Honda NBox
10.03.2012

Ülitiheda asustusega Jaapanis on laialt levinud 600–700 cm3 jõuallikatega pisiautod, mis on valikus praktiliselt kõigil sealsetel autotootjatel. Tegime lähemat tutvust neist värskeima ja ilmselt ka efektseimaga, Honda N Boxiga.

Väikeautodest sai omal ajal alguse kogu Jaapani, sh Honda, autoajalugu. Viimase juhatas sisse pea poole sajandi tagune miniauto N360 ja just sellele N-täht N Boxi mudelinimes viitabki. Sellised pisikesed putukad moodustavad tänases Jaapanis lausa omaette autoklassi, mille nimetust – kei-auto – võib küll mitmeti tõlgendada, kuid millel selle kõlalt teise sarnase sõnaga siiski mingit pistmist pole. Nimi teatavasti meest (ega ka autot) ei riku – seda enam, et tegelikult on kei’d vaatamata oma miniatuursusele üsna ruumikad ning praktilised ja nendega ei veere Jaapanis ringi sugugi ainult noored ja vanurid. Et aga Euroopa mõõtkavasse sellised sõidukid kuidagi ei sobitu ja siia neid ei tooda, tuleb nendega lähemaks tutvumiseks kohale minna.

Eurooplastel tõmbavad kei’d suu kergesti muigele. Võrreldes nende väikeautodega, millega meie harjunud oleme, on nende proportsioonid pehmelt öeldes imelikud – autod on lühikesed ja kitsad, kuid kõrged. Nii et N Boxi kerekuju kirjeldamiseks lehepinda kulutama ei peagi, sest nimigi reedab, et tegu on sisuliselt ratastel kastiga (box – ingl k kast). Tänu sellele on auto sõiduruum sõna otseses mõttes hiiglaslik – seda eriti tagaistmel, kus kõrgus on tervelt 140 cm. Funktsionaalsust lisavad ka tagumised lükanduksed ja 64 cm laiune ukseava.

Et N Boxist paremat ettekujutust saada, on omal kohal võrdlus Euroopas tuntud-teatud väikeautodega – N Box on nendega võrreldes hoopis isemoodi. Nii on ta näiteks Fiat 500st 15 cm lühem ja 15 cm kitsam, samas aga koguni 28 cm kõrgem! Toyota iQ on veel pisem (rääkimata Smardist), kuid pikkuse osas kannab N Box hästi välja võrdluse Toyota Aygoga, mis on N Boxist vaid 20 mm pikem. Aga siingi kaob võrdlusmoment kohe, kui hakata kõrvutama kõrgusi-laiusi – N Box on üle 30 cm kõrgem!

Paraku erinevalt ülalloetletud Fiatist või Toyotadest ei ole midagi head rääkida N Boxi sõiduomadustest. Auto on jõuetu ja isegi väikesed tõusud panevad mikromootori haledalt undama. Tõsi, asja parandab turbo kallimate mudelite puhul, mis oluliselt pöördemomenti lisab. Ruumikuse osas plusspunkte teeninud kastikujuline kere teenib samas ka hulga miinuseid. Tuuletundlikkus on tohutu ning kõigele paneb punkti variaatorkast, mida jaapanlased koduturul väga armastavad – see toimetab täiesti omasoodu ja mingist normaalsest dünaamikast võib vaid unistada.

Küll aga ei tee jaapanlased pisemaidki järelandmist varustuse osas – stabiilsuskontroll, mäkketõusuabi, turvapadjad jpm on standardvarustuses ja ehkki auto on väike, ei tähenda see sugugi, et sealt korralikku navi- ja stereosüsteemi ei leia. Siiski, Jaapani oludes on naviseade autos sama iseenesest mõistatav element nagu meil talverehvid auto all – Tokyo kolme- ja neljakorruselistes liiklussõlmedes orienteerumine ei ole lihtne ülesanne isegi kohalike jaoks. Lisaks on N Boxi tippversioonile paigaldatud efektsed LEDidega esituled, mis ta liigikaaslaste seast kergesti äratuntavaks teeb.

Et Jaapani põhjaosas on talved lumerohked, on igati loogiline, et ka sealmail on nelikveolised autod hinnas. Ja üllatus-üllatus – nelikvedu saab isegi N Boxile (meile arusaadavasse rahasse ümber arvestatult väljendub see luksus täiendavas 1200 euros).

Kõike eelnenut arvestades võib näida, et N Box, nagu ka teised sama masti pisiautod, on ühed täiesti mõttetud liikurid. Aga ega ei ole! Meie oludes küll, sest meil on ruumi nii sõitmiseks kui parkimiseks – 13 miljoni elanikuga hiiglaslikus Tokyos aga mitte. See ongi põhjuseks, mis kei’d Jaapanis laialt levinud on, seda enam, et sealne maksuamet sellistele pisisõidukitele maksusoodustusi võimaldab. Ilmselt on see ka üheks argumendiks, miks Honda jaapanlastelt meie mõistes „poolauto” eest rahulikult täie auto hinda küsib – kallimate N Boxide hinnad ulatuvad üle 18 000 euro!

Sarnased artiklid