Hyundai iX35
Tõnu Ojala
04.03.2010

Hyundai saatis ajalukku juba 2004. aastast pärit linnamaasturi Tucson ja asendas selle ix35-ga.

Hyundai Santa Fe saab endale väikevenna – juba eaka Tucsoni asemel leiab Hyundai mudelivalikust nüüd ix35. Tegu on järjekordse sammuga Hyundai üleminekul uutele i-seeria mudelitähistele ning teise mudelitähises nelikvedu märkiva x-tähega autoga Korea suurima autotootja mudelirivis (mullu jõudis meile ka ix55).
Tegelikult nägime ix35 esmakordselt juba aasta tagasi Genfis. Tõsi, siis oli tegu ideeautoga Hyundai ix-onic, aga mullu sügisel toodi Frankfurdis välja juba seeriaauto.
Vaatamata Hyundai algupärale – ikkagi Korea firma – on ix35 moodne välimus pärit siitsamast Euroopast, Saksamaal Rüsselsheimis asuvast Hyundai disainistuudiost. Seal on ametis ka meie oma noormees Björn Koop, kelle sõnul tema ix35 juures siiski ametis ei olnud ja see auto tuli itaalia disaineri Nicola Danza sulest.
Pisut Ford Kugat meenutav uustulnuk asub konkureerima nii Kuga enese kui ka Nissan Qashqai, Mitsubishi vastesitletud ASXi, aga ka pisut väiksema Škoda Yetiga ning loomulikult meil ülimalt populaarsete Honda CR-V ja Toyota RAV4-ga.
Mõõtudelt on ix35 Qashqaist 10 cm pikem, mahtudes seega kenasti tava-Qashqai ning selle pikendatud versiooni Qashqai+2 vahele. Tänu sellele on tegu üsna ruumika autoga ja seda on tunda ka tagaistmel. Samas ei ole ix35 valikus 7kohalist versiooni – ehkki jah, tuleb tunnistada, et ega selles autoklassis pole kellelgi täiesti kompromissivaba täiemõõdulist 7kohalist autot valmis teha õnnestunud.
Pisut töntsaka Tucsoniga võrreldes on uus mudel proportsioonidelt oluliselt muutunud voolujoonelisemaks – pikkust on lisandunud 85 mm, laiust 25 mm. Veidi on kasvanud ka telgede vahe, mis on nüüd 2640 mm. Samal ajal on ix35 Tucsonist tervelt 20 mm madalam.
Armatuurlaua plastivalik kahjuks liigse kvaliteediga ei hiilga. Tervikuna on tulemus siiski tasemel, kujundus on värske, sinise valgustusega armatuurlaud selge ja ka efektne.
Igati tasemel on varustusnimistu, mis juba põhiosas üsna muljetavaldav ning sisaldab lisade lehel pea kõike, mis pähe tulla võiks. Valikus on nii kahetsooniline kliimaseade, sisseehitatud navigatsiooniseade, mägipidur, tagurduskaamera (displeiga tahavaatepeeglis), panoraamkatus ja palju muudki.
Mootoreid on neli. Bensiinimootorid on 1,6- ja 2liitrised (vastavalt 140 ja 163 hj), diislid 1,7- ja 2liitrised (115 ja 136/184 hj). USA turul eksisteerib ka 2,4liitrise bensiinimootoriga versioon, kuid Euroopasse seda ei tooda. Valikus on nii esi- kui nelikveolised versioonid. Nii automaat- kui manuaalkastid on kuuekäigulised, v.a 2liitrise bensiinimootoriga pruugitav, kus käike on millegipärast vaid viis (ja seda on maanteesõidul selgelt vähe!).
Sõiduomaduste osas absoluutse tipuga tegu ei ole – rool ei ole kõige konkreetsem, auto kipub pisut õõtsuma ning kui tegu manuaalkastiga, siis ega sellegi lülitusetäpsus just kõige parem ole. Nii et kellele see oluline, tasub endiselt VW või Fordi poole vaadata. Samas võib kindel olla, et arvestatav hinnaeelis saab olema Hyundai poolel ja see teeb need puudujäägid tasa – seda enam, et ka välimus on Hyundail põnevam kui enamikul rivaalidel.
Esimeses järjekorras jõuavad meieni vaid „jämedamete” jõuallikatega nelikveolised versioonid. Kes eelistab väiksemaid mootoreid ja esivedu (seega odavamaid baasversioone) peavad jääma järgmist aastat ootama. Kui mudelivalik lõpuks koos, siis ennustavad Hyundai Euroopa juhid nelikveoliste ja esiveoliste mudelite vahekorraks 60/40. Eesti hinnatasemest kahjuks veel aimu pole, kuid kui uskuda soomlaste ennustusi sealsetest hindadest ja võrrelda neid juba müügis olevate sama hinnaklassi autodega, võib pakkuda, et esialgu hakkavad odavaimad ix35-d maksma kuskil 330 000 krooni kanti.
Kui esimesed autod pandi kokku veel Koreas, siis edaspidi on ix35 juba Euroopa auto – juba lähiajal käivitub ix35 seeriatootmine Slovakkias Žilinas asuvas Hyundai tehases.

Sarnased artiklid