iPod Touch - helistada pole vaja
Glen Pilvre
04.12.2010

Eelmises numbris vaatasin lähemalt uut iPhone’i ning esmased emotsioonid polnud just kullasäraga – nii pehmemalt väljendudes. Aga lisaks iPhone’ile on Apple uuendanud ka iPod’e ja sedapuhku veidi mõtteid legendaarse taskupleieri järgmise generatsiooni kohta.

Tegelikult võiks see lugu piirduda ühe lausega – uus iPod Touch on veidi väiksemate mõõtmetega iPhone 4, millega ei saa mobiilivõrgus helistada. Ekraan on sama, protsessor on sama ning salvestusmälu 8–64 GB. iPhone’ist on Touch õhem, kergem, ümaraservalise metallist tagaküljega ning ka veidi lühem – olles ühesõnaga ülimalt taskusõbralik. Kusjuures tegelikult oleks õigem öelda, et iPhone on hoopiski kobakavõitu iPod Touch, millega saab mobiilivõrgus rääkida. Aga iPod Touch pole õnneks telefon ja seetõttu ei pea teda võrdlema mis iganes nutitelefoniga. Kui iPhone’il mõjub rakendusi täis koduekraan (leebelt väljendudes) tüütult ja ebainformatiivselt, siis iPodi puhul pole see üldse nii. Ta ei tahagi ju olla nutitelefon, vaid maailma parim multimeediapleier. Taskupleieri (või mängukonsooli või üleüldse mis tahes ajaviitmiseks mõeldud asja) ekraanil ei peagi olema kalendrit ja kiirvalikuklahve (ja mälus aadressiraamatut), vaid palju huvitavat, millega aega viita. Täpselt nii Touchil ongi. Selles võtmes võiks veel pikalt heietada, aga jutu sisu on üks – iPod Touch on konkurentsitult kõige vingem ajaviitevidin, mida selle raha eest osta saab. Ja üheks iPodi suureks plussiks on just nimelt see, et ta pole mobiiltelefon. Kui see väide tundub kummaline, mõelge korraks – kas näiteks parim tolmuimeja oleks kohe parim telefon või imeks kohe tõhusamalt, kui sellega saaks muu hulgas helistada? Tolmuimeja rollis võib olla mis iganes muu seade, kas või fotoaparaat – mõte jääb samaks. Kõik maailma asjad ei pea olema ka mobiiltelefonid ja selles, et uus iPod Touch kuulub parimate mittemobiilide väärikasse klubisse, pole mingit kahtlust.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid