Idamaised võlud
Rein Luik
04.01.2018

Hiljaaegu teatas Jenson Button, et võistleb tänavu Jaapani SuperGT-sarjas ja mullu jättis värske F1 sõitja Pierre Gasly vahele USA GP, et startida Jaapani Superformula viimasel etapil. Mis küll eurooplasi sinna Jaapanisse meelitab?

Aasia autosport on viimase kümmekonna aasta jooksul astunud suure sammu edasi ja seal korraldatakse mitmeid põnevaid sarju, eriti just turismi- ja GT-autodele. Aga Jaapanis on autosport väga pikkade traditsioonidega ning Tõusva Päikese Maa ringrajasarjadest on isegi tulevasi F1 sõitjaid oma karjäärile hoo sisse saanud.

Juba 1970tel aastatel viidi saareriigis läbi F2-sarja, mis hiljem kujundati Euroopa eeskujul ringi F3000-sarjaks ja mis 1990te aastate esimesel poolel eriti populaarseks sai. Just sealt said tuule tiibadesse ja siirdusid otse F1-sarja näiteks Mika Salo, Eddie Irvine ja mitmed teised sõitjad. Isegi Michael Schumacher lõi ühel etapil kaasa. 1996. aastal kujundati sari veidi ümber ja uueks nimeks sai Formula Nippon, mille kaks esimest meistrit olid hiljem F1-sarjas ilma teinud Ralf Schumacher ja Pedro de la Rosa.
2013. aastast viidi sarjas veel kord läbi üks suur muudatus ja uueks nimeks sai Superformula. Autod ehitab sarjale spetsiaalselt Dallara ja mudeli SF14 jõuallikatena kasutatakse 2liitriseid turbomootoreid, mil võimsust umbes 550 hj. Autodel on kasutusel ka F1-sarjale sarnane DRS ehk õhutakistuse vähendamiseks tagatiiva avamise süsteem, mis soodustab möödasõite. Mootoreid toodavad kaks kohalikku tootjat, Toyota ja Honda. Spetsialistide poolt läbiviidud võrdluse tulemusena on leitud, et Superformula autod on F1 järel maailma teiseks kõige kiiremad vormelid.
Kuigi sirgetel on need autod kiiruse poolest veidi aeglasemad kui F1 autod, siis tänu väga efektiivsele aerodünaamikale ja paremale pidamisele läbivad Super Formula autod kurve kiiremini. Seda kinnitas McLareni sõitja Stoffel Vandoorne, kes sõitis sarjas 2016. aastal. „Pole kunagi elus kurve kiiremini läbinud, kui selle Dallaraga,“ nentis belglane, meenutades oma Superformula sõite. Ringiaegades kaotavad Super Formula autod F1 omadele ligikaudu 5-6%.
Konkurents on sarjas väga tasavägine, kohalikud sõitjad väga osavad ja kogenud ning Euroopast saabunud tippsõitjal pole seal sugugi kerge läbi lüüa. 2015. aastal GP2-sarjas ülekaalukalt meistritiitli võitnud Vandoorne jõudis esimese etapivõiduni alles viiendas sõidus ja kuigi lisas veel ühe esikoha oma kontole, pidi kokkuvõttes leppima neljanda kohaga.
Mullu kihutas sarjas 2016. aastal GP2 meistriks kroonitud Pierre Gasly. Temalgi kulus harjumiseks ja esimeste võitudeni jõudmiseks päris mitu etappi. Juba mullu sügisel Toro Rosso F1 tiimi siirdunud Gasly jättis isegi USA etapi vahele, et osaleda Superformula viimasel etapil kavas olnud kahel osavõistlusel, sest ta jäi sarja liidrist Hiroaki Ishiurast maha vaid 0,5 punktiga. Gasly õnnetuseks jäeti aga viimane etapp orkaani tõttu ära ja prantslane pidigi kokkuvõttes teise kohaga leppima. Kolmanda koha pälvis mullu aga elektrivormelitelgi ilma teinud Felix Rosenqvist.
Kereautode poolel on Jaapani populaarseimaks sarjaks SuperGT, kus võisteldakse kahes klassis – GT500 ja GT300, mis saanud nimetused vastavalt võimsusele. GT500 autode puhul aga ei saa enam ammu rääkida vaid 500 hobujõust, vaid tänastel tehasetiimide autodel on võimsust juba 650 hj ligi. Kõige muu poolest peale mootorite on SuperGT autod väga sarnased Saksamaa turismiautode sarja DTM autodele. Ja sarnasus on nii suur, et DTM ja SuperGT on asunud ühtlustama omi tehnilisi reegleid, et samade autodega saaks osaleda mõlemas sarjas. Eriti aktuaalseks kerkis teema nüüd, mil Mercedes teatas, et algav hooaeg jääb tootjale DTM-sarjas viimaseks ning sinna jääb vaid kaks tootjat, Audi ja BMW.
SuperGT autodel kasutatakse 2liitriseid turbomootoreid ja samasugusele mootorivalemile plaanib juba 2018. aastast üle minna ka DTM sari, kus praegu on jõuallikateks 4liitrised vabalt hingavad V8-mootorid. Super GT-sarja GT500-klassis on hetkel kasutusel kolm erinevat mudelit – Lexus LC500, Honda NSX-GT ja Nissan GT-R. Tänu väga agressiivsele aerodünaamikale ja võimsusele on GT500-klassi autod tänapäeval maailma kõige kiiremad seeriaautode baasil ehitatud võistlusautod. Kiirused kasvasid aastaks 2016 sedavõrd suureks, et mullu piirati aerodünaamikat, vähendamaks surujõudu umbes 25% võrra.
Alates 1996. aastast kasutusele võetud GT500-klassis on paarikümne aasta jooksul osalenud mitmeid tuntud Euroopa võidusõitjaid ja mõned neist jõudnud ka meistritiitliteni. Nii on meistripärg kaela riputatud Eric Comas’le, David Brabhamile ja Pedro de la Rosale. 2016. aastal võitis koos kohaliku sõitja Kohei Hiratega meistritiitli endine F1 sõitja Heikki Kovalainen. Mullu aga kuulus meistritiitli võitnud meeskonda veel ülemöödunud aastal FIA F3-sarjas etappe võitnud Nick Cassidy, autoks Lexus LC500.
Ja just GT500-klassi meistrisarjas lööbki tänavu kogu hooaja kaasa endine F1 maailmameister Jenson Button, kes hakkab kihutama Honda tiimis.

Sarnased artiklid