Hyundai Coupe
Jaanus Vint
10.12.2006

Sõnapaar “Korea sportauto” paneb ilmselt paljusid õlgu kehitama. Jah, tõesti – siiani on Korea sõidukid tuntust kogunud ikka pigem soodsa hinna kui kiirusomaduste tõttu. Sportlike kupeede seas ongi riiki esindamas ainult Hyundai Coupe – seekord uurime, kuidas ta oma üleannetega seni toime on tulnud.

Viis aastat tagasi 2001. aasta lõpus esitletud kolmanda põlvkonna Hyundai Coupe annab igatahes tunnistust sealse autotööstuse arengust paremuse suunas. Eelmise põlvkonnaga (mäletate veel seda autot, millel ninaotsas tervelt 10 laternat!?) võrreldes on paranenud nii auto kvaliteet kui välimus, V6-mootori lisamine aitas tublisti kaasa sõiduki dünaamikale. Et Hyundai on õnnestunud tootega maha saanud, näitab ka suur müügiedu Euroopas, vaikselt on neid juurde tulemas meiegi tänavatele.
Korea autode võidukäiku kiputakse ikka paar aastakümmet varasema jaapanlaste tulekuga võrdlema ning ka Coupe puhul on see võrdlus kohane. Auto on projekteeritud Jaapani kupeede edukat valemit järgides. Et saavutada võimalikult madalat omahinda, baseerub ta lihtsa pereauto – antud juhul Elantra – tehnikal. Ja et Jaapani tootjate konkureerivad mudelid on kõik ükshaaval Euroopa turult kadunud, on nad Hyundaile pärandanud ka oma ostjaskonna.

Asine välimus
Viimaks ometi on Coupe saanud endale ka kena kujunduse. Paljude rõõmuks pole see enam üldsegi koreapärane, vaid hoopis pisut ferrarilik – eriti just katuse tagaosa kujundamisel on Ferrari 456 GT selgeks eeskujuks olnud. Tulemuseks on klassikaliste proportsioonidega auto. Hea välimus ongi Hyundai üheks peamiseks eeliseks luukpärakerega pereautode sportversioonide ees.
Sõiduomaduste poolest võib Couped õnnestunud kompromissiks pidada. Rool on tundlik ja vedrustus sportlik, ent mitte ülemäära jäik, säilinud on ka sõidumugavus. See ei tähenda muidugi, et Coupe näol oleks tegemist tõelise sportautoga – ta omadused on lihtsalt omavahel hästi tasakaalus. Tavasõidu tarbeks sobib auto hästi, aga kiirema sõidu huvilistel ei tasu sellelt liiga palju oodata. Mugavaks häälestatud veermik tähendab, et auto võimete piir saabub varem kui näiteks Celical.
Parkimisplatsil tegutsemist häirib auto suur pöörderaadius ja piiratud vaade taha. Viimase probleemi leevendamiseks on autol suured küljepeeglid, need aga piiravad jällegi juhi vaadet küljele.

Südame häälega
Mootorivalikusse kuulub lisaks eelmainitud V6-le veel kaks neljasilindrilist jõuallikat (1,6 ja 2,0; esimest meie turul ei pakutud), mis kõik on tuttavad firma teistelt mudelitelt. 2liitrise muutuva klapiajastusega mootoriga autodel kasutati viie-, suurema jõuallikaga kombineeriti aga kuuekäigulist manuaalkasti. Lisavarustuses oli ka 4astmeline käsitsilülitusvõimalusega automaatkäigukast (viimane on muuseas Porsche poolt välja töötatud!).
Sportkupee kui üdini ebapraktiline auto soetatakse ikka südame, mitte mõistusega, ja südame hääl kõneleb loomulikult ka kuuesilindrilisest mootorist. Selle 167 hobujõudu on küll natuke vähem kui 2,7liitrist kubatuuri arvestades oodata võiks, ent see-eest on see mootor sujuva käiguga ja pakub 245 Nm pöördemomenti. Miinuspoolele jääb suur kütusekulu.
Kaheliitrine mootor tagab autole pisut tagasihoidlikumad, aga siiski üsna mõistlikud kiirusomadused; nullist sajani kiirendamiseks kulub aega sekundi jagu rohkem (9,2 s), ent kütust põleb märgatavalt vähem.
Vastupidavuse seisukohalt on Coupe mootorid head. Eelmise põlvkonna autodel tekitasid neljasilindriliste mootorite puhul sageli probleeme mõranevad väljalaskekollektorid, uuema mudeli puhul seda viga praktiliselt enam ei eksisteeri. Rikkis kollektorite kohta on vaid üksikuid teateid ja needki puudutavad ainult 1,6liitriseid mootoreid.
Mootorid Coupe omanikule seega muret ei tee, küll aga on 2,7liitriste mootoritega autode nõrgaks kohaks osutunud sidur. Viimane võib alt vedada ka rahuliku sõidustiiliga omanikke ja teha seda juba paarikümne tuhande kilomeetri läbimise järel. Sidur kuulub küll garantii alla, ent korvatakse vaid materjali- või koosteveast tingitud rikked – kulumine siia alla ei kuulu.
Meie tänavate iseärasustest tingitud veermiku lagunemine näikse Coupe omanikku keskmisest vähem vaevavat. Märkimisväärseid puudujääke töökindluses pole 5 aasta jooksul veel ilmsiks tulnud ning tavaliselt tuleb sillaremondi käigus vaid kulunud pukse vahetada.

Teatav praktilisus
Tänu suurtele ustele on Hyundaisse sisenemine ja sellest väljumine üsna hõlbus, aga erilist mahukust pole väikeselt kupeelt mõtet loota. Hästi tunnevad ennast sõidukis vähemalt eesistujad. Recaro-sportistmeid saab igas suunas reguleerida, need pakuvad head külgtuge ja ka ruumi on piisavalt. See kehtib muidugi siis, kui olete standardsete mõõtmetega – pikemat kasvu juhil (või katuseluugiga varustatud autos) muutub olemine kitsaks.
Nagu auto väliskuju põhjal oletada võib, pole taga istujatel eriti millegi üle rõõmustada. Kupee on mõeldud ikkagi eelkõige kahekesi reisimiseks ja tagaistmed pigem asjade hoidmiseks. Neljakesi sõitmine möödub tagaistujate jaoks üsna kitsastes oludes, kus ruumi napib nii jalgadele kui peale. Tagaluugi kasutamisel tuleks olla ettevaatlik. Kuna see kaardub ohtlikult lähedalt üle tagaistujate peade, võivad viimased luugi sulgemisel pihta saada.
Armatuurlaua kujunduses on Hyundai ilmselgelt sakslastelt eeskuju võtnud. See on üsna lihtne ja selge, kõik tähtsamad näidikud on hästi loetavad. Koostekvaliteet on korralik, ent kõikjal on kasutatud üksluiselt mõjuvat musta plasti. Muidu tumedates toonides sisu kaunistavad mõned alumiiniumikarva detailid. Huvitava mänguasjana leiab Coupe keskkonsoolilt näidiku, millelt on võimalik jälgida mootori arendatavat pöördemomenti – alguses küll lõbus, aga esimese viie minutiga on ta ennast ammendanud.
Kupee sisaldab juba standardvarustuses palju kasulikku – näiteks elektriaknad, soojendusega elektripeeglid ja kaks turvapatja. Varustusse kuuluvad valuveljed on sõltuvalt variandist 16- või 17tollised, kallimate mudelitega on kaasas auto hinnaklassi kohta väga korralik 6 kõlari ja subwooferiga stereosüsteem.
Kelle nõudmised väga kõrged pole, võib Couped isegi mõnevõrra praktiliseks pidada. 312liitrine pakiruum osutub autoklassi arvestades ootamatult mahukaks ja seda annab tagaistme seljatoe allakeeramisega veelgi suurendada. Et esemed sõidu ajal paigal püsiksid, on nende tarbeks kinnitusvõrk.

Pikk garantiiaeg
Korea autode kvaliteet on viimasel ajal hüppeliselt paranenud ja ka Coupe kuulub juba nende masinate hulka, mille ostmisel pole ainsateks poolt-argumentideks odav hind ja soov anonüümseks jääda. Lähemal vaatlusel osutub Coupe tegelikult üllatavalt tugeva konstruktsiooniga ja vastupidavaks autoks. Oma kommentaarides on ka omanikud autoga valdavalt rahul, ent leidub ka neid, kes kurdavad auto kiirusomaduste üle: need jäävad sportlikule välimusele alla. Huvitav, kui Coupe kehvem välja näeks, kas nad oleksid siis sellega rohkem rahul?
Miks peaks siis endale Hyundai Coupe soetama? Kohe torkab pähe muidugi hind. Kasutatud Coupe hinnad algavad umbes 140 000 kroonist, V6-mootoriga autod on parema varustusega ja üldiselt pisut kallimad.
Hyundail on oma toodetesse piisavalt usku, et pakkuda neile 5aastast läbisõidupiiranguta garantiid (see kehtib küll vaid pärast 01.09.2004 müüdud Coupede kohta, vanemate autode garantii on veel 3 aastat või 100 000 km). Kampaania on ennast õigustanud, kuna Couped peavad tõesti vähemalt 5 aastat ilma suuremate probleemideta vastu. Ka kasutatud auto ostjal on hea teada, et auto endiselt garantii alla kuulub. Ostes võiks siiski igaks juhuks kontrollida, kas eelmine omanik on ikka garantiitingimustest kinni pidanud.
Coupe hooldusvälp on 15 000 km ja väiksemate hoolduste hinnad jäävad vahemikku 1200–2500 krooni. Suurem 90 000 km hooldus, mille käigus vahetatakse ka mootoririhm, maksab näiteks V6-mootori ja automaatkastiga autol üle 12 000 krooni.

Sarnased artiklid