Inseneritööga loodushariduse juurde
Ain Alvela
01.05.2014

Laialt levinud arusaama järgi hääbus Eesti autotööstus kümmekonna aasta eest, mil Tartus pandi kokku viimane Scania linnaliinibuss. Järgnev lugu tõestab vastupidist.

Tegelikult pole see arusaam siiski päris täpne – Tallinnas Vana-Narva maanteel asuvas Silwi Autoehituse ASis valmivad tehnika viimase sõna järgi loodud tehnoloogiaga varustatud eriotstarbelised kaubikud ja väikebussid.

Kuigi tegemist pole n-ö autoehituse algupäraga, sest Silwi sõidukid on ikkagi paigutatud Mercedes-Benzi tehastest väljunud veermikule, on nende autode näol tegemist sisuliselt ikkagi omaette nähtusega Eesti tööstuses. Ükski tehas säärase varustusega spetsiaalautosid seeriatoodanguna kusagil ei valmista.

Silwi töökoja toodangust on nii meil kui piiri taga kõige laialdasemat tuntust kogunud kiirabimasinad. Mõnda aega tagasi ehitati Eesti politsei tellimusel ka partii politseisõidukeid, aga tegelikult ollakse valmis kokku panema põhimõtteliselt mis tahes varustusega kas rohkem või vähem omanäolisi autosid. Suhteliselt tavalistest, vaid mõningase tuuninguga väikebussidest kuni eelmise aasta kevadel keskkonnaameti tellimusel ja euroliidu raha toel valminud keskkonnahariduse bussini.

Umbes aastapäevad tagasi sai keskkonnaministeeriumi haldusalas seisev keskkonnaamet Silwilt kätte Mercedes-Benz Sprinteri baasil ehitatud hübriidkaubiku, mis oli kohandatud kõikvõimaliku keskkonna ja taastuvenergeetika alase õpetuse jagamiseks koolilastele – seda algkooliastmest keskkooli tasemeni. Konkreetselt sellist sõidukit polnud Silwis varem tehtud, sellepärast kujunes see ka ettevõtte mehaanikutele parajaks pähkliks ja nende endi sõnul vägagi huvipakkuvaks tööks.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Reet Kristian kirjeldas vastset bussi kui universaalset abinõu õppevahenditega ringi liikumiseks, kusjuures suvisel ajal saab esitlusi korraldada ka väljas.

Tänu bussis olevatele õppevahenditele saab Kristiani sõnul ammutada teadmisi päikeseenergia kasutamisest, vee ja elektrienergia mõistlikust tarbimisest, mürast, energiasäästlikust majast, maavaradest. Õppevahendid aitavad tundma õppida vee-elustikku, putukate mitmekesisust, panna ennast proovile Eesti ulukite nahkade, koljude ja ekskrementide tundmises.

„Ega meil kellelgi olnud õiget ettekujutust, kuidas selline buss peaks välja nägema, teadsime enam-vähem vaid seda, mida me tahame sinna paigaldada, millised õppevahendid peavad bussi mahtuma,” kõneleb Kristian. „Praegune tulemus sündis Silwi meistrite ja meie töötajate koostöös. Nemad kuulasid meid ära ja hakkasid tegema. Ja töö käigus pakkusid nad meile järjest uusi lahendusi ja ideid välja, mille peale meie polnud varem mõeldagi osanud.”

Bussi juures kasutatakse eriti keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja materjale, sh taaskasutatavaid plaste. Keskkonnaharidust edendav buss baseerub Mercedes-Benz Sprinter 316 NGT-l, mille mootor suudab töötada nii surugaasil kui bensiinil. Surugaas on odavam ja keskkonnasõbralikum kui kaubikutel enamasti kasutatav diislikütus. Autosse on paigaldatud eraldi aku kõikide lisaseadmete käitamiseks, seda akut saab laadida tavapäraselt generaatori abil, aga ka bussi katusel paikneva päikesepatareiga.

Silwi Autoehituse Asi juhatuse esimees Tõnis Raamets märkis, et ümberehitatud väikebuss on varustatud mitmesuguste keskkonnahariduse andmiseks vajalike õppevahenditega ja on ainus omataoline Eestis.

„Meie jaoks oli tegu väga põneva projektiga, sest bussi ümberehitamiseks korraldatud hange koosnes kahest osast,” selgitas Raamets. „Esiteks võitsime ideekonkursi, mille käigus joonistasime kolmemõõtmeliselt üles kogu auto sisemuse, algandmeteks transporditavate õppematerjalide mõõtmed. Seejärel viisime kavandatu koostöös keskkonnaametiga ellu. Kolmemõõtmelise mudeli põhjal tegime bussi sisemuse detailid, valmistasime need taaskasutatavatest materjalidest arvjuhtimisega tööpinkide abil.”

Bussi sisemus on täielikult Eesti inseneride mõttetöö tulemus, kinnitab Raamets.

Silwi edasised suunad on seotud seeriamudelite väljatöötamisega, mida saaks siis pakkuda müüa alusmudelina erinevates sihtriikides. Peamiseks tegevusalaks jääb Raametsa sõnul ikkagi kiirabiautode ehitamine n-ö rätsepatööna.

Sarnased artiklid