Hübriidauto tegi ajalugu
06.12.2004

Euroopa prestiižikaim autoauhind – Car of the Year ehk aasta auto tiitel – läks sel aastal Jaapanisse. Teist korda konkursi enam kui nelja aastakümne pikkuses ajaloos läks esikoht Toyotale ning esimest korda oli võitjaks hübriidauto – Euroopa Aasta Auto 2005 on Toyota Prius.

Viimati kandis Jaapani auto Euroopa ihaldatuimat autotiitlit 2000. aastal, mil selle tiitliga pärjati Toyota Yaris. Kokku on jaapanlastel Euroopa hinnatuimal autokonkursil õnnestunud võita kolmel korral (esimesena sai sellega 1993. aastal hakkama Nissan Micra).
Euroopa aasta auto valiti ka sel aastal seitsme finalisti seast – need olid BMW 1. seeria, Citroën C4, Ford Focus, Opel Astra, Peugeot 407, Renault Modus ja Toyota Prius (kokku oli kandidaate 32). Et esikoha noppis Toyota Prius, polnud eurooplastel endil pidutsemiseks eriti põhjust ning kõvem pidu peeti seekord hoopis Jaapanis.
Ehkki žüriiliikmete seas leidus neidki, kes Priust liiga nišitooteks pidasid, oli Priuse edu rivaalide ees suurim alates 1999. aastat, mil Ford Focus võimutses Opel Astra ja Peugeot 206 ees. Ehkki Prius II ei ole iseenesest mingi imeauto – samaväärseid kütusekulu ja dünaamikanäitajaid võib tänapäeval saavutada ka odavamate võtetega, vaatas žürii pigem tulevikku ja nii võib Priuse esikohta võtta kui omalaadset avanssi.
22 Euroopa riigi 58 ajakirjanikku andsid Priusele kokku 406 punkti ehk 139 enam kui teiseks jäänud Citroën C4-le. Viis aastat tagasi 175 hääle suuruse eduga võitnud Focus pidi nüüd rahulduma kolmanda kohaga. Esikolmikule järgnesid Opel Astra, Renault Modus, Peugeot 407 ning 1. seeria BMW.
Priuse esikoht polnud mäekõrgune mitte ainult punktides. Jaapani hübriidautot pidasid esikoha vääriliseks tervelt 13 riigi ajakirjanikud 22st. Kahe riigi esindajad pidasid parimaks Fordi, ülejäänud panid esikohale Citroëni.
Euroopa autoajakirjanikke on aeg-ajalt ikka süüdistatud omade soosimises. Vähemalt aasta auto valimise puhul see paika ei pea – prantslastest 6 hindajat andis C4-le 27 punkti, mida oli peaaegu kaks korda vähem kui Priusele jagatud punkte (veel kitsimad olid prantslased Renault' ja Peugeot' suhtes). Sama halastamatud olid sakslased omade (Opel, Ford, BMW) suhtes – samal ajal aja kullati Prius aga sõna otseses mõttes üle (teistel maadel sedapuhku “oma” autosid finaalis polnudki).

Võitja
Toyota Prius (vt TM 3/2004) - VAATA KA VIDEOT
Toyota on Nissani kõrval ainus Jaapani autotootja, kel Euroopas aasta auto konkurss võita õnnestunud. Sarnaselt 1993. aasta Nissan Micraga sai ka Toyota puhul sellega hakkama väikeauto – Yaris võitis 2000. aasta konkursi. Finaalis on “japse” siiski sagedasti näha olnud – eriti oli seda märgata mullu, mil Mazda3 jagas VW Golfiga II-III kohta, Avensis oli neljas ning Nissan Micra seitsmes.
Esimese põlvkonna Toyota Prius, mis 2001. aasta Euroopa aasta auto konkursil igati hinnatava teise koha saavutas, paistis silma eelkõige tõsiasjaga, et tegu oli maailma esimese seeriatootmises oleva hübriidautoga (Honda Insight jõudis konveierile veidi hiljem). Dünaamikalt, välimuselt ega ka teostuselt Prius I tervikuna ilma ei teinud – ehkki näiteks ülikarmide keskkonnanõuete poolest teatud-tuntud Californias osutus see auto lausa üllatavalt edukaks ning paljud kuulsused pidasid lausa auasjaks endale just Prius Ferraride jm eksootika kõrvale garaaži muretseda.
Kuigi vahepeal on Honda võtnud tootmisse hübriidjõuallikaga Civicu, tegi Toyota nüüd omakorda sammu edasi – uus Prius on esimene teise põlvkonna hübriid, mis erinevalt Prius I-st igati kasutuskõlblik ka meie oludes. Tõsi, hind on uuel tehnoloogial veel krõbe – Eestis maksab Prius 433 000 krooni – kuid pretsedent on loodud.
Aasta auto žürii hinnangutes oligi peamiseks põhjenduseks Priuse innovatiivsus ja selle nimel anti andeks ka auto kõrge hind ja odavavõitu interjöör.

Konkurendid
BMW 1. seeria (vt TM 9/2004)
Kauaoodatud 1. seeria tähistab BMW sisenemist uude nišši – nn premium-klassi väikeautode turule. Otsest konkurenti pisi-BMW-l seejuures ei ole – erinevalt nt Alfa Romeo 147st või Audi A3st on ”üks” tagarattaveoline (see on ju BMW – kas te suudate ette kujutada kombinatsiooni esirattaveost ja ”bemmist”?).
BMW oli finaalis ka mullu – siis pidi 5. seeria rahulduma tagant teise ehk 6. kohaga. Esikohta pole BMW aasta auto konkurssidel seni saanud, küll on aga nopitud teisi ja kolmandaid kohti. Tõsi, enamik neist kipub jääma konkursi algusaegadesse – viimati kohtas BMWd esikolmikus 1987. aastal, mil sellega sai hakkama 7. seeria.
BMW sai kõvasti kiita heade sõiduomaduste poolest. Ohtralt jagus häid sõnu ka teostusele, kuid finaali viimasest kõrgema koha saavutamisel sai saatuslikuks auto ülikõrge hind.

Citroën C4 (vt TM 12/2004)
Citroën pääses Euroopa TOP-autode sekka viimati kaks aastat tagasi, mil C3 pälvis Renault Mégane'i ja Mazda6 järel igati hinnatava 3. koha. Kokku on Citroëni kontos läbi aegade kolm võitu. Neist viimane pärineb aastast 1990, mil Citroën XM edestas Mercedes-Benz SLi ja Ford Fiestat.
Citroëni mudelireas iidvana Xsara välja vahetanud C4 kujuneb Euroopas ilmselt arvestatavaks müügiartikliks. Äsja autoralli MM-võistlusel kindlalt nii individuaalse kui võistkondliku esikoha võtnud Citroën plaanis C4 peagi ka ralliradadel kasutama hakata, kuid PSA kontserni juhtkonna otsus suurest rallist tagasi tõmbuda tegi sellele plaanile lõpu.
Ehkki C4 jäi Priusest punktitabelis üsna kaugele, oli ta siiski seitsme riigi ajakirjanike eelistus nr 1 ehk siis parim Euroopa algupärane auto konkursil.

Ford Focus (vt TM 11/2004)
Focus on ainus auto, mis kandnud aasta auto tiitlit korraga kahel pool Atlandi ookeani (1999. aastal). Vahepeal on finalistide sekka pääsenud nii Mondeo kui Fiesta, jackpot on siiski kättesaamatuks jäänud (2001. aastal nappis Mondeol vaid 3 punti, löömaks tookordset võitjat Alfa Romeo 147). Võitude üldarvult (neid on kogunenud 4) püsib Ford siiski igati uhkel III kohal, jäädes alla vaid Fiatile ja Renault'le.
Uue Focuse juures enam sedavõrd globaalseid plaane ei peeta – et USAs nii väikesed autod arvestatavad tegijad ei ole, jäi vana mudel seal tootmisse edasi. Vana Focusega võrreldes mõjub uus märgatavalt rahulikumana – näib, et “fookuste aeg” on ümber saanud ning Focus täiskasvanuks saanud.
žürii hinnangutes rõhutati enim Focuse hinna ja varustuse head suhet. Häid sõiduomadusi muidugi ka – nagu 1999. aastalgi, mil Focus sama konkursi n-ö kinni pani.

Opel Astra (vt TM 4/2004)
Opel oli finalistide auväärses rivis kolmandat korda järjest – kaks aastat tagasi oli Vectra kuues, mullu jõudis Meriva koha võrra kõrgemale. Aasta auto konkursi ajaloos on Rüsselsheimis esikohta tähistatud kahel korral. Viimati oli põhjust klaase kokku lüüa aastal 1987, mil võidutses Omega.
Opel on aastaid saanud sarjata oma anonüümse välimuse pärast. Uus kolmanda põlvkonna Astra annab lootust, et nüüd ka disainerid uute autode loomisel sõnaõigust saama hakkavad. Senise Astraga võrreldes on uus mudel märgatavalt kasvanud, muljetavaldav on auto lisavarustuse nimekiri, mis sisaldab hulganisti varustust, mida harjunud nägema märgatavalt luksuslikumatel autodel.
Ohtralt kiidusõnu teenis ka Astra muljetavaldav mootorivalik – 75 hobujõust kuni 200ni välja. Nagu ütles üks prantslasest žüriiliige: “Opel õpib küll aeglaselt, aga kokkuvõttes õpib hästi!”

Peugeot 407 (vt TM 7/2004)
Peugeot'l pole pärast 2002. aasta täistabamust, mil võidutses 307, enam lõppvooru asja olnudki (kokku on lõvimargil läbi aegade kolm esikohta – ehk täpselt sama palju kui “üleaedsel” Citroënil).
Ehkki keskautode ostjate arv teeb viimastel aastatel vähikäiku – üha enam kolitakse üle mahtuniversaalidele ja maasturitele – tahab Peugeot uue 407 abil tõestada, et kuuldused selle autoklassi peatsest kadumisest on selgelt üle pakutud (seda enam, et 407 “vanaisa” 405 oli ligi kaks aastakümmet tagasi ka aasta auto). Abi loodetakse värskest disainist – eriti muljetavaldav on universaalversiooni SW tagaosa lahendus.
žüriile jäi sellest siiski veidi väheseks. 407 tunnistati küll mugavaks, kuid pahandati kehva ruumikasutuse ning keskpärase juhitavuse pärast. Noriti ka Ferrarit parodeeriva esiotsa kujunduse kallal.

Renault Modus (vt TM 11/2004)
Renault pole viimasel kümnendil kuigi sageli finaali pääsenud, ent see-eest ei tulda sinna kunagi nalja tegema. 1997. aastal oli Scénicu võit väljaspool konkurentsi, 2002. aastal Laguna küll vääratas, jäädes Peugeot 307 järel teiseks, kuid aasta hiljem parandas Mégane selle vea uhkelt, pälvides esikoha Mazda6 ees. Oma viie esikohaga on Renault kõigi aegade TOP-teine, jäädes alla vaid Fiatile, kel kolm tiitlit enam.
Renault'l on mahtuniversaalide alal suured kogemused – nii Espace kui Scénic on omas klassis tegijatest tegijamad, kuid päris väikeste MPVde alal on paraku veidi “magama” jäädud. Opel Meriva ja Fiat Idea on turul juba ees ja nüüd tuleb Modusel kaotatud aega tagasi tegema hakata. Uudsuse eelist enam siiski ei ole ning see kajastus ka žürii hinnangutes.

Valiku kriteeriumid

Valijad
Tänavune žürii koosnes 22 riigi 58 autoajakirjanikust – suurriigid Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia olid esindatud kuue, ülejäänud (Austria, Holland, šveits, Belgia, Portugal, Rootsi, Tšehhi, Taani, Soome, Kreeka, Norra, Iirimaa, Poola, Venemaa, Sloveenia, Türgi ja Ungari) vastavalt oma suurusele 1–5 esindajaga.

Valitavad
Euroopa ihaldatuimale autoauhinnale pääseb kandideerima seeriaauto, mille aastane tootmismaht on vähemalt 20 000 autot ning mille Euroopa esmaesitlus jääb eelmise ja jooksva aasta oktoobri vahele (kusjuures valimisaasta novembri lõpus peab auto olema saadaval vähemalt viies Euroopa riigis). Auto peab olema uus, seda kas kerelt, alusvankrilt-põhjalt või tervenisti, uste või modifikatsioonide lisandumisest ei piisa. Hinnatakse disaini, mugavust, ohutust, kiirusomadusi, juhitavust, keskkonnasõbralikkust, juhi rahulolu, hinda ja tehnilisi uuendusi.

Aasta auto valitakse traditsiooniliselt kahes hääletusvoorus. Kui lõplik nimekiri septembris-oktoobris koos, valib iga žüriiliige välja finalistid (viimastel aastatel seitse autot), mis tema arvates finaalikohta väärivad. Seitse enim hääli kogunud autot pääseb finaali, kus igal hindajal on välja jagada 25 punkti, mis tuli jaotada vähemalt 5 auto vahel, arvestusega, et üle 10 punkti ühelegi autole jagada ei saa.

Aasta autod läbi aegade
1963 Rover 2000
1964 Austin 1800
1965 Renault 16
1966 Fiat 124
1967 NSU Ro80
1968 Peugeot 504
1969 Fiat 128
1970 Citroën GS
1971 Fiat 127
1972 Audi 80
1973 Mercedes-Benz 450
1974 Citroën CX
1975 –*
1976 Simca 1307-1308
1977 Rover 3500
1978 Porsche 928
1979 Simca-Chrysler Horizon
1980 Lancia Delta
1981 Ford Escort
1982 Renault 9
1983 Audi 100
1984 Fiat Uno
1985 Opel Kadett
1986 Ford Scorpio
1987 Opel Omega
1988 Peugeot 405
1989 Fiat Tipo
1990 Citroën XM
1991 Renault Clio
1992 Volkswagen Golf
1993 Nissan Micra
1994 Ford Mondeo
1995 Fiat Punto
1996 Fiat Bravo/Brava
1997 Renault Mégane Scenic
1998 Alfa Romeo 156
1999 Ford Focus
2000 Toyota Yaris
2001 Alfa Romeo 147
2002 Peugeot 307
2003 Renault Mégane
2004 Fiat Panda
2005 Toyota Prius

* 1975 jäi vahele, kuna COTY otsustas muuta valimissüsteemi ning hakata valima mitte käesoleva vaid algava aasta autot

Sarnased artiklid