Juhtmed sassis? Server aitab!
Olavi Kärsna
01.11.2006

Riistvara hinnad langevad kogu aeg ja sellise tempoga, et paljud väikefirmad, mis siiani jagasid internetiühendust kodusel moel ainult lairiba-ruuteri abil, arendavad juba keerulisema konfiguratsiooniga firmavõrku.

Ainult tehniliste näitajate poolt vaadates võib öelda, et korralik personaalarvuti saab serveri ülesannetega hakkama küll. Aga kui server tähendab suurema osa firma andmete asukohta, siis peab see olema midagi enamat kui kiire protsessor. Kuigi võimsa lauaarvuti ja serveri tehnilised erinevused muutuvad kiiresti järjest väiksemaks.
Serveri peamiseks ülesandeks on võimaldada paljudel üheaegselt kasutada andmebaase, internetti, elektronposti ja muid taolisi teenuseid. Kuna server on töövahend, siis on oluline, kui palju nende teenuste kasutamise võimaldamine maksma läheb. Ärimaailmas räägitakse palju arvutite omamise kogumaksumusest (Total Cost of Ownership – TCO) ning see on iseäranis oluline näitaja serverite juures.
Suured arvutitootjad reklaamivad oma suhteliselt kallimaid masinaid üsna ühtmoodi: meie toodete ostuhind on kallim, et TCO oleks teile kokkuvõttes odavam. Uuritud on kulude mõttes reeglina küll ainult – vähemasti Eesti mõistes – suuri serverimassiive ja seal on ostuhind 40–50% TCOst. Ühe-kahe-viie serveri puhul võib olukorda muuta väikeste arvude seadus.
Küll aga mõjutavad summaarseid omamiskulusid vägagi palju mõned konkreetsed riistvaralahendused, nagu näiteks kõvaketaste ühendamine RAID-jadasse (Redundant Array of Inexpensive Disks).

Tornist riiulisse
IBMi läbiviidud uuringud on näidanud, et ligikaudu 50% riistvara ülesütlemistest on seotud kõvaketastega ja 25% toiteplokkidega. Ventilaatorite osaks jääb kolmanda koha 8%, nii et töökindluse tõstmiseks tuleb tähelepanu pöörata rohkem kõvaketastele ja toiteplokkidele ja pisut vähem ventilaatoritele.
Et serveri teenindamine vähem selle kasutamist häiriks, peaksid eelkõige kõvakettad olema lihtsalt eemaldatavad, ning mida rohkem on võimalik servereid hooldada/vahetada ilma neid välja lülitamata, seda parem. Kordades kallimad serverid on selle koha pealt selgelt paremad.
Serverites on ikka kasutatud SCSI-ühendusega (Small Computer Systems Interface) kõvakettaid, sest need olid kiiremad kui lauaarvutites domineerinud lihtsam ja odavam ATA (Advanced Technology bus Attachment) ehk IDE (Integrated Drive Electronics). SCSI-kettaid kasutati võimsate tööjaamade juures. Viimase paari aasta jooksul on aga ATA edasiarendus SATA võtnud SCSI-ketastelt palju turgu, sest pakub piisavalt head lahendust piisavalt odavalt. Serverite juures jäädakse ilmselt veel edasi SCSI robustsema ja rohkem võimaldava protokolli juurde, sest kasutusele on võetud selle uusversioon: järjestikühendusega SCSI (Serial Attached SCSI ehk SAS)
SASi levikuga hakatakse serverites ilmselt kiiresti kasutama ka 2,5tolliseid kõvakettaid, mis tarbivad keskmiselt 60% vähem võimsust kui 3,5tollised. Seagate, Maxtor, Hitachi ja Fujitsu pakuvad juba 15 000 pööret minutis tegeva plaadiga 2,5tolliseid kõvakettaid, millel on 8 või 16 MB mälupuhver ning suurepärane andmeeedastuskiirus.
Väikefirmade jaoks on kõige parem TCOga lahendus, kus kõik tööks vajalik jookseb ühes väga töökindlas masinas. Sellisel juhul on kõige mõistlikum kasutada serverit tavalises tornkorpuses. Kui aga läheb vaja juba viit-kuut serverit, on mõistlikum kasutada riiuliformaadis korpusi – inglise keeles rack server, mille eestindus müüjate hinnakirjades on räkitavad. Rack tähendab siin spetsiaalset standardmõõdus metallriiulit, mille “puhas” laius sisselükatavale aparaadile on 420 mm.
Arvutiriiulis on spetsiaalselt kaablite hoidmiseks ja suunamiseks mõeldud toed, mis vähendavad oluliselt kasutamise ja eriti teenindamise kulusid, sest just kaablid on asi, mis mitme tornkorpuse kasutamise koos Ehternet-võrgulüliti, KVM-(keyboard video mouse)-lüliti, lüüs-tulemüüriga jms ebamugavalt keeruliseks, seega kallimaks muudab. Ka võtab üks “räkk” selgelt vähem põrandapinda kui neli-viis tornkorpust.
Samuti nagu autoraadiote kõrguse iseloomustamiseks kirjutatakse 1DIN või 2DIN, on riiuliformaadis arvutustehnika kõrguse iseloomustamiseks oma ühik: U. 1U on 1/10 standardlaiusest, 2U 2/10 jne. 1U suuruses “pitsakarp” on kõigest 44 mm kõrgune ja seepärast on selles kasutatavad komponendid pisut kallimad kui kõrgemates korpustes. PCI-X/e laienduspesasid saab püstiselt paigutada alles 3U korpustes.

Iga arvuti südameks on protsessor
N-ö tüüpilised serverite emaplaadid on juba ammu olnud kahe protsessoripesaga. Sellel aastal protsessoriturul lõplikult kanna kinnitanud kahetuumalised protsessorid sobivad suurepäraselt serverite mootoriks, sest seal on kogu aeg vaja tegeleda samaaegselt mitme asjaga. Lauaarvutitel ei pruugi ühe programmiga töötamisel kahetuumalisest protsessorist mingit erilist kasu ollagi.
2003. a aprillis tõi AMD turule oma serveriklassi protsessori Opteron. Sellest ajast on Opteron järjekindlat võtnud turgu Intelilt, eriti hästi läksid kaubaks selle kahetuumalised variandid. 2006. a suvel tuli Intel aga välja Core2 tehnoloogial põhinevate protsessoritega, mis ületasid AMD-protsessoreid nimelt nende seniste trumpnäitajate poolest: jõudlus hinna, megahertsi ja tarbitud vati kohta. Seepeale langetas AMD järsult oma toodangu hindu, nii et jõudlus hinnaühiku kohta oleks firmadel enam-vähem sama.
Inteli Core Micro Architecture on hetkel tuntud peamiselt lauaarvutitele mõeldud Conroe protsessorite läbi, mille müüginimi on Core 2Duo. Sülearvutite tarvis optimeeritud variandi koodnimeks sai Merom ja serverite jaoks on Woodcrest. Viimane saab müügiletil kandma nime Xeon ja töökiiruseks saab olema kuni 3,73 GHz.
AMD Athlon 64 protsessorid olid Inteli omadest mitte ainult parema jõudlusega, vaid ka väiksema voolutarbega, seega võimaldasid ka lihtsamalt kokku panna vaiksema arvuti. Serverite juures ei ole voolutarbest ja mürast räägitud nii palju kui lauaarvutite puhul, sest serverid asuvad enamasti eraldi ruumis. Väikefirmal ühe-kahe serveriga pole see aga tihtipeale mõistlik või võimalik. Nüüd on konkurents tõstnud päevakohaseks teemaks ka serverite voolutarbe ja nende ventilaatorite poolt tekitatava müra.
Järgmine Inteli samm saab olema neljatuumaline protsessor, mille koodnimi lauaarvutitele on Kentsfield, serveritele aga Clovertown. Viimane peaks kommertsilmavalgust nägema 2007. a alguses ning olema ilma probleemideta kasutatav senistel Woodcresti jaoks kõlblikel Bensley-platvormi (kiibikomplekti nimeks Blackford) emaplaatidel. Intel eksperimenteerib juba 80tuumalise protsessori prototüübiga. AMD aga lubab neljatuumalisi protsessoreid 2007. a keskpaiku.
2006. aasta kevadel toimunud Inteli arendajate kokkusaamisel võrdles Intel esimest korda avalikult oma tulevast masinat AMD-tehnikal põhinevaga. Esimest korda tähendab siin konkurendi nime väljaütlemist. Siis veel mitte tootmisvalmis HP Proliant DL380-t võrreldi juba mõnda aega müügil olnud SunFire x4200-ga.
DL380 kasutab 3gigahertsist Xeon Woodcrest protsessorit, SunFire aga 2,4gigahertsist Opteron 280. Enam ei rääkinud Intel ainult töövõimsusest, vaid rohkem performantsist vati kohta. See lubati olevat 1,4 korda parem. Kokkuvõttes oleneb aga Inteli ja AMD-protsessoritel põhinevate serverite jõudluste suhe ka sellest, milleks serverit kasutatakse.
Protsessorite koormuse vähendamiseks ja jõudluse tõstmiseks hakatakse järjest enam kasutama PCP/IP (TOE) funktsioonidega võrgukaarte, mis saavad kõige võrguliiklusse puutuvaga iseseisvalt hakkama ja vabastavad protsessori täielikult TCP/IP funktsioonidest.
AMD tuli Inteliga konkureerides välja Torrenza-nimelise ideega: serverite emaplaatidele antakse võimalus teiste firmade spetsialiseeritud kaasprotsessorite paigaldamiseks. Uue lisapesa nimeks on Torrenza Innovation Socket, lühendatult siis TIS. Asja toetavad Sun, Cray, Fujitsu Siemens, HP, Dell ja IBM.
Fujitsu Siemens on uut tehnikat juba aktiivselt kasutama hakanud, luues võimaluse ühendada kaks kahe protsessoripesaga serverit. Kui kummaski pesas on kahetuumaline protsessor, tekib sedamoodi 8tuumalise protsessoriga arvuti. See annab serverisse tehtud investeeringule hea tulevikukindluse, sest võimaldab jõudlust vastavalt muutunud vajadustele sujuvalt tõsta ja seda väga suures ulatuses.

Sarnased artiklid