Hübriidiaretus arvutimaailmas
04.06.2013

Väga paljud meist ei saa enam ühtegi päeva mööda ilma arvuti ja internetita. Aga see tingib uusi arenguid.

Veiko Tamm

Veel eelmise sajandi alguses oli enamik inimesi paiksed – maailmas kolasid ringi vaid seiklejad, maadeuurijad ja rändkaupmehed. 20. sajandi lõpp ja eriti uus aastatuhat on koos globaliseerumisega muutnud inimesed mobiilseks – ka suhteliselt „paiksete” elualade töötajad peavad pidevalt ringi tuuritama, konverentsidel ja ärikokkusaamistel käima, vaba aja võimalustest rääkimata. Samas on aga 2000ndete algusest arvuti kinnistunud (koos internetiga) juba igapäevaseks vajalikuks tööriistaks (ja meelelahutuskeskuseks). Tee, mis tahad, aga ilma enam ei saa.

Arvuti muteerub
Juba üsna varakult püüti arvutit muuta mobiilseks, kuid esialgu olid need katsetused ebamugavalt suured ja rasked ning tööaeg akult nende autonoomses režiimis liialt lühike. Selle aastatuhande alguses ilmunud uued säästlikud komponendid ning nende mõõtmete ja kaalu minimeerumine lubas piisavalt võimekat masinat pakkida piisavalt pisikesse ja kergesse korpusse. Samas kasvas plahvatuslikult tööaja pikkus. Siis algas Uus Suur Haip – kohe-kohe surevad lauamasinad välja ja sülearvuti on see üks ja ainus, mis maailma valitsema jääb. Eks ka müüginumbrid kinnitasid seda… kuniks kolm aastat tagasi alustas oma triumfikäiku Apple’i iPad tahvelarvuti. Kuigi kriitikute esimene reaktsioon oli: FAIL!, hääletas rahvas rahakottidega ja veidi hiljem oli algne skepsis asendunud taas Uue Suure Haibiga – tahvelarvuti hävitab sülearvuti, tahvel on ainus, mida me kasutame mõne aasta pärast.
Mis oli tahvelarvutite suureks eeliseks? Esiteks nende kompaktsus ja kergus. Ultrabooke veel polnud ja oli ikka suur vahe, kas su isearvutaja kaalub vaid 700–800 g või tervelt kolm-neli korda enam. Ka mõõtmetelt mahtus 10tollise ekraaniga tillu meestel kuue suurde taskusse või naistel pisikesse ridiküli ja ei nõudnud neilt kolaka Tinky Winky pauna kaasalohistamist. Ehkki esimesi sarnaseid lahendusi pakuti palju varem, ei saanud nad populaarseks, sest puudus Sisu. Aastal 2010 oli aga internetis igapäevaeluks vajalikku tonnides ja mõni kaasaegne tunneks end suisa halvatuna, kui tal puuduks võimalus iga tund kontrollida, mis parasjagu „näoraamatus” toimub ja mida sõbrad-tuttavad Twitteris „säutsuvad”.

Ka „parimal” ilmnevad probleemid
Ent üsna pea said paljud kasutajad aru, et tahvelarvuti pole just iga mehe/naise jaoks loodud asi. Kui lisaks netivallatustele tahaks ka veidi tõsisemat tööd teha, siis katsugu kümne-sõrme-süsteemi valdav trükkija puutetundliku ekraani virtuaalklaveril sama kiiruse ja korrektsusega pikemaid tekste sisse lüüa. Ning ka peene daami peened klaverimängija sõrmed pole just eriti teravad kursorijuhid, tahtmaks pilte või keerukaid tabeleid töödelda. Ja kuna enamik töökohti kasutab meil Windowsi serverite baasil lahendusi, ei saanud sinna Android-OS-i masinatega sisse logida ega isegi Exchange’i meilikeskusest oma kirju ja kalendreid kasutada. Kui esimese probleemi lahenduseks hakkasid mitmed perifeeriaseadete firmad (Logitech jt) pakkuma tahvlitele lisaklaviatuure ning hiiri, siis abistamaks teist poolt, ilmutas Microsoft eelmisel aastal oma uue operatsioonisüsteemi Windows 8, mis on loodud töötama kõikjal – alates tahvelarvutitest ja sülearvutitest kuni lauamasinate ja tööjaamadeni välja. Ja siis tabasid mitmed tootjad, et miks ei võiks nad ise kohe kaasa pakkuda oma klaverit jms ning tekkisidki mitmed põnevad hübriidlahendused, millest olen paljusid ka testida saanud. Ainsaks puuduseks täisvereliste Windowsi operatsioonisüsteemiga korraliku jõudlusega masinate juures on nende hind – üle tuhande euro pole just igale taskukohane, kuid kel vaja, ostab.

Asus Eee Pad Transformer TF101-A1
See masin oli esimene, millel oli võimalus n-ö dokkjaamast (ehk klaviatuurialusest) eraldada tahvli osa. Kuid oma jõudluselt oli ta sama mis muud lihtsad tahvlid (Nvidia Tegra 2 ARM protsessor, 1 GB opmälu ja vaid 16 või 32 GB SSD-massmälu). Ka Androidi opsüsteem ei paku neid profitööks vajalikke lahendusi, millest ülal juttu oli. Samas oli arvutil ülihea IPS-ekraan, kuigi lahutus veel madal. Aku kestvuselt lubas „paljas” tahvliosa 9,5 autonoomset töötundi (koos doki akuga kuni 16 h). Ka hind on soodus – odavaima „konfi” leiab juba alla 500 €.

Samsung ATIV Smart PC Pro
Smart PC nime all ilmutas Samsung tegelikult kaks mudelit, tavalise „lahja” Atom-protsessoriga ja niruma ekraaniga isendi, ning tõeliselt edulise Pro-versiooni, mida ajab ringi juba ehtne Inteli i5-protsessor, mille 11,6“ ekraan pakub FullHD lahutust ja kus on andmekandjaks 128 GB SSD ülikiire välkmäluseade. Koos klaveridokiga on ta 1,6 kg, kuid kiire nupuvajutus ja ekraaniosa eraldub vaid 880 g kaaluva tahvlina. Ka operatsioonisüsteemiks on „ehtne” Windows 8 Pro (mitte lahja RT) ning tal jooksevad vabalt kõik Windowsi jaoks loodud rakendused. Hõlbustamaks vaid tahvlit kasutades teha peentööd, leiame pesast puutepliiatsi, millel puuduvad näpu töntsakuse kohmakused.

Asus TAICHI 21
Ka Asus on tõsisemate tahvelarvutite leeri tulnud, kuid sedakorda mitte eralduva ekraaniga, vaid üllatavalt kahe ekraaniga. Kaant avades leiame tavalise 11,6“ FullHD-ekraani ja meil on nii täiesti korralik Intel i5 Ultrabook. Kui aga sulgeme kaane, on selle pealisküljel puutetundlik FullHD-ekraan ja masin käitub nagu tahvelarvuti. Ka Asusele saab muretseda lisaks puutepliiatsi ning kahepoolse ekraani kasutamine on mugav võimalus pisemale seltskonnale mõnda presentatsiooni esitleda.

Sarnased artiklid