Internet viib sõbrad kokku
Kaido Einama
01.06.2006

Helistamine nii helistaja hääle kui pildi jõudmisega vastaskõnelejani pole internetis enam midagi uut, ka vestlemine sõpradega jutuka-akendes on juba üle kümne aasta vana võimalus. Kätte on jõudnud aeg, mil need suhtlustarkvarad, mille abiga varem teiste arvutikasutajatega lobisesime, aitavad helistada ka maale vanaemale või saadavad sõnumeid mobiilidele.

Helistamine on saanud internetiajastul uue tähenduse. See, millest räägiti möödunud sajandi lõpus kui tulevikufantaasiast, on nüüd reaalsus: istudes arvuti taga, saame valida juba õige mitme võimaluse vahel teise inimesega suhtlemiseks – kas saadame e-kirja, tõstame ühiskasutatavasse kataloogi tema jaoks vajaliku dokumendi, mängime koos ühes virtuaalses keskkonnas tulistamismängu, lobiseme nagu telefonis või lisame ka videopildi juurde, peame konverentsikõnesid saja osalejaga, lastes virtuaalset mikrofoni virtuaalses saalis ringi käia või vaadates kaardilt, millisest geograafilisest punktist kõne tuleb ja mis on helistaja kõne teema. Kontaktiks pole vaja meeles või märkmikus pidada seitsmekohalist numbrit, teada pole vaja muud kui oma sõbra nime, tarkvara valib juba ise, kuidas ühendust saada. Olgu selleks siis andmebaasis olev e-posti aadress, telefoninumber või kasutajanimi.
Millised siis on kõik need imepärased suhtlustarkvarad, mis igalt poolt vajalikku inimest otsivad ja talle teate ühel või teisel kujul edastavad? Vaatame lähemalt neid, mis just äsja on saanud endale uuema kuue ja värsked võimalused.
Loomulikult on üks neist internetitelefoni sünonüümiks saanud Skype – eestlaste loodud suhtlustarkvara, mis aitab helistada, faile vahetada, videokõnet pidada või teateid saata. Skype tundis end konkurentideta olukorras mõnda aega hästi, nii kõnekvaliteedi kui kasutuslihtsuse poolest oli kõik korras. Konkurendid aga ei maganud. Sel kevadel välja tulnud Microsofti uue põlvkonna suhtlustarkvara Live Messengeri prooviversioon, mis on mõeldud aasta lõpuks valmis saava operatsioonisüsteemi Windows Live’i komponendiks, on üle võtnud enamiku Skype’i pakutavatest võimalustest. Samamoodi on arenenud ka teised helistamist, tekstilist jutlemist ning failivahetust võimaldavad programmid.

Helistajad ja jutukaprogrammid
Niisiis, muretseme endale poest sobiva lisavarustuse, milleks on kõrvaklapid ja mikrofon, ja asume suhtlustarkvarasid valima. Saab hakkama ka kõrvaklappideta, sel juhul tuleb mikrofoni nii reguleerida, et arvutikõlaritest kostuv jutt mikrofoni ei jõuaks ja “vilistama” ei hakkaks.
Enamik helistamis- ja suhtlustarkvarasid on tasuta ning arvutist arvutisse helistamine ei maksa ka midagi, kuid helistamine arvutist tava- või mobiiltelefonile on mõistagi tasuline.

Skype (www.skype.com), nagu öeldud, on tuntuim ja reklaamituim ning paljudele tähendabki internetitelefonide üldnimetust. Skype’i populaarsus peitubki ilmselt selles, et see on lihtne. Kui enne Skype’i räägiti palju VoIPist ja keerulistest sidelahendustest interneti kaudu ning illustreerimiseks joonistati nn pilvekestega skeeme konkreetsest kohast alguse saava kõne jõudmisest õigesse kohta läbi hägusa interneti, siis Skype lähenes asjale lihtsalt. Laadid endale programmi ja helistad. Alguses oligi Skype väga lihtne ja peale jutustamise jutuka-aknas ning helistamise eriti muud teha ei saanudki. Praeguseks on Skype arenenud keerulisemaks ning sellega saab pidada videokõnesid, teha konverentse, vahetada faile, saata SMSe ja palju muudki.
Viimane Skype’i versioon 2.5 pakub lisaks tavalisele helistamisele, mis on pealtkuulamise eest kaitstud, ka SMSide saatmist (tasuline, kuid odav, maksab 9 eurosenti), kontakte saab gruppidesse jagada, kõnede eest võib aga maksta otse Skype’i programmist. Lisandunud Skypecast võimaldab pidada kuni 100 osavõtjaga konverentse, kus mikrofoni “ringiliikumisel” on näha, kes sõna võtab. Alates versioonist 2 on Skype võimeline ka videopilti edastama, varem tuli selleks kasutada plug-inne ehk lisatarkvarasid. Tasulise teenusena töötab automaatvastaja, osta saab ka kasutajalogosid, helinaid jms ilusaid vidinaid, nagu mobiilinduseski on levinud.

MSN Messenger (ideas.live.com) on maailmas ja ka Eestis levinuim suhtlusprogramm, kuid temaga helistatakse vähe. Põhiliselt lobisetakse MSNi abil tekstiaknas oma sõprade ja tuttavatega, paljud firmad kasutavad seda ka tööasjade ajamiseks. Pidada saab koosolekuid mitme inimesega, edastada faile, helistada kas ainult häälega või ka videopildiga, siduda oma suhtlustarkvara e-postiga ja meeldetuletustega ning pidada tema vahendusel isiklikku blogi. Kuna MSN Messengeri asendab peagi Windows Live Messenger, siis räägimegi sellest Microsofti uuest suhtlustarkvarast, mis praegu on veel beeta- ehk prooviversioonis.
Live Messenger proovib helikvaliteediga Skype’ile järele jõuda. Varem tuli sõbraga teisest maailma otsast rääkida Skype’iga, sest MSNi helikvaliteet oli kehv. Samas oli Skype’il videopilt nigelavõitu, nii et pildi jaoks tuli kasutada MSNi, heli jaoks aga Skype’i. Praeguseks on mõlemad programmid end parandanud ja videokõned pole kummagagi probleem. Live Messenger on lisaks tavalisele failiedastamisele loonud ka kataloogide jagamise võimaluse – nüüd saad sõbraga tekitada ühiskataloogi, kuhu mõlemad ligi saavad ja kus saab hoida ühiseid faile. Muidugi saab selle kataloogi ka tervele kasutajate grupile teha. Tekstiteateid saab jätta sõbrale ka siis, kui ta arvutist eemal on. Automaatvastajale helistada veel ei saa, kuid SMSi saata saab.

Google Talk (http://www.google.com/talk/), nagu nimigi juba vihjab, on maailmakuulsa ja börsidel tähelendu tegeva Google’i suhtlustarkvara, millega saab tekstijutukas “lobiseda”, teateid saata ning mõistagi ka helistada. Kuna Google Talk alustas siis, kui teised juba turu pärast kaklesid, pidi ta kasutajaid meelitama millegi muu kui lihtsalt tasuta helistamisega. Nii valiski Google Talk nagu Skype’gi alguses lihtsuse ja selguse tee, lisades koostöö teiste suhtlustarkvaradega. Google Talk ühildub näiteks Jabberi ja Gaimiga, samuti Gizmo ja Skype’iga.
Kui taga ajada ülimat lihtsust, siis on Google Talk oma alla ühemegabaidise programmijupiga ilmselt suhtlustarkvarade seas vaieldamatu liider. Ülim lihtsus võimaldab lobiseda ja helistada – seega ei midagi keerulist. Kui telefonide aina lisanduvate funktsioonide juures küsitakse, et ega selles tuhinas helistamist ära pole unustatud ja miks pole enam saada lihtsaid telefone, mis vaid korralikult helistaks, siis internetitelefonide maailmas on Google Talk just see askeetlik ja lihtne lahendus. Paraku ka veel vähelevinud lahendus. Kuid ühilduvus teiste internetis helistajatega proovib seda puudust korvata.
Kontaktide sünkroniseerimine käib Google Talkil Outlooki ja Gmailiga. Üks olulistest omadustest sellel suhtlustarkvaral ongi Gmailiga ühilduvus. Gmaili elektronpostiteenus, mis hakkas esimesena pakkuma ühegigabaidist tasuta meilipostkasti, võimaldab ka ilma Google Talki avamata Gmaili veebikeskkonnas jutukaaknas lobiseda. Lisaks on ühendatud teadete saatmise süsteem Gmaili postkastiga. Ning suhtlustarkvara võib anda märku e-postiga saabunud teadetest.

Yahoo! Messenger (http://messenger.yahoo.com/) on teise kuulsa otsimootori Yahoo! juurde tekkinud suhtlustarkvara. Varem sai temaga tekstilise jutuka aknas suhelda, praegusel internetitelefonide ajastul mõistagi ka helistada. Kuna ameeriklastel on väga paljudel Yahoo! konto niikuinii olemas ja nad kasutavad seda uudiskirjade, infolehtede, foorumite, elektronposti ja otsingute jaoks, oli ka Yahoo! Messengeril USAs ning Suurbritannias suur edu. Eestis seda väga ei kasutata.
Olulisimad uued omadused, mis sel varakevadel välja tulnud Yahoo! Messengeril on olemas, on näiteks piltide tirimine otse jutuka-aknasse, kus neid siis täissuuruses või veidi vähendatuna näeb. See omadus oli juba varem olemas ka AOL Instant Messengeril, kuid puudub näiteks MSN Messengeril. Suhtlustarkvara kasutaja saab koostada oma raadioprogrammi ja lasta seda teistel kontaktisikutel kuulata, teha otsingut Yahoo! otsingumootoriga nii, et sõbrad ka oma suhtlustarkvaraga tulemust näevad, helistada arvutite vahel, arvutist tavatelefonile või tavatelefonist arvutisse, hääle ja pildiga. Arvutisse saab jätta ka häälteateid, kui kasutaja ise on kuskil eemal ja ei saa hetkel vastata.

Gizmo (http://www.gizmoproject.com) seadis alustades suure eesmärgi – jõuda Skype’ile järele. Ilmselt peibutavad nad ka veidi teistmoodi kasutajaid, sest lihtsuse asemel pakutakse rohkem võimalusi.
Gizmoga helistades võib sõbrale saata helistamisega samal ajal ekraanile ka lühiteate, millega kirjeldada oma kõne teemat. Nii saab vastaja juba ette end häälestada kõnele ja saab ka "toru" lihtsalt "tõstmata" jätta, kui soovib. Gizmoga saadetakse kõne ajal n-ö hääl-emotikone ehk iseloomulikke emotsioone väljendavaid helilõike, kui ise ei viitsi teha näiteks hüsteeriliselt naervat häält, vedurivilet, lapse nuttu vms. Kõne saab salvestada ja pärast üle kuulata, automaatvastaja teenus on tasuta. Nagu Eesti seadused praegu lubavad, pole see salvestamine ka kriminaalkuritegu ehk juriidiliselt on kõik korrektne.
Omapärane, kuid Eesti oludes veel vähe infot sisaldav omadus on helistaja asukoha vaatamine kaardilt. Selleks kasutatakse Google Mapi kaarte, kus Eestit näitavad vaid üsna ebateravad satelliidifotod. USAs aga võib helistaja näha päris täpselt kuni selleni välja, et isegi maja ees seisvat autot või päevavarju terrassil.
Nagu Skype’il, on Gizmolgi võimalus helistada traditsioonilistele telefoninumbritele raha eest ning avada suhtlusaken tekstiliseks jutuajamiseks.
Kumb siis on parem, Skype või Gizmo? Selle üle on vaieldud blogides ja proovitud neid võrrelda oma vaatenurgast. Leitakse, et Gizmo eelisteks on mitmete lisavidinate olemasolu kohe telefonide tarkvaras ning SIP-number, Skype’ile aga tuleb paljusid "kellasid ja vilesid" juurde panna lisamoodulitena. Ehkki need “sulanduvad” üsna kiiresti ka Skype’i põhiprogrammi uute versioonidega.

Eksootika – universaalsed suhtlustarkvarad
Kuigi enamik Eesti inimestest kasutab MSNi või Skype’i, pole veel head tarkvara, mis võimaldaks helistada nii Skype’i kui MSNi kasutajatele ühest programmist. Ikka peab mitu tarkvara arvutis lahti olema. Kuid ka internetitelefonide ühendamine on juba alanud. Nii näiteks saavad Skype’i kasutajad kirjutada ja helistada (pildi ja heliga) Google Talki kasutajatele. Ja Google Talk suhtleb omakorda ka Gizmoga.
Juba aastaid tagasi aga sündisid tekstilise suhtluse tarkvarad, mis ühendavad muud platvormid – näiteks Yahoo! Messengeri, ICQ, AOL Instant Messengeri, Jabberi ja muud keskkonnad – ühte programmi. Pole vahet, millist neist sõber kasutab, suhelda saab temaga selle sama universaalse programmi kaudu. Sellised universaaltarkvarad on näiteks Trillian (www.ceruleanstudios.com), Maci kasutajatele sobiv Adium (http://www.adiumx.com/), Linuxi kasutajatele paras Gaim (http://gaim.sourceforge.net/) jpt.

Kes mida kasutab?
Suhtlustarkvara kasutamine nii tekstiaknas lobisemiseks kui ka helistamiseks muutub aina populaarsemaks. Eriti agarad interneti kaudu suhtlejad elavad Lõuna-Ameerikas, nagu selgub ComScore Networksi (http://www.comscore.com/) korraldatud vastavast uuringust. Seal tarbib suhtlustarkvara tervelt 64% internetikasutajatest. Järgneb Euroopa 49 protsendiga ning üllatusena on neist kahest kontinendist maha jäänud Põhja-Ameerika 37 protsendiga.
Juhib muidugi suhtlustarkvarade seas MSN Messenger, mis on ka Eestis valdav. Uuringu järgi kasutavad Lõuna-Ameerikas MSN Messengeri koguni 90% suhtlustarkvarade kasutajatest, maailmas kokku 61% ja Euroopas 70%.
Kuidas aga läheb eestlaste loodud Skype’il? Esialgu see veel MSNi kandadele ei astu (võimalik, et helistamise kategoorias on Skype juba kaugel möödas), suhtlustarkvaradest kasutab Skype’i praegu kõige rohkem Aasia (26% kasutajatest), maailmas on Skype’i kasutajate osa 14%.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid