Jumal ja televisioon
Vello Kala
10.03.2006

Alustame päris algusest. Universumis valitses korratus, kõik oli segi nagu pudru ja kapsad. Siis hakkas jumal korda looma. Ta lõi Maa, taeva ja inimese. Ükskord hiljem lõi ta ka televisiooni, et inimesel oleks õhtuti lõbusam. Või lõi televisiooni inimene? Ükskõik, olemas ta on.

Kuni inimesed jumalat uskusid, püsis maapeal ka kord. Nagu jumal lõi mehe ja naise kehad kenasti kokku sobivaks, nii tegi inimene elutute asjadega: polt on polt ja mutter on mutter, need sobivad kokku igas maailma otsas. Sama käib elektrivoolu standardi kohta – kujutlege segadust, kui iga elektrijaam teeks oma pinge ja sagedusega voolu! Noh, päris nii hästi nagu jumalal see inimesel välja ei kukkunud, on tolli- ja mutterkeere ning pole pingegi igal pool just päris sama. Aga inimene vähemalt püüdis – kuni ta jumalat uskus.
Viimasel ajal usume pigem ennast kui jumalat. Ja tulemused on näha. Kui kunagine mustvalge TV lubas end igaühel vaadata, siis värvilist pilti vaatasid Ameerika ja Euroopa juba isemoodi – ja idablokk mõistagi veel omamoodi, et võõrad mõtted läbi raudse eesriide sisse ei imbuks.
Täna? Täna näib toonane NTSCks, PALiks ja SECAMiks jagunenud pildimaailm jumaliku ja kättesaamatu harmooniana. Nüüd võib pilt ekraanile jõuda väga mitmel viisil ja väga mitmest allikast: on analoog- ja digitelevisioon, on eetri-, kaabli- ja satelliittelevisioonid, on videomakid ja DVD-mängijad, viimase uudisena tuleb telepilt ka telefonitraate pidi. Mõistagi nõuab iga signaaliallikas oma kavalat karbikest televiisori kõrvale, sest pildikast ise kõiki erinevaid signaale ei “söö”.
Niimoodi saab tuba vilkuvate tulukestega karbikesi täis – ja laud kattub juhtimispultidega, ole ainult mees ja jäta meelde, mis mida lülitab!
Ning kaablipuntrad karbikeste taga! Kunagi piisas antennipistikust – ja need olid kõigil tootjatel ühesugused. Täna? RCA, BNC, Scart, S-video, DIN, DVI, HDTV, VGA, HDMI – ja see loetelu pole kaugeltki lõplik. Oleks jumal inimese sama moodi loonud, oleksime ammu välja surnud – palju naisi sa jõuad proovida, enne kui oma “pistikuga” sobiva leiad!

* * *

Tegelikult võiks segadust olla hoopis vähem, kui kõigi signaalide jaoks oleks ühtne pistikustandard. Miks nii ei tehta? Sest ühe ja üldise jumala asemel on meil neid nüüd palju, iga tootja on oma arvates jumal, kes teisi oma palge ees ei salli. Kaotaja selles mängus on koduelektroonikatarbija, oleme sina ja mina. Jumal selle asja klaarimisse vist ei sekku, peame suutma ise korra majja luua – näiteks EL-le oleks see hoopis targem töö kui banaanikõveruste mõõtmine.

Sarnased artiklid