Innovaatiline puudutus
04.01.2013

Võtame seekord vaatluse alla järjekordse juhtmevaba ühendust pakkuva kolmetähelise lühendi NFC (Near Field Communication), mis maakeeli tähendab lähiväljasidet. Uurime lähemalt, miks seadmed üksteist suisa puudutama peavad.

Eelnevalt oleme tutvustanud selliseid erinevaid juhtmevabu tehnoloogiaid nagu WiFi, WiDi, WirelessHD, kuid kõigi nende ühiseks tunnuseks on puutevaba ühendus. Seadmed võivad asetseda teineteisest paari kuni paarikümne meetri kaugusel ning infovahetus seadmete vahel toimub juhtmevabalt. Mis kasu võib olla aga ühendusest, kus seadmete vaheliseks kauguseks on vaid paar sentimeetrit ning ka andmevahetuse kiirus ei ületa 100 kilobitti sekundis?

Ajaloost
Aastal 2004 kutsusid kolm tuntud tehnoloogiafirmat Nokia, Philips ja Sony kokku NFC Forumi, et üheskoos edasi arendada andmekogumis- ja -vahetustehnoloogiat. Sony oli Jaapanis selleks ajaks toonud kasutajateni FeliCa-nimelise kaardisüsteemi, mis baseerus RFID-tehnoloogial. RFID raadiosagedustuvastamine põhineb vaid passiivsetel elektroonilistel siltidel, mis saavad toite lugemispüstolist. Lisaks Jaapanile on RFID üsna laialdaselt kasutusel ka USA kiirtoidurestoranides ja bensiinijaamades, kus meil levinud magnetribal põhinevat kliendikaarti asendab RFID-l põhinev kliendikaart. Aga sel tehnoloogial oli ja on üks miinus – ühendus on vaid ühesuunaline. NFC Forum seadiski eesmärgiks välja töötada tehnoloogia, mis võimaldaks lisaks „loe silti” võimalusele ka „puuduta ja saada” võimalust.

Nüüdseks on foorumiga ühinenud üle 160 firma, tuntumatest tehnoloogiahiiglastest näiteks Intel, Google, LG, Samsung, aga ka sellised tuntud finantsasutused nagu Visa, MasterCard ja PayPal.

Tehnilised andmed
Lähiväljaside on kontaktivaba side, mis kasutab litsentsivaba raadiosagedust 13,56 MHz. Kuigi teoorias võib lähiväljaside toimida kuni 20 cm kauguselt, on reaalseks töökauguseks neli sentimeetrit. Andmete edastamise kiirused on hetkel 106 kuni 424 kbit/s, kuid tulevikus lubatakse isegi ühenduskiirust 848 kbit/s. Aga nendel väikestel arvväärtusel on üks suur pluss, milleks on üliväike energiatarve nii andmete lugemisel kui ka saatmisel ühest seadmest teise. Teiseks plussiks on andmete samaaegne kahepoolne edastus kahe seadme vahel.

Kolmandaks võib tuua ülikiire teise NFC-seadme tuvastamise – 0,1sekundiline tuvastusaeg on pea 60 korda lühem, kui näiteks kahe Bluetooth seadme paaritamiseks vajalik aeg. Ning neljandaks võib välja tuua turvalisuse, sest erinevalt QR-koodidest ja RFID-siltidest, saab NFC ühenduse korral andmeid krüpteerida ning kasutada turvatud ühendust. Viimase punktita ei oleks kindlasti Forumiga liitunud maksekaartide firmad, kes peavad tagama oma klientide andmete turvalise käitlemise.

Kolm võimalust
„Puuduta ja loe infot” aitab ühendada rakenduste maailma füüsilise maailmaga. Info lugejaks ehk vastuvõtjaks on NFC-toega nutitelefon või tahvelarvuti ning info kandjaks on passiivne NFC etikett ehk lühemalt „tag”. Veidi meenutab selline info lugemine QR-koodide kasutamist, kuid ka siin on eeliseks kiirus ning lihtsus. Puudub vajadus avada nutitelefonis koodilugemisrakendust ning erinevalt kaamerast ei vaja telefoni NFC valgust.

Selline info jagamine ei sea info tootjale ette mingeid piire. Nii võib tagile kirjutada lihtsalt oma firma kontaktandmed, tänaval olevale suurele trükitud kontserdiplakatile aga lisada pileti lunastamise soodustuse või ansambli demoloo. Ka tavalist piltidega juturaamatut saab täiendada – kui panna juurde info, mis avab mobiilis helidemaailma ja/või lisab videoklippe. Ka kaubanduses kasutusel olevaid triipkoode ja tootesilte saavad tulevikus asendama NFC-etiketid. Müügisaalis saab ostja etiketilt lugeda välja hoopis rohkem infot, kui sinna praegu trükitakse. Ning ka kassaaparaat saab kiiremini hakkama elektroonilise hinnasildiga, sest seda ei pea füüsiliselt asetama tingimata lugeja vastu nagu tänapäeval vöötkoodi lugejaid. Sedaviisi liiguks ka tipptunnil kassa järgekord kiiremini.

Kel soov iseendale toimiv tag oma infoga tekitada, saab tänapäeval tellida neid etikette hulgihinnaga 1 € ja kõik prognoosid näitavad, et nende hinnad langevad veelgi.

„Puuduta ja vaheta infot” ühendus toimub kahe aktiivse seadme, näiteks nutitelefoni ja tahvelarvuti vahel. Info vahetamiseks tuleb seadmed korra selgapidi kokku panna ning visiitkaardi või foto edastamiseks seda lihtsalt saatva seadme ekraanil näpuga vedada. Just nagu lükkaks füüsiliselt infot ühest seadmest teise.
Ka meelelahutuse peale on mõeldud – nii on olemas mänge, mida saab mängida juba mitmekesi koos lähiväljaside kaudu: „Zunga pokker”, „Nokia World Flags”, „Asphalt 5 HD” ja teised. Ka Nintendo on lisanud NFC oma uude „Wii U” mängukonsooli.

Kui veidi unistada, siis kodune WiFi ruuter või printer võiks olla NFC-toega, nagu Nokia ja mõned muud tootjad pakuvad juhtmevabu kõlareid ja kõrvaklappe. Kahe sellise seadme paaritamiseks piisab vaid ühest puudutusest ning keerulised tähti ja numbreid sisaldavad koodid on vastuvõetud ilma keerulise käsitsi seadistamiseta.
Kolmandaks võimaluseks on muuta oma nutikas telefon kliendikaardiks või pangakaardiks. Kasutusel on „Wave to Pay” süsteemid, kus kassas olev panga makseterminal on varustatud NFC-lugejaga ning sel puhul on nutitelefon aktiivse maksekaardi rollis. Tänu turvakiibile telefonis või NFC-toega SIM-kaardile on sellised maksed turvalised. Ja suuremate ostude korral lisandub kindlasti ka PIN-koodi küsimine. Veidi kaotavad küll kauplusteketid, kes praegu füüsilisi kliendikaarte kasutavad, sest enam ei pea tervet raamatukogu füüsiliselt rahakoti vahel kaasas kandma, piisab vaid telefoni „rahakotti” salvestatud andmetest.

Mobiilsed maksesüsteemid on juba kasutusel Poolas, Saksamaal, Suurbritannias ning USAs. Loodame, et ka Eestis kui innovaatilises IT-riigis saab juba järgmisel aastal kasutada lähiväljasidel töötavaid mobiilimakseid.
Austrias, Saksamaal, Soomes ja Uus-Meremaal on ühistranspordi piletite süsteem integreeritud NFC-ga. Selline kooslus annab nutitelefoni omanikule kolm eelist – puudub füüsiline pilet, vajadusel saab kohe elektroonilise pileti juurde osta ning loomulikult saab nutitelefoni ekraanilt uurida ka ühissõidukite sõiduplaani. Ka Tallinn on kasutusele võtmas kontaktivaba piletisüsteemi, mis lähiajal saab nutitelefonide toe.

Täpselt samamoodi võib mobiiltelefon asendada ka töötõendeid ja muid läbipääsukaarte, kus õigused edastatakse kontrollerile NFC abil.

Aga mis juhtub siis, kui telefon satub võõrastesse kätesse? Võib nii mõnigi lugeja küsida. Täpselt samamoodi võib füüsiline rahakott omaniku taskust mõne pikanäpumehe sõrmede vahele sattuda. Sellisel juhul tuleb käituda ühtviisi – kõne panka ja mobiilside operaatorile, et pahatahtlik varas ei saaks sinu vara kasutada. Mobiiltelefon saab lihtsalt juurde täiendavaid funktsioone, muutudes elektrooniliseks rahakotiks, mille kaotamisel õigused tühistatakse ning seadme ja SIM-kaardi vahetusel õigused uude üle kantakse.

NFC ja nutifonid
Maailma esimene NFC-telefoni valmistas Nokia juba 2006. aastal, mudeliks 6131. Kulus veel neli pikka aastat, kui ilmavalgust nägi esimene Androidil põhinev NFC-nutitelefon – Samsung Nexus S. Aastal 2011 tutvustas Google oma elektroonilist rahakotti Google Wallet, mis sündis koostööna MasterCardi ja Visaga. Enamik seda teenust toetavaid müügikohti asub USAs, füüsiliselt seda teenust Eestis veel kasutada ei saa.
Ka Microsoft lisas oma uuele operatsioonisüsteemile NFC-toe, nii et kõik uuemad Windows Phone 8l baseeruvad nutitelefonid on suutelised lähiväljasides suhtlema.

Samuti on kõik uuemad tahvelarvutid, nii Windows 8 kui ka Androidil põhinevad, varustatud NFCga. Ja see valdkond ITs on kõige kiiremini kasvav. Vaid Apple ignoreerib lähiväljasidet, sest üheski tema 2012. aasta mudelis NFCd ei leia.

Kui uskuda suurimate telekommunikatsioonianalüütikute jutte, siis Deloitte andmetel peaks järgmisel aastal müüdama üle 300 miljoni NFC-nutitelefoni, tahvelarvuti ja e-lugeri. Teine suur analüütik Gartner Research ennustab 2015. aastaks NFC-nutitelefonide osakaaluks 50%. Ja kõige huvitavamad arvud ütleb julgelt välja Juniper Research, kelle ennustuse kohaselt tasub aastal 2017 iga neljas USA tarbija ostude eest NFC abil.
Vaid väike puudutus telefoniga ja maailm muutub avaramaks, targemaks ja mugavamaks.

Sarnased artiklid