Hyundai Santa Fe
06.10.2012

Ehkki Hyundai on oma mudelinimetused järjepanu „i- ja ix-põhisteks“ viinud (i30, i40, ix35 jt), oli ja on tal ka erandeid – näiteks Santa Fe oli ja jääb Santa Fe’ks.

Hyundai Santa Fe’sid on pärast 2000. aastat, mil see auto turule toodi, valminud enam kui 2,5 mln autot. Tõsi, Euroopa osa on siin tagasihoidlik, veidi üle 350 000. Tõsisemalt on Hyundai hakanud Vana Maailma poole vaatama alles viimasel 5–6 aastal ja võib arvata, et ka Santa Fe osakaal siinmail saab edaspidi ainult kasvada. Lihtne see ülesanne siiski ei ole, sest nagu ikka, sihitakse uut mudelit esitledes enam premium-klassi poole ja antud juhul tähendab see trügimist Audi Q5 ja BMW X3 (aga ka VW Touaregi) mängumaale…
Teatava üllatusena ei jätka Hyundai oma viimaste aastate mudelinimetuste loogikat, kui Getzist sai i20, Accentist i30, Tucsonist ix35 jne. Nii pidanuks kolmanda põlvkonna Santa Fe muunduma ix45-ks – aga võta näpust! Aprillis esitleti New Yorgi autonäitusel just nimelt Santa Fe’d (juba mudelinimi reedab, kus korealased selle auto põhiturgu näevad) ja nüüd peeti targemaks sama nimi üle maailma säilitada, mitte erinevate nimedega segadust tekitada.
Hyundai juhtkond põhjendab Santa Fe nime säilitamist mudeli populaarsusega, mistõttu ei peetud mõttekaks uut autot uue nimega ristida. Selline põhjendus kõlab siiski veidi kunstlikuna, sest pea samamoodi olid oma nime sisse töötanud ka Getz ja ralliradadel nime teinud Accent, kuid see ei takistanud neid vastavalt i20-ks ja i30-ks ümber nimetamast. Autoajakirjanike küsimustele teemal, kas nüüd mitte ei alga tagasiminek nn pärisnimedele, järgnes igatahes kindel pearaputus – vähemalt selles osas, mis Euroopat puudutab, peaks kõik seniseks jääma.
Santa Fe jõudis nüüd oma kolmanda mudelipõlvkonnani ja pole palju autosid, mis vaid kolmanda põlvkonna kestel sedavõrd suure arengu läbi teinud on. Ehkki nimi jäi endiseks, on see pea kõik, mis endiseks jäi. Auto ise on täielikult uus ja nagu see korealastele viimasel ajal on omane, on taas mitte üks vaid lausa mitu sammu edasi astutud.

Seitse kohta mööndustega
Hyundai agressiivne „voolav” disain toimib sel autol hästi ja ehkki mõõtmetelt samas suurusklassis Audi Q3 ja BMW X5-ga, jätab Santa Fe esmapilgul numbri võrra suurema mulje. Euroopasse ei plaanita tuua pikendatud telgede vahega mudelit. Siiski ei tähenda see meie oludes vaid viiekohalist autot, sest erinevalt USAst pakitakse vajadusel ka 2700 mm telgede vahega mudelisse seitse kohta ära. Tõsi, see seitse kohta on siinkohal väga tinglik, sest ehkki kolmandas reas istujatel on püütud elu mugavamaks teha (nii saavad nad näiteks ise oma ventilatsiooni reguleerida), on ununenud üks „pisiasi” – ruum… Samas pole vähimatki põhjust nurisemiseks esimesel kahel istmereal olijail – ees on jalaruumi lisandunud 38 ja teisel real koguni 45 mm jagu.
Nagu nn linnamaasturitel ikka, leiab siingi mudelivalikust nii esi- kui nelikveolisi versioone. Meie oludes jääb põhiliseks jõuallikaks 2,2liitrine CRDi-turbodiisel (197 hj, 421 Nm) ning ehkki tehasest veereb Santa Fe’sid ka uue 2liitrise CRDi-diiselmootoriga (150 hj, 383 Nm) ning bensiinifännide lohutuseks säilib ka 2,4liitrine bensiinimootor (192 hj, 242 Nm), siis siinsesse mootorivalikusse neid kuuldavasti ei plaanita.
Kuigi eelkäijast pisut pikem ja madalam, pole see Santa Fe’d eriti sõiduautolikumaks muutnud. Seda eriti asulasõitudel (millegipärast peeti Santa Fe Euroopa esmaesitlustel osalejaid vajalikuks loksutada just Saksamaa väikelinnades…), kus Fe ei ole kaugeltki mugavaim liiklusvahend. Siin ei kannata Santa Fe oma saksastest rivaalidega hästi konkurentsi välja.
Ka 2,2liitrine diisel ei ole enam tänase automaailma viimane sõna ja seda on eriti kuulda (kõrge müratase). Aga veel kord – juba mudelinimi reedab, et Santa Fe on kokku pandud eelkõige Ameerika turgu silmas pidades. Nii pole ka ime, et siit-sealt Euroopale ja Koreale omaste joonte juures lööb sõiduomadustes siiski välja ka USA suunitlust. Nii õõtsuvat vedrustust kui ka pisut tundetut rooli – tõsi, seda annab veidi sättida – silmas pidades.
Aastaid vihastas autofänne tehaste suutmatus omavahel diiselmootorit ja automaatkasti kombineerida. OK, premium-autodel polnud see küsimus, aga kui laskuti nn rahvaautode tasemele, laiutati käsi. Nüüd on olukord muutunud – ühest küljest vähendavad „rahvaautod” üha vahet nendesamade „premium-autodega”. Teisalt on käigukastid aastate jooksul hüppeliselt arenenud ja nüüd pole karta, et suure momendinäiduga diislid tavamõõtu automaadid puruks väänaks.
Kuigi Santa Fe näol pole tegu Hyundai maasturivaliku lipulaevaga (on ju veel suurem ix55), pole korealased varustuse osas tingimisruumi jätnud ja nii leiab varustustabelist enam-vähem kõik, mis pähe tuleb – kuni 200 vatti välja kannatava 220 V elektripistikuni sõitjateruumis välja. Rääkimata siis sellistest tavalisadest nagu tahavaatekaamerad, panoraamkatus, seitsmetolline LCD-ekraan jne.
Eestisse peaks uus Santa Fe jõudma uue aasta alguses. Selle aja lähenedes saab selgemaks ka hinnatase, kuid juba nüüd on teada, et orienteerivalt on oodata hinna kasvu umbes 10% võrra. Ja see on koht, kus Santa Fe oma eespool mainitud puudused tasa teeb, sest Q5 ega X3 siin konkurentsi pakkuda ei suuda.

Sarnased artiklid