Jumbo-jet tähistab juubelit
Tõnu Ojala
24.02.2009

Ehkki maailma suurima reisilennuki au on tänaseks endale napsanud A380 (vt lk 66), püüab startiv või maanduv Boeing 747 tänaseni pilku. Omapärase küüraka välimusega hiigellind tähistab nüüd veebruaris oma 40. sünnipäeva.

Boeing 747 eellugu ulatub tegelikult juba aastasse 1963, mil Boeing moodustas inseneride grupi, kelle ülesandeks sai uue suure mahutavusega reisilennuki väljatöötamine. Kolm aastat hiljem oli projekt laual ning Boeingu juhtkond andis 747-le rohelise tee.
Vaid kuu aega hiljem, aprillis 1966, olid Boeingul esimesed lennukid müüdud – USA lennundusgigant PanAm tellis 25 tulevast superlennukit, käies nende eest välja 525 miljonit dollarit. Tegelikult polnud Boeingul selleks hetkeks küll veel tehastki (rääkimata lennukitest endist), kus oma hiigellennukit ehitada. See aga ei heidutanud lennukompaniisid ning septembris 1966 ulatus tellimuste kogumaht 1,8 miljardi dollarini. Nii et kui esimene Boeing 747-100 septembris 1968 tehasest välja veeretati, polnud Boeingul muret klientide leidmisega, pigem vastupidi.
Lennuki jaoks on tähtsaim päev see, mil ta esmakordselt iseseisvalt õhku tõuseb ning B747 tegi seda 9. veebruaril 1969. Paberimajanduse korda ajamiseks ja muudeks ettevalmistusteks kulus veel omajagu aega ning liinile jõudis B747 jaanuaris 1970, mil ta Pan American World Airways värvides New Yorgist Londonisse lendas.
Kui esialgu kasutati „jumbol” vaid Pratt & Whitney jõuallikaid, siis alates 1975. aastast võeti kasutusele ka General Electricus ja Rolls-Royce’is toodetud lennukimootorid. Esimese põlvkonna 747 valmis kokku 250 lennukit, neist viimane aastal 1986. Täna saab esimest 747-100 näha USAs Seattle’is asuvas lennundusmuuseumis.
B747 on tuntud ka mitmete eriülesannete poolest. Boeing 747-200 baasil ehitatud Air Force One lennutab USA presidenti ning kui tarvis, siis veetakse just B747 abil California ja Florida vahel kosmosesüstikuid. B747 on tuntud ka USA õhujõudude liikuva komandopunktina ning loomulikult ka hiiglaslike õhus sõjalennukite tankijatena.
Tänane 747 ei ole enam loomulikult sama mis ta neli aastakümmet tagasi – siis oli digiajastu veel kauge tulevik ning ka tolleaegsed jõuallikad olid hoopis midagi muud. Nelja aastakümne jooksul ehitatud lennukite koguarv läheneb jõudsalt 1500-le, kõige värskem mudelipõlvkond kannab numbrit 747-8. Kohti saab sellises lennukimürakas standardversioonis olema 467 ning lennuk suudab järjest lennata 8000 miili ehk peaaegu 15 000 km kaugusele.

Sarnased artiklid