iPad pole arvuti
Margus Nurk
04.06.2010

Apple’i uusim üllitis on maailmas kirgi kütnud. Peale iPadi tutvustavat üritust enamasti negatiivset vastukaja saanud seadet on loetud päevadega siiski müüdud üle miljoni ühiku ja müügiedu Ameerikas on olnud sedavõrd suur, et Apple pidi tarned mujal maailmas edasi lükkama.

Kui mulle pakuti võimalust iPadiga lähemat tutvust teha, siis esimese veerand tunni jooksul saadud muljed kinnistasid artikli pealkirja ja ka läbiva mõtte. iPad ei ole arvuti selle tavalises tähenduses, aga just seal võibki peituda seadme edu ning „revolutsioonilisus”, mida Steve Jobs – Apple juhatuse esimees – lubas.
Minu kogemus tahvelarvutitega ulatub aastate taha. Olen kasutanud erinevaid nn convertible-tüüpi masinaid, Lifebook T4010, T4020, P1510, T5010 ja ka Stylistic ST6010-t Fujitsult, kuid ainult viimane oli „tahvlina” enam-vähem kasutatav, kuna pööratava ekraaniga arvutid kippusid olema liialt rasked ja kohmakad ning ainsa kergema pööratava ekraaniga arvuti – P1510 ekraan oli mugavaks kasutamiseks liialt väike. Kõik need arvutid peale P1510 kasutasid sisendina aktiivpliiatsit, mis tihtilugu kipub ära kaduma või maha ununema, kuid P puuteekraan ei teinud kasutamist paremaks. Kuigi tahvlit silmas pidavate laiendustega, oli tegemist siiski tavaarvutile mõeldud operatsioonisüsteemiga, mis loodud hiire ja klaviatuuri kasutamist ning kõiki lauaarvuti reegleid silmas pidades.
Alan Curtis Kay, mees, kelle loomingu hulka kuulub näiteks Dynabooki idee aastast 1968 (!), ütles pärast esimese iPhone’i esitlust Steve Jobsile: „Tehke selle seadme ekraan viis korda kaheksa tolli ja te valitsete maailma,” ning paistab, et Apple võttis seda soovitust väga tõsiselt. Tehnoloogiliselt oleks iPad olnud võimalik juba varem, kuid selle ilmumiseks alles nüüd, aastal 2010, on nähtavasti kaks põhjust. Kõigepealt muidugi komponentide hind. Seade nagu iPad ei saa populaarseks, kui ta on liialt kallis, seega Apple pidi ootama, kuni soovitud omadustega komponentide hinnad muutuvad küllalt odavaks, et selline seade mõistliku hinnaga kokku panna. Teine, arvatavasti sama tähtis aspekt, oli vajaliku infrastruktuuri loomine. Maailm muutub. Eestis ei ole seda veel nii väga tunda, samas arenenumate riikide tarbijad ei osta enam ainult seadet kui sellist, neile on vast tähtsamgi seadme kõiki võimalusi ära kasutada lubava taustsüsteemi olemasolu.

Taustsüsteemiga seade
iPad on selles kontekstis korralikult läbimõeldud toode. Lihtsalt kasutatav ja kvaliteetne riistapuu on vaid pealispind. iPad toetub kolmele vaalale, iTunes, iBooks ja App Store. Esimene tagab küllaldase digitaalse „tarbekauba” olemasolu seadmes. Muusika, filmid, teleseriaalid – kõik nad on kättesaadavad ja seda läbimõeldud kasutajaliidest pruukides, millega väga suur hulk kasutajaid on juba tuttavad. iTunes’il on üle 125 miljoni registreerunud kasutaja, kellest suurem osa peaks olema ühe konto omanikud (vaikimisi eeldab iTunes’i konto ka krediitkaardi numbri sidumist kontoga). iBooks, iTunes’i keskkonna uusim liige, pakub vägagi laialdast valikut ja astub sellega üsna tugevalt kannale senisele digiraamatute müügi liidrile Amazonile. Erinevalt Amazoni e-raamatust Kindle’ist, kasutab iPad avatud standardit ePub ja näiteks Project Gutenberg pakub selles formaadis üle 30 000 tasuta raamatu, mis iPadil ilusti loetavad. PDF-formaadis raamatuid saab ePubi konverteerida tasuta rakenduse Calibre abil. Calibre on olemas nii Windowsi, OSX-i kui ka Linuxi tarbeks.
Kuigi tavapärased e-Ink ekraaniga e-raamatud võivad iPadile elektrooniliste raamatute lugemise osas konkurentsi pakkuda, on üks raamatute liik, mille lugemisel digitaalsel kujul iPadile hetkel vastast ei ole ja selleks on koomiksid. Marvel Comics on rakendus, kus iPadi eelis selgelt välja tuleb. Tasuta saab kaasa ühe Iron Mani ja see on isu tekitamiseks. Arvestades iPadi võimalusi, on oodata elektrooniliste koomiksite muutumist. Staatiliste piltide asemele tulevad kindlasti animeeritud ja interaktiivse sisuga koomiksid.
Teine iPadi võimalusi ära kasutav meedia liik, mis peab muutuma, on uudised. Praegusel hetkel saab ajalehti, näiteks Äripäeva ja Eesti Ekspressi internetis küll lugeda, kuid eraldi rakenduse abil saab iPadil seda tegevust veelgi mugavamaks muuta, jättes ära vajaduse uudiseid endal jahtida. Värsked uudised tulevad ise kohale – elektroonilised ajalehed-ajakirjad, mis lisaks tekstile ja piltidele pakuvad ka videolõike ja terveid pildigaleriisid. Ma juba kujutan ette Eesti Ekspressi iPadi rakendust, kus saab ühe puudutusega värsket numbrit osta, milles video- ja fotomaterjali oluliselt rohkem kui paberväljaandes.
Kolmandat alustala, App Store, jagab iPad iPhone’i ja iPod Touchiga. App Store’is on nende tarvis üle 150 000 rakenduse ja juba mitmeid tuhandeid, mis loodud just iPadi suuremat ekraani silmas pidades. Nende muljetavaldavate numbrite aluseks on taas kord Apple’i läbimõeldud strateegia. Võimalus omaloodud rakendusi maailmaga jagada, kas siis raha eest või tasuta, on iseenesest tore, sest nagu märgitud, on iTunesi kasutajaskond väga suur, kuid Apple pakub lisaks ka lihtsalt kasutatavat SDK-d (Software Development Kit) ehk rakenduste loomise tööriistu. Seega igaüks, kes tahab üle 100 miljoni kasutaja tähelepanu võita, saab seda probleemideta teha. Kui hea idee rakenduse tarvis on olemas, siis Apple’i SDK abil saab selle ellu viia ja kindlustada, et see näeb välja ja toimib just soovitud kujul.

Ajas muutuv seade
iPadi edu aluseks ei ole mitte ainult seade ise. Sellise seadme võib luua iga tootja ja seda juba tehakse, kuid iPad on sünnist saati ajas muutuv. Tänu iTunesi keskkonnale ning sisuloojasõbralikule lähenemisele lisandub iga päev iPadile meediat ja rakendusi ning seda hulgal, mis laseb praktiliselt igal kasutajal sõkalde hulgast oma terasid leida, maitsed on ju erinevad. Kümned tuhanded mängud, kümned tuhanded rakendused, kümned (üsna varsti sajad) tuhanded raamatud, sajad tuhanded filmid ja teleseriaalid, miljonid muusikapalad – sellise valiku puhul on igaühe jaoks midagi. Ära ei tasu muidugi unustada podcaste’i ja iTunesU pakutavaid loenguid, mis reeglina tasuta.
Algselt sai iPad väga palju negatiivset tagasisidet ja arvatavalt seepärast, et paljude jaoks kangastus iPad kui uutmoodi arvuti ning kritiseerijaks enamasti just arvutitega rohkem kokku puutunud seltskond. Teadjamad tehnikahuvilised olid pettunud, kui iPad ei olnud uute supervõimalustega sülearvuti asendaja. Olgem ausad, tegelikult ei soovi suurem osa iPadi sihtgrupist mingeid imeomadusi. Nad ei oota paljusid võimalusi, vaid lihtsust ja kasutusmugavust. Kasutusmugavuse esimene ja tähtsaim omadus on kiirus. iPad on kiire, kõik avaneb ja sulgub praktiliselt hetkega ning on kasutatav ilma häirivate pausideta. Teiseks on iPadi kasutamine tõeliselt lihtne ja intuitiivne. iPadi võib kõhklemata soovitada inimesele, kelle kokkupuude arvutitega on olnud pinnapealne või puudub hoopis (loomulikult peab inimene ikkagi lugeda-kirjutada oskama). Apple’i kodulehel on olemas iPadi tutvustavad videod. Need on küll ingliskeelsed, kuid arvestades iPadi lihtsust, ei ole sellel tähtsust, pealeloetav tekst on rohkem turundusliku iseloomuga. Pange video heli asemel meeldiv muusika mängima, vaadake need videod ära ja te olete iPadi kasutamise ekspert.
Oma hea tuttava, Veiko Tammega (TMi arvutilugude autor – toim) raadioeetris iPadi arvustades, jäi mulle kõrva üks tema negatiivne arvamus – miks iPadi puhul ei saa asju lihtsalt failihaldurit kasutades seadmesse tõsta, vaid peab kasutama Apple’i rakendust iTunes? Mulle tundus see seisukohana, mis seostub rohkem arvutinohiku kui tavakasutajaga. Kas ma ei saa – või ma EI PEA? Failide haldamine on arvutite puhul kasutajaid kõige rohkem segadusse ajav aspekt. Faili tegelik asukoht kõvakettal, failide otseteed, seadmes asuv kaust, kus fail vastavalt oma liigile peab asuma – need on asjad, millega tavaline inimene ei taha kokku puutuda. Kui arvuti on küllalt tark, peab ta aru saama, et pilte otsitakse Pictures hulgast, helifailid asuvad Music-kaustas ja videomaterjal peaks olema kättesaadav Movies alt. Apple’i iTunes ja tegelikult kogu iLife’i tarkvarapakett on failide automaatse kataloogimise esirinnas. Kasutaja ei pea muretsema, kus kaustas peavad asuma filmid, kus muusika ja kus pildid, iTunes kannab selle eest hoolt. Ja kui on muretsetud iPad (või iPhone või iPod), tuleb vaid ära märkida, mida oma seadmes tahetakse näha, ning kogu valitud info on loogiliselt kättesaadav.
Steve Jobs kasutas oma iPadi tutvustavas ettekandes tihti sõnu „maagiline” ja „revolutsiooniline”. Esimese suhtes oleksin ma skeptiline. Maagilise all oleksin ma näinud tõesti täiesti uut ja ennenägematut lähenemist tabletile, uut raudvara ja võimalusi, millest ka kõige vingemate arvutite omanikud ei ole veel undki näinud. Samas sõna „revolutsiooniline” paistab olevat õigustatud. Olemasolev on tehtud kättesaadavaks igaühele. Kasutaja ei pea rinnutsi võidu jooksma arvutite kui millegi keerulisega. Failisüsteem ja failihaldus – automaatne. Huvi pakkuva meedia kättesaamine – automaatne. Internet kogu oma hiilguses (välja arvatud Flash-reklaamid) – pane sõrm peale ja ta on sinu. iPad on seade igaühele.
Paljud tootjad püüavad luua „iPad killerit”, kuid vaevalt see neil lihtsalt korda läheb. iPad lihtsalt ühendab endas mugavust ja palju aspekte, seega USB-sisendid ja HDMI-väljundid ei ole lahendus iPad-i „ülelöömiseks”. Pealekauba, ainult Google ja nüüd ka HP (peale Palmi ning koos sellega WebOS-i omandamist), omavad selleks vajalikku põhja.

Mis on iPad
Seda artiklit kirjutades ei tahtnud ma rääkida seadmest endast, vaid oma muljetest ja mõtetest, mida iPad tekitas. iPad peaks Eestis olema kättesaadav juunist-juulist ning ma olen kindel, et selleks ajaks on lugeja jõudnud tüdimuseni lugeda kirjutisi selle kohta, kuipalju ta kaalub, kuidas ekraan ennast seab, kus on alumiinium ja kus klaas. Mina mõtlesin iPadi käes hoides rohkem sellele, kuidas antud aparaat maailma ning inimesi muuta võiks ja selle muutuse näitas ta mulle kätte. Ometigi sai lugu alustatud kindla ütlusega – iPad ei ole arvuti. Kindlasti huvitab lugejat, mis see iPad minu arvates siis on? Minu arvamus on lihtne. iPad on lihtsalt „aken maailma”. Võimalus kasutada digitaalset meediat ja seda väga väheste algteadmistega. Apple suutis luua midagi, mis on tõesti revolutsiooniline. Paar näpunäidet, viis minutit vähegi haritud poemüüja aega ja see seade toob teieni kogu digitaalse maailma, mis siiani oli vaid valitud „patsiga poiste” pärusmaa. Internet, meilid, kogu digitaalne meedia – pildid, muusika, video – ainult kasutage, piirang on vaid teis endis. Kui on materjal, saate te sellega hakkama.
Lõpetuseks seaks lugeja jaoks veel ühe küsimuse – kas iPad on väärt ostmist? Kui te seda endale lubada saate, siis kindlasti. Kui te vajate arvutit, ostke arvuti, kuid iPad annab võimaluse digitaalset meediat tarbida võrratult mugavamalt kui ükskõik milline hetkel saadaolev analoog. Ta on seade teie arvuti kõrval, ta on seade siis, kui te ei kasuta arvutit ning ta on seade, mida võib kasutada inimene, kes muidu vihkab arvuteid. iPad on universaalne. iPad toob digitaalse maailma kõigi juurde võimalikult vähese pingutusega ja sellega on ta oma koha ajaloos kindlustanud. Kui iPad ilmub jaemüüki, siis ärge teda kartke. Lihtsalt minge ja katsuge seda oma käega, ta võib teile meeldida.

iPad-i hinnad Saksamaal ja eeldatavad lõpptarbijahinnad Eestis

16 GB

32 GB

64 GB
WiFi-mudel

499.- € ~ 7600 kr

599.- € ~ 9000 kr

714.- €
10.860.- EEK
WiFi + 3G-mudel

599.- € ~ 9000 kr

699.- € ~ 10 500 kr

814.- €
12.380.- EEK

Selgituseks hindade juurde: nagu ikka, on Euroopa hinnad kallimad kui Ühendriikides, sest Euroliit nõuab kauba maaletoomise maksu. Lisaks kehtib Euroopas reeglina käibemaks suurusjärgus 20%. Ühendriikides kehtib vaid nn müügimaks, mis erineb osariikide kaupa, ja kõrgeim maksumäär on Californias, 8,25%. Enamasti on müügimaksumäär vahemikus 4 kuni 6%.
WiFi-mudelite, eriti 64 GB mudeli anomaaliana liigitatav hind on nähtavasti tingitud Apple’i soovist Euroopas rohkem 3G-mudelit müüa.

iPad-i tehnilisi andmeid:
Ekraan: 9,7” IPS, resolutsiooniga 1024 x 768 pikslit
Mõõtmed: 24 x 19 x 1,3 cm
Kaal: 680 g WiFi-mudel, 730 g WiFi + 3G-mudel
Bluetooth 2.1 + EDR
Akseleromeeter
Digitaalne kompass
A-GPS (ainult WiFi + 3G-mudelil)

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid