Ilus vaadata - 32tollised paneeltelerid
Juha Nykänen
01.03.2006

Paneeltelerid vallutavad kiiresti suurte ja raskete kineskooptelerite koha elutoas. Hinnad on langenud, kvaliteet paranenud ja populaarseimaks suurusklassiks on saamas 32 tolli. Vedelkristall- ehk LCD-ekraanide suurepärase eraldusvõime tõttu on ka kõrgteravus-televisioon (HDTV) hakanud ostjatele huvi pakkuma. Kuigi HDTV-saateid tuleb esialgu ainult satelliitidelt, on kõigil tootjatel valikus HD-valmiduses mudelid.

Grundig Tharus 30 LXW 76-9520 Dolby
Hitachi 32LD7200
JVC LT-32S60
LG 32LP1R
Loewe Xelos A 32 DVB-T/C
Panasonic TX-32LX500
Philips 32PF9966/10
Samsung LE32M61
Sony KLV-32A10E

Juba praegu on 32tolline vedelkristallteler nii mõnessegi kodusse loomulik valik. Kui aparaat kõrgterava signaali näitamiseks on valmis, saab sellega ka tulevikus kõiki võimalikke programme vaadata. Selles suurusklassis ei ole plasmatelereid, ja kineskoopteleriga ei näe kõrgteravat pilti selle loomuliku eraldusvõimega.

Mööndused
LCD-telerite liikuva pildi edasiandmisvõime ei ole veel päris paremate kineskoopide või plasmaekraanide tasemel. Nende kontrastiulatus ja pildi heledus ületavad aga kineskoopide pakutavat mitmekordselt.
Plasmaekraanide pildi heledus ei ole päris samal tasemel, aga kontrast on parem, sest must paistab enamasti tumedamana kui LCDdel. Ka liikumiste edasiandmisel on plasma pisut parem. Mõlemad paneeltelerid jäävad aga selles osas kineskoopidele esialgu selgelt alla. Elu on aga täis kompromisse ja 32tollist suuremaid kineskoope lihtsalt ei ole.

Reageerimisaeg
LCD-ekraanile iseloomulik liikumiste ebateravus ja pildi kohinalaadne värelemine on osaliselt tingitud kuvari “aeglusest”. Pildi pikslid lihtsalt ei suuda muuta valgust signaali kiiremate muutuste taktis.
Praeguste LCD-paneelide valgustugevuse muutumine mustast heledaks või vastupidi kestab mõlemas suunas vähemalt neli-viis millisekundit. Valguse muutumise kiirus sõltub suurel määral ka selle muutumise ulatusest. Näiteks siirdudes mustast halli (0–30protsendine muutus) võib reageerimiskiirus ka kolmekordistuda.
Halli ja valge vahelistes toonides toimuv liikumine tundub ekraanil hetkeks paigale tarduvat. Liikuvad detailid ja teravad piirjooned muutuvad selgelt ähmasemaks, jättes liikuva kujutise järele varju. Halvimal juhul saavad liikuva osa piirjooned lausa moonutatud.
Enamiku LCD-paneelide juures kasutatakse taustavalguse moduleerimist, ehk siis valguse tugevust muudetakse kiiresti. Sellega üritatakse vähendada kiire liikumise edasiandmise moonutusi. Kineskoopteleri pildi tõusuaeg on ühe ja kustumise aeg viie millisekundi kandis.

Pildi skaleerimine
LCD-kuvari pilt moodustub suurest hulgast punktidest. Selles testirühmas on tavaline 1366 x 768 pildipunkti e pikslit. Tavaline telepilt koosneb aga kõigest 720 x 576 pikslist, ja et seda saaks näidata üle kogu LCD-ekraani, tuleb see “venitada” 1366 x 768 pikslini.
Seda kutsutakse ülesskaleerimiseks, st nõrgema eraldusvõimega pildist tehakse digitaaltehnikaga parem. Ka tavalistes 100hertsistes telerites on pool pildist digitaaltehnika toodetud.
Skaleerimisskeeme vajatakse ka kõrgterava HDTV-signaali sobitamiseks vedelkristallpaneeli pikslite arvuga. Allaskaleerimine on lihtsam, sest uut informatsiooni ei pea mitte millestki tekitama. Piisab, kui osa sissetulevast infost jäetakse näitamata. Mõlemal juhul tekib aga pilti täiendavaid häireid.

Hall pilt
Televisiooni saatesüsteem on optimeeritud kineskoopidele. Seepärast on erinevate halltoonide taset vaja LCD- ja plasmatelerites kompenseerida. Muidu põhjustab mittelineaarne valgustus pildi tumedamate ja heledamate toonide kokkusulamist. Suure kontrastsusega pilt võib paista kirgas, aga peenemad toonierinevused jäävad nägemata.
Mõnedes kohtades võib halltooniskaalal näha ka sinna mittekuuluvaid värve ja seetõttu võib mustvalge pilt paista sinaka, punaka või rohekana.
Kineskoopide ajastul määrati teleekraani valgustemperatuuriks 6500 Kelvint. LCD-ekraanidel kasutatakse pildi eredamaks muutmiseks tunduvalt kõrgemat värvitemperatuuri: 8000–10 000 K. See põhjustab vähem värviküllase materjali vaatamisel kas värviskaala moondumist või nõrgemate värvide kadumist.
Paneelide saritootmises sünnib alati väikesel hulgal töökõlbmatuid pildipunktikesi. Testirühmast leiti siiski vaid Grundigil üks ja Sonyl kaks pimedat pikslit (punast).

Tundlik pind
Vedelkristallekraanide pind on enamasti pehmest plastkilest, mida ei saa puhastada ükskõik millega. Vale kemikaali kasutamine võib pinna püsivalt rikkuda. Mingil juhul ei tohi ekraani pinda puhastada atsetooni, etanooli või metanooliga.
Parim võimalikest on puhastada ekraani pinda destilleeritud vette kastetud pehme kangaga. Kui see ei aita, võib kasutada isopropüülalkoholi. LCD-kuvari pinda ei tohi ka vajutada kõvade teravate esemetega, nagu küüne või pastaka otsaga.
Ka muidu tuleb paneelteleriga olla tavalisest ettevaatlikum. Tugev raputus või kukkumine võivad paneeli katki murda ja teha selle kasutuskõlbmatuks. Ka üsna vähene staatilise elektri laeng võib paneeli juhtelektroonika rikkuda. Seepärast ei ole kunstkanga kasutamine ekraani puhastamisel soovitatav.

Digi-tv ja muud kasulikud omadused
Nii Euroopas kui Ameerikas kiirendavad valitsused digitelevisioonile üleminekut sel moel, et määravad ära tähtaja, millal analoogvõrk riigis suletakse. Pärast seda töötavad vaid digitaalset signaali vastu võtvad aparaadid. Kõigi analoogteleritega saab aga ka digipilti vaadata, kui teleri ette on signaali vastu võtma pandud digiboks.
Selles testirühmas on vaid Loewel analoogtuuneri kõrval nii maapealse (DVB-T) kui kaablivõrku sobiv (DVB-C) digituuner. Philipsi DVB-T tuuneri saab 1600kroonise lisahinna eest. Varsti aga tulevad kõik tootjad turule teleritesse sisseehitatud digituuneritega.
Teleri kasutuselevõtt on aastate jooksul järjest lihtsamaks muutnud. Kõik kanalid salvestuvad automaatselt oma mälupesadesse ja nende järjekorda on hiljem lihtne muuta.
Pilt-pildis toiming lubab vaadata videopilti samal ajal, kui väiksemas aknas jookseb telepilt. Telepildi kõrvale saab ka teksti-tv, mis toimib enamasti tänu suurele mälumahule väga kiiresti.
Aparaadid pakuvad mitmeid mugavaid lisaomadusi. Telepildi võib sageli peatada ainsa nupuvajutusega ja kõik peale JVC lülituvad pärast saadete lõppu automaatselt välja. Uneajasti e taimer lülitab teleri välja soovitud aja möödudes. Lülitusajasti lülitab teleri soovitud ajal sisse ja valib soovitud programmi ning lülitub etteantud ajal ka automaatselt välja.
Lapselukk puudub vaid Sonyl ja Panasonicul. Selle abil avaneb kas terve aparaat või valitud kanalid ainult neljanumbrilise koodi tundjatele.
Panasonicul on pesa SD-mälukaartidele, millega saab digifotosid teleri ekraanilt vaadata. Lisaks on ka PCMCIA-kaardipesa, mille saab kohaldada vastava sobiti abil ka teiste kaarditüüpide jaoks.
Philipsil on meeleolukat õhkkonda loov Ambilight-taustavalgus. See valgustab aparaaditagust seina soovitud tooni ja heledusega. Värvid ja heleduse võib jätta ka pildi sisu järgi töötava automaatika hooleks.

Liidesed
Igas testirühma teleris on vähemalt kaks SCART-pesa, millest vähemalt üks on varustatud RGB-sisendiga. Kõigis on ka liidesed videokaamerale. Lisaks on kõigis ka HD Ready nõudmisi täitev HDMI- või DVI-sisend.
Philipsil saab komponentsisendit kasutada vaid DVI kaudu. Selleks läheb vaja komplektis olevat sobituskaablit ja PC-DVI-sobitit. Tavalist PAL-pilti ei saa Philipsi komponentsisendi kaudu vaadata.
LCD-teler toimib ka arvuti kuvarina. Arvutipilt on parim, kui see saadetakse teleri digitaalsisendisse.

Pildi formaadid
Ainult Philips ja Loewe tunnevad letterbox-formaadis pildi juures ära üla- ja alaosas olevad mustad servad ning oskavad laiendada pildi kogu ekraani katvaks. Automaatrežiimis näitab Philips küll servadest venitatud smart zoomi pilti, kui teleprogrammi pildiformaat muutub tavaliseks 4:3-ks.
Pildisignaaliga koos saadetava WSS-biti järgi oskavad kõik peale Grundigi valida pildile õige formaadi. Philips ja Samsung tahavad 4:3 pilti näidata servadest venitatud smart zoomi kujul. Grundigi pildiformaat tuleb aga valida alati käsitsi, kui seda just ei ühendata SCART-pesa kaudu digiboksiga. Ka teised oskavad SCART-ist tuleva juhtpinge järgi pildiformaati valida.

Lauale või seinale
Enamasti paigutatakse 32tolline paneelteler telerilauale. Selleks on igas komplektis jalg. Mõnel juhul peidetakse aparaadi taga olevad juhtmed ja liidesepesad plastpaneeli taha, mis lubab telerit vabamalt paigutada. Vaid Philipsiga on komplektis seinakinnitus, teistel on see lisavarustuse nimekirjas.

Testitulemused leiad ajakirjast.

Sarnased artiklid