Juhtides käteta
Jussa Nieminen
06.03.2005

Eelmisest aastakümnest kuulub kallimate sõiduautode lisavarustusse eessõitva liiklusvahendi kiirust hindav ja arvestav püsikiiruse hoidmise automaat. Nüüd on autotootjad astumas järgmist sammu ning turule on tulemas täiustatud versioonid, mis vabastavad juhi pedaalide kasutamise vajadusest ka katkendlikus tippkoormusliikluses.

Ammustel aegadel pidi esimeste rongide ees "seadusandlikus korras" ratsutama ametimees, kes hoiatas tee veerde jäävat ja uudistavat lihtrahvast tohutu (ca 15 km/h!) kiirusega läheneva äraarvamatu hädaohu eest. Liiklusturve missugune! Samas on nimetatut vähemalt 10 korda ületav tempo saanud argiasjaks mitte ainult raud-, vaid ka maanteel. Kogu liiklus kulgeb juba inimfaktori limiidi ülarajal – juhi keskendumisvõime, reaktsioonikiiruse, ja mis seal salata, ka monotoonsest sõidust tekkiva tülpimuse-väsimuse saatel. Seepärast ongi teretulnud tänapäevase tehnika pakutavad vahendid, mis aitavad minimeerida kõikvõimalikke subjektiivse olemusega ohtusid.

Hädapidurdusautomaadid
Kui senine ACC (Adaptive Cruise Control) kahandas vajadusel kiirust peamiselt mootoriga pidurdamise abil, siis nüüd võetakse appi ka auto pidurid. Boschi uuendatud süsteem ACCplus jälgib eessõitjat pidevalt, hoiab sobivat vahemaad ja vajadusel koguni seiskab auto. Taasstartimiseks vajatakse ainult hetkelist vajutust gaasipedaalile või püsikiiruseregulaatori hoova puudutamist.
Selle jaoks väljatöötatud tehnoloogiat kasutatakse ka turvalisuse suurendamiseks: PSS (Predictive Safety Systems) aitab õnnetusi kas vältida või vähemalt nende järelmeid leevendada. Selleks kasutatakse süsteemi ACC radaritehnoloogiat.
PSS-seadmestik tuvastab radari abil auto ette jäävaid takistusi, olgu nendeks naaberrajalt ohtlikult ettepööravad või ootamatult kiirpidurdavad sõidukid. Selle süsteemi esimene arenguaste on PSS1 – niisugune potentsiaalset liiklusohusituatsiooni tuvastav seadmestik hoolitseb hädapidurdamise alustamise eest märksa kiiremini kui juht ise suudaks reageerida.
Kui PSS leiab, et õnnetuse vältimise ainsaks võimaluseks jääb kiirpidurdamine, rakendubki auto pidurisüsteem. Samas – kui maanteel tekkiv hetkeolukord piirdub näiteks pelga sõiduraja vahetamisega, ei tarvitse juht automaatsüsteemi sekkumist märgatagi.
Järgmise põlvkonna PSS2-seadmed hoolitsevad sõiduturvalisuse eest juba süvenenumalt. Kui juht ise ei reageeri ohuolukorrale küllalt kiiresti, annab süsteem toimeka hoiatussignaali. Teadupärast võib helisignaal kriitilises situatsioonis juhi segadusse viia, kuid PSS2 teavitab lähenevast ohust "iseenesliku" pidurdamise ja koguni turvavöö rapsimisega. Kui auto teeb seejärel omaalgatusliku kiirpidurduse, siis peaks ka kõige hajameelsem sohver mõistma, et tuleb vajalikke meetmeid kasutada.
Sootuks toimekam kui PSS2 on videoga täiustatud süsteem PSS3. Selle häiresignaalid üritavad võimalikku õnnetust minimeerida samuti automaatse hädapidurdusega. Muidugi ei tohi see rakenduda juhul, kui toimub reeglipärane möödasõit. Hädapidurdamine rakendub siis, kui miski muu enam ei aita ja sellega üritatakse üksnes nii palju kui võimalik kahandada põrkeenergiat.
PSS-süsteemi versioonid ilmuvad autodele üsna pea. Pealegi saab automaatre_iimis toimivaid pidurisüsteeme lisada juba kasutatavatele liiklusturveseadmetele.

Rajavalvur …
… baseerub videotehnoloogial. Uudne süsteem jälgib pidevalt teekattemärgistust auto mõlemal küljel. Kohatu hälbe puhul omalt rajalt (kui suunavilguti pole sisse lülitatud) hoiatab automaat juhti helisignaaliga … ja paneb istme vibreerima sellelt poolelt, millist rajamärgistust parajasti ületatakse.
Säherdune rajavalvur polegi enam kes teab kui uus asi. Mercedes-Benz on samalaadset seadmestikku tarninud Actros-veokitele juba mitu aastat. Sõiduautode jaoks pakuvad enam-vähem analoogseid infrapunakaameratega või -anduritega süsteeme näiteks Citroën ja Honda. Honda toob end “unustanud” juhi reaalsusse tagasi turvavööd sikutades, Citroën paneb vibreerima juhiistme. Peaaegu valmis on mitmed teisedki tootjad (nt Volvo, Ford jt) ning ideeautode tasemel on katsetusi teinud praktiliselt kõik autotehased.
Videopilti saab kasutada näiteks liiklusmärkide samastamiseks, olgu kiiruspiirangute või möödasõidukeeldude osas. Kuivõrd selline sõidurajakirjeldus tuvastab ka eesseisvaid kurve, saab väärale sõidurajale sattuvat juhti hoiatada juba enne rajamärgistuse ületamist.

Sarnased artiklid