Järgmisel aastal uus põlvkond
Teodor Luczkowski
01.07.2008

Märtsis teatas Estonian Air, et aasta pärast täieneb nende lennukipark kolme Canadairi uue põlvkonna NextGen mudeliga CRJ900. Need kolm lennukit on osa SASi suuremast tellimusest 27-le Bombardieri lennukile.

SASi ja Bombardieri eriarvamused Dash-8Q400 lennuohutuse suhtes lahendati kenasti. Soodsa hinnaga tehingus on ka need lennukid, mille suhtes SAS varem karme sõnu kasutas. 14 ostetud Q400 lähevad Norra Widerøle ja meie lõunanaabritele AirBaltic, ostuoptsioone on sõlmitud lepingus CRJ-le kirjas veel 17 ja Q400-le seitse.

Ärilennukist sirgus reisilennuk
Teistest ärilennukitest eristub Canadair Challenger kabiiniruumi laiuse poolest, mis on enam kui kaks meetrit. Lennuki looja ja ühtlasi kaasaegse ärilennunduse üks alusepanijatest Bill Lear pakkus Challengeri hüüdnimeks Fat Albert ehk siis Paks Albert. Alberti järeltulijate kasv on olnud aga selline, et nüüd on nad ühed saledamad omasuguste seas.
Esimene sirgumine toimus 1988. aastal, kui Challengeri baasil otsustati luua 50kohaline reisilennuk. Selleks tuli Challengeri keret pikendada 20,9 meetrilt 26,8 meetrile ning pisut ka laiemaks muuta, et neli reisijat ühte ritta mahuksid. CRJ100 tähist kandev lennuk tegi esmalennu 10. mail 1991. Müügiedule Põhja-Ameerikas aitasid kahetsusväärsel kombel kaasa mõned lennuõnnetused propellerlennukitega. Neist enim meediakajastust leidis 68 inimohvrit nõudnud American Eaglesi ATR 72 allakukkumine tiibade jäätumise tõttu 31. oktoobril 1994. Ameeriklaste seas hakkas levima arvamus, et reaktiivlennukid on propelleritega varustatud lennuvahenditest ohutumad ja CRJ muutus USAs peaaegu lühiliinilennukite sünonüümiks. CRJ100 vahetas tootmisliinil peagi välja sama suur, kuid võimsamate ja samas ökonoomsemate mootoritega CRJ200. 50kohalisi CRJ-mudeleid on toodetud pisut üle tuhande, kuid ostuhuvi nende vastu on muutunud pea olematuks.
Õigel ajal otsustas Canadair teha lennukist mahukamad versioonid. Mudelinumbrid valiti nii, nagu on korduvalt teisedki lennukiehitajad teinud – reisisalongi kohtade arvu kajastades. CRJ700 on keskmiselt 70kohaline, CRJ900-s on kohti 20 võrra rohkem ja sel suvel esmalennuni jõudev CRJ1000 kuulub juba sajakohaliste reisilennukite klassi.
Reisijate salongi läbimõõt on endiselt kere keskosas mõõdetuna 2,57 meetrit, kuid loomulikult on iga järgnev versioon eelmisest pikem. 1999. aastal valminud CRJ700-l on see 32,5 meetrit, kaks aastat hiljem esmalennu teinud CRJ900-l 36,4 ning CRJ1000-l saab see näitaja olema 39,1 meetrit.

Uus põlvkond
Sõna NextGen CRJ mudelitähistuses on tõepoolest uus, tutvustati seda seeriat eelmise aasta mais. Tõusvad kütusehinnad ja üha kasvav vajadus CO2 grammide ja kvootidega arvestada tähendavad seda, et iga teade väiksemast kütusetarbimisest on lennukompaniide jaoks teretulnud. Lisaks kuni neljaprotsendilisele kütuse kokkuhoiule lubatakse NextGen lennukite puhul madalamaid hoolduskulusid, seda koguni 9% ulatuses. Komposiitmaterjalide ulatuslikum kasutamine peaks seda võimaldama. Edaspidi on kõik toodetavad CRJ-lennukid NextGen tähistusega.
Lennureisija jaoks tähendavad NextGeni lennukid uuendatud kabiinikujundust ja suuremaid aknaid, mis varasematel CRJ-del on tõesti väiksevõitu. Esimesena hakkas NextGen CRJ lendama eelmise aasta suvel USA lennukompanii Northwest liinidel. Enne liinilende näidati NextGeni esindajat eelmise aasta juunis Pariisi lennundusnäitusel. Seejärel võeti ette demotuur Euroopas, mille käigus tuldi ka Tallinna.
Canadairi tulevikuplaanides on sisenemine Boeingu ja Airbusi mängumaale. Kahe suurtootja kõige väiksemate reisilennukite Boeing 737-600 ja A318 müük on olnud viimasel ajal kahvatu ning Canadair näeb 130kohaliste reisilennukite klassis oma kavandatava C-seeria võimalusi.

Loodetavasti tuleb lähiaastatel Estonian Airilt pressiteade, et ka Boeing 737 puhul minnakse üle uuele, kuigi peatselt juba keskikka jõudvale põlvkonnale 737NG, mille versiooninumbrid algavad 600-st.

Sarnased artiklid