Isemoodi tuletõrjeauto
Jaanus Vint
01.11.2015

Mati Leivategijat tuntakse eelkõige nõukogudeaegse tehnika taastaja ning miksijana, kuid seejuures on ta ka tuletõrjuja Hüüru vabatahtlikus päästekomandos. Tema uus pritsuauto märgib punkti, kus need tööd ja hobid kõigil tasanditel kokku põimuvad.

Saabun varasügisesel pühapäeval Hüüru priitahtlike hoovi peale ja jõuan mõned ringid ümber kuldses päikeses särava retrohõngulise pritsuauto teha, kui sõiduki „isa“ Mati Leivategija angaarist välja astub ja ilma pikema jututa oma raskekaallasest lapsukest tutvustama asub. Energiline ja entusiastlik, muheda moega Leivategija jutustab pikalt ja laialt, ühest teemast areneb teine, teisest kolmas. Räägime läbisegi ZiList ja pritsumeestest ning muudestki tehtud ja tegemisel töödest.

Leivategija tutvustab meeleldi ka teisi hoovis ja angaaris leiduvaid masinaid, kuid mina olen eelkõige siin selleks, et teha tutvust hüüdnime „Juurikas“ kandva erkpunase ZIL-131ga. Moskvas külge löödud etiketilt selgub, et masin polegi nii vana, kui arvata võiks – aastast 1985. Eks see ole ju nõukogude (auto)tööstuse eripära – tsiviilkasutusse mõeldud ZIL-130 ja tema sõjaväelasest venda ZIL-131 esitleti juba 1967. aastal ja nende välimuses valitsenud stiil matkis viiekümnendate keskpaiga USA veoautosid. Sarnasel kujul püsisid mõlemad aga tootmises veel kuni 2012. aastani. Näiteks on Leivategija paigaldatud diiselmootor küll moodsam, kuid aastakäigu poolest sugugi mitte värskem – see on pärit 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses toodetud Volvo F6 pealt.

Toorikuks olnud ZILi vrakk oli Leivategijal omast käest võtta, suuremate ja keerulisemate töödena nimetab ta mootori vahetamist ja hüdrovintsi paigaldamist. Mainida tasub kindlasti ka suurt, 7,2tonnist paaki.

Mootor ja käigukast on Jõgevalt autolammutusest. ZILile tehases raami vahele riputatud bensiinijanune 6liitrine V8 on andnud teed moodsamale ja ökonoomsemale kuuesilindrilisele turbodiislile. 6x6-veoskeemiga ZILi sillad on aeglaste ülekannetega ning mõeldud tööks koos kiirema bensiinimootoriga – selle 4000 minutipööret võimaldasid tehasekomplektsuses sõidukil liikuda 100 km/h. Diiselmootorit ja 5käigulise kasti kiireimat, otsekäiku pruukides jääb auto laeks 80 km/h.

„Õlleankur teeb head häält,“ kiidab Leivategija autot käivitades. Püüdes leida puuduvat seost, libistan diislikärina taustal oma mõistmatu pilgu üle erkpunase veepaagi. Ei saa ju ometi olla, et see masin eelmises elus kesvamärjukest vedas?

Kuidas on omavahel seotud õlleankur ja tuletõrjeauto? See selgub Tehnikamaailma novembrinumbris!

Sarnased artiklid