veidi enam koormatud ja see tähendab efektiivsemat töörežiimi (see on just see, mida moodne elektroonika üritabki tagada).

Kadeti mootoris põlevast bensiinist läheb „kõrvale” koguni 95% – seni kuni auto veel külm on. Aga ehkki see number on hirmutavalt suur, on auto soojendamiseks mineva energia kogus suur nii uutes kui vanades autodes.
Ja soojenemise osas pole Kadett sugugi punase laterna rollis! Asulasõidul küünib ta koguni kolmandat kohta jagama, kuid maanteel on ta kogu testirühma seas siiski tagant neljas. Kokkuvõttes on kogutulemus keskmisel tasemel ja kolm konkurenti selgelt viletsamad.

Kokkuvõtteks
Mis peaks aastakümnete tagusel Kadetil olema teisiti, saavutamaks paremaid tulemusi tänases konkurentsis?
Kõigepealt vajaks Kadett uut mootorit – meie testigrupist sobiks hästi nt Nissan Micra oma. Hoobilt oleks lahendatud nii saastenäitude kui tagasihoidliku dünaamikaga seotud probleemid. Aga see pole paraku reaalne, sest siis tuleks kaasa ka elektroonikat ja muudki – nii et peaks juba uue auto ehitama.

Veelgi keerulisem oleks siirata moodsat pidurisüsteemi ning stabiilsuskontrolli. Pidurid iseenesest ei ole Kadeti nõrgim koht, kuid ESCst oleks kindlasti abi. Aga ka siin läheks tööde maht juba nii suureks, et see tuleks üle anda RLE-le, kel kogemusi Nissan Juke’i ja GT-Ri ristamisest (vt TM, 3/2012).

Aga rohkem poleks tarviski, nt tulede parendamine õnnestuks omade jõududega. Kaugtulede osas pole väga viga praegugi, veidi enam kohendamist vajaks lähituled. Kadeti tuled olid kokkuvõttes mitte väga palju viletsamad kui nt VW Beetle’il – ja seda olukorras, kus polnud juttugi mingitest halogeenidest. Kõige parem lahendus olekski varustada Kadett halogeenidega ja 8 punkti olekski käes!

Mis siis juhtuks?
Kui Kadett ülaltoodud moel ümber ehitada, oleks reaalne sõidukatsetel ja dünaamikas vähemalt 9 punkti tasemele jõuda. Mootori müratase langus tõstaks maanteesõidu hinde seitsmele, paraneks ka saastenäitude ja kütusekulu hinded. Soojenemisvõime võimalik muutus jääb segaseks, aga korraliku töö ja lisasoojendiga jõuaks siingi rahuldava tulemuseni. Ja kui veel istmesoojendused lisada, oleks punkt juures.
Nii et tehtud virtuaalsete muutuste põhjal arvutame välja ka teoreetilise hinde (vt kõrvaolevat tabelit). Tõsi, arusaadavalt on kõik see üsna tinglik ja spekulatiivne.
Kui Kadett tema algupärasel kujul tänapäevaste autodega konkureeriks, jääks ta halastamatult viimaseks, kuid kui teda viia enam vastavusse tänaste nõuetega, siis ei ole tegu sugugi viletsa autoga ja nii saaks temast igati Chevrolet Aveo tasemel talveauto. Aveo oli aga meie äsjases talvetestis igati tubli keskmik!

Sarnased artiklid