IFA 2008 – pesumasinast telerini
Glen Pilvre
03.10.2008

See, et igal hilissuvel Berliinis toimuv tarbeelektroonika mess IFA on suurim omalaadne maailmas, on juba vana uudis. Sel aastal oli muljetavaldavalt suur osalevate riikide hulk – neid oli täpselt kaks korda rohkem aastatagusest ehk 63lt maalt oli messil 1245 firmat. Esmakordselt tulid IFAle firmad näiteks Taist, Indoneesiast ja Vietnamist ning ka mitmest Lõuna-Ameerika riigist.

Siiani on IFA keskmes olnud tarbeelektroonika – selle mõiste alla mahuvad eelkõige video- ja audiotehnika ning ka IT-valdkonda kuuluv. Sel aastal aga oli tervelt neli halli nn valgete kaupade ehk majapidamistehnika päralt, mis hõlmasid kokku 25 000ruutmeetrise pindala. Põhjuseid selleks otsuseks pole keeruline leida – statistika nimelt ütleb, et tervelt pooled osalevatest firmadest pakuvad nii kodumasinaid kui tarbeelektroonika-tooteid. Samuti muutuvad kõik pesumasinad-ahjud-külmikud järjest targemaks ja moodustavad ilmselt tuleviku kodus koos elutoa-seadmetega sõbraliku juhtmevabalt suhtleva koosluse. Elektriliste koduabiliste Euroopa turuosa on maailma suurim, seega oli igati loogiline need valdkonnad ühe ja just Euroopas aset leidva messikatuse alla tuua.

Telerid ja HD
Kui eelnevatel aastatel olid tähelepanu keskmes paljuski tehnoloogiad ja nende kiired arengusuunad, siis nüüd on olukord muutumas rahulikumaks. HD-DVD ja Blu-ray sõda on läbi ning on vaid aja küsimus, millal „kõrgterav” lumepall hoo sisse saab. Blu-ray, mängukonsoolid ja kodused videokaamerad on just need, mis peaksid inimesi veenma HD-ekraani kasuks otsustama, kohaliku eetrilevi kõrgteravustumiseni läheb siiski veel aega. BDA (Blu-ray Disk Association) hinnangul on uuel kettaformaadil kindlasti tulevikku, vaatamata vastakatele arvamustele, nagu oleks igasugune „kettamajandus” juba oma olemuselt ajalugu. Blu-ray seadmete müük edeneb igatahes väga kasvavas tempos – selle aasta esimese poolega leidis omaniku rohkem seadmeid (1,5 miljonit) kui terve eelmise aasta jooksul.
Selle aasta esimene pool oli ka telerimüüjatele maailmas väga edukas (tõenäoliselt paljuski tänu suurtele spordisündmustele), aasta teise poole osas lootused enam väga kõrged ei ole. Siiski pole telerikaupmeestel põhjust pessimismiks, sest ainuüksi Euroopas arvatakse olevat veel ca 170 miljonit kineskoop-telerit – need peavad ju varem või hiljem koha paneeltelerile loovutama. Keskmiseks paneelteleri hinnaks on ca 11 000 krooni ja selles osas suuri muutusi ei prognoosita – pigem saab tulevikus sama raha eest parema teleri. Teleritüüpidest esikohal on muidugi LCD, kuid ka särava pildiga plasmaekraan pole kuhugi kadunud.
Juba eelmisel aastal oli teemaks interneti jõudmine ka teleritesse ning uudiseid sellest valdkonnast jätkus ka nüüd. Panasonic demonstreeris süsteemi nimega Viera Cast, mis võimaldab juurdepääsu erinevatele VOD (Video On Demand) teenustele (sh YouTube). Samuti on firma sõlminud lepingu Eurosport HDga ning pakub rohkem kui 500t videot viimastest spordisündmustest (mida uuendatakse iga päev) tasuta vaatamiseks neti kaudu. Sony esindajad aga lubasid julgelt, et aastaks 2010 on 90%-l Sony elektroonikaseadmetel olemas internetiühendus.

Lifestyle
Nutikamad tootjad on üha rohkem ja rohkem läbi hammustamas tõsiasja, et disain ja tootega tekkiv emotsioon on üks olulisemaid ostule kallutavaid faktoreid üldse – see tähendab et kaugeltki ei piisa enam kõlavatest tehnoterminitest ja suutlikust sisust. Selle aasta messi üheks läbivaks motiiviks oli trendiväljend Lifestyle – ehk siis just emotsioonidele rõhuv tervik. Näiteks Philips moodustas aastapäevad tagasi koguni eraldi osakonna, mille nimeks sai „consumer lifestyle” (otsetõlkes „tarbija elustiil”). Esimeseks pääsukeseks võib kindlasti pidada (nüüdseks aastavanust) Aurea telerimudelit, mis tõestab ilmekalt, et ka nii igav asi nagu suur ekraan võib tõepoolest mõjuda vägagi esteetiliselt. Just lifestyle’ist jääb aga kõvasti vajaka (Euroopas vähetuntud) Hiina (ja Aasia) tehnoloogiahiiglastel, kes olid samuti kõrgtehnoloogiliste, kuid see-eest igavate telekarividega kohale tulnud ja kelle boksidesse eksis külastajaid nukra hõredusega.
Ahjaa, veel teleritest rääkides – MPEG4-tuunereid kohtas juba päris mitme firma seadmetes, aga näiteks Daewoo oli MPEG4 TV lausa sloganiks võtnud. See on Eestit kui MPEG4-maad silmas pidades igatahes hea uudis.

Ikka see mobiiltelevisioon
Ka Eestis esimesi samme tegev DVB-H pole Euroopaski siiani õiget hoogu sisse saanud. Juba eelmisel aastal räägiti DVB-SHst ja nüüd oldi selles osas veel lootusrikkamad. Sisuliselt on tegemist ikkagi DVB-H standardiga, kuid (ultra)lühilainete (VHF, UHF, L) asemel on kasutusel 2,2 GHz-ne sagedusala ning signaaliedastajateks satelliidid. DVB-SH ei pruugi otseselt asendada DVB-H-d, kuid lisab lihtsalt ühe sagedusriba juurde. Satelliitedastus võimaldab üle saada paljudest probleemidest – nagu maapealse saatja ja telefoni vaheline kaugus või limiteeritud kanalimahutavus, samuti pole vaja suurt piirkonda katta antennidega, levi oleks olemas nii toas, kihutavas autos kui sõna otseses mõttes maailma äärel. DVB-SH viimastest edusammudest rääkis messil taas Alcatel Lucent.

Vaata ka pildigaleriid. Lisa leiad ajakirja paberversioonist.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid