Iga auto võib olla veok
15.01.2005

Termin “väikeveok” on paljudes maades hoopis laiema tähendusega kui meil.Selle mõiste alla võib mahutada ka maastikuautosid, rääkimata mahtuniversaalidest.Veelgi enam – mõnel maal võib kohata koguni Smarte,mille tagaosa kaubaruumiks kujundatud!

Kui Eestis mõeldakse väikeveokite all enamasti Citroën Berlingosid, Peugeot Partnereid,Opel Combosid, äärmisel juhul ka kinniehitatud tagaosaga Renault Cliosid või Fiat Puntosid, siis näiteks Prantsusmaal võib veok olla praktiliselt iga auto.Sügisene Pariisi autonäitus veenis selles kõiki – kaubikutena olid väljas nii uhiuus Renault Modus kui ka näiteks Suzuki Jimny ja üllatus-üllatus – koguni pisiauto Smart!
Eestis on selliste kaubikute valik tagasihoidlik ning kindel eelistus kuulub nn päris kaubikutele. Juba aastapäevad on siinses Fiati hinnakirjas Punto Van, mida Eesti teedel juba kolmveerandsada tükki ringi vurab – odavaim 1,2liitrise bensiinimootoriga versioon maksab 129 000 krooni, 1,3liitrise JTD-diiselmootoriga mudel on hinnakirjas 170 000- kroonise baashinnaga. Ingrid Pikver Itaalia Autost märgib,et Fiatil on kaubikuversioonid olemas kõigi sõiduautode baasil (Alfa-kaubik oleks küll juba anomaaliate valdkonnast!),kuid Eestis on valikus esialgu ainult Punto. “Meie ARKil on omad kohalikud nõudmised, mis veidi erinevad Euroopa standarditest, mille tõttu ei saa kõiki leiduvaid kaubikuid üleüldse Eestis registreerida,” lisab ta.“Näiteks Doblo Panorama Combi on 4 istekohaga kaubik, mis enamikes Euroopa riikides aktsepteeritud kaubikuna, kuid Eesti nõuetele ta ei vasta ja kaubikuna seda arvele võtta pole võimalik.”
Alates suvest on Renault mudelivalikus 950liitrise kaubaruumiga 124 900 krooni maksev Renault Clio Van, mis pakub majasisest konkurentsi Kangoo Expressile. ABC Motorsi kinnitusel on Clio Van mõeldud eelkõige ettevõttele, mis vajab mugavat tarbesõidukit, kuid ei vaja suurt kaubaruumi. Näiteks kullerfirma, mis põhiliselt väikepakke veab,ei vaja Kangood, ta võib edukalt Clio Vaniga läbi ajada. Sama otstarvet, tõsi veidi suuremas mõõtkavas, täidab ka äsja mudelirivvi jõudnud kahekohaline Megane VAN.
Samasugune “van”on ka Hyundail – Getz Van paistab konkurentide seas silma oma kolmeaastase läbisõidupiiranguta garantiiga.
Fordi mudelivalikus vahepeal selle klassi sõiduk puudus,nüüd on kaubik- Fiesta tagasi juba uue mudelina. Täpset ettekujutust, kas ja kuivõrd selline mudel Eesti oludes edukaks osutuda võib, firmal hetkel pole.“Eks ta üks nišitoode ole,” arvab Info-Auto turundusjuht Tiit Lillipuu. “Põhimõtteliselt saab sellist “pilli”registreerida kui kaubikut ja sellega seoses käibemaksu maha arvata,nii et mingi kokkuhoid firmale ju oleks.Aga pigem on Eestis levinud põhimõte, et maksame vähem palka ja lubame vastutasuks nelja uksega (pere)autot kasutada ka isiklikuks otstarbeks”.
Lääne-Euroopas on selliseid “poolveokeid” ohtralt ka Jaapani markide mudelivalikus. Ehkki Eestis on jaapanlaste osakaal nn vanast Euroopast hoopis suurem, Eesti seadusandlus selliseid “hübriide” ei soosi ja nii piirduvad siinsed Jaapani autode müüjad enamasti kas puhtalt sõiduautode või puhtalt tarbesõidukitega. Samas müüakse Nissan Balti turundusjuhi Ringo Rahumeele sõnul Poolaski valdav osa Nissani 4x4-mudeleid just kaubikutena, mis pidavat seal kõva rahalise võidu andma.Kaubaveoversioonina on tootmises ka nelikveoline Suzuki Grand Vitara, mille Eestisse jõudmist Japautos parajasti kaalutakse.
Toyota Balti turundusjuhi Raido Toonekure sõnul on kaubikuks mugandatud Toyotad (nt Corolla Versod) põhimõtteliselt Eestiski kättesaadavad. “Sellisel juhul maksab klient auto eest ja lisaks veel ümberehitamise eest,” kommenteerib ta. ”Meie tingimustes ei ole sellel asjal mõtet,aga mõnes riigis kehtivad sellistele sõidukitele maksusoodustused ja seetõttu seda võimalust kasutatakse.

Sarnased artiklid