Honda CR-Z
Tõnu Ojala
15.07.2010

Hübriidauto on seni tähendanud ikka kas pretensioonitut pereliikurit, luksusautot või maasturit – näiteks vastavalt Toyota Prius, Lexus LS600 h ja VW Touareg Hybrid. Nüüd tahab Honda uue CR-Ziga tõestada, et Insightilt tuttav tehnoloogia sobib ka sportautole.

Vaata ka videot.

Kes seni on kindel olnud, et hübriidautod on igavad, võiks veidi oma seisukohti revideerida. Termin „maailma esimene sporthübriid” kõlab uhkelt ja just seetõttu oodanuks tehaseandmete põhjal Honda CR-Zist siiski pisut enamat – midagi tõeliselt 21. sajandist (ja mitte selle esimesest kümnest). Õnneks ei käi autosõit paberil ja CR-Z kuulub selgesti nende autode hulka, kelle kohta käib ütlus, et „elus auto” suudab kuivast statistikast pakkuda enamat.
Honda on viimastel aastatel teinud pea kõik, et spordist eemalduda. Ta ei osale enam F1-sarjas, tema mudelivalikust on kadunud NSX, S2000 – temast on saanud tubli pereautode tootja. Kuid kas hakkab nüüd jää liikuma? Ja kas tõesti peaks hübriidautost see jäämurdja saama?
CR-Z tahab kaudselt olla 1983. aastast pärineva väikese CR-Xi järeltulija (vihjates samal ajal ka kümmekonna aasta tagusele esimese põlvkonna Insightile) – samasugune pisike sport(lik) 2+2kohaline kupee. Ehkki see on Insightiga otseses suguluses, on erinevused üsna suured, näiteks on Insighti põhja tervelt 115 mm lühendatud, kuid samas 25 mm laiendatud.
Nagu hübriididel ikka, on CR-Zil kasutusel kaks jõuallikat. 1497 cm3 töömahuga 113 hj 16klapiline VTEC-bensiinimootor on laenatud väikeautolt Jazz (Insightil piirdutakse mäletatavasti 1,3liitrise bensiinimootoriga). Bensiinimootorit, Civicult tuttavat kuuekäigulist manuaalkäigukasti (!) ja nende vahel asuvat elektrimootorit ühendav hübriidsüsteem IMA on tuttav juba Insightilt. Elektrimootori 10 kW lisavõimsus pole teab mis näitaja, kuid siin on olulisem selle momet. Elektrimootoril on 78,4 Nm saadaval kohe – erinevalt bensiinimootorist, mis peab maksimaalse momendi saavutamiseks teatud pööreteni jõudma, – seega saadakse kahe jõuallika kombinatsioonis väga hea momendikõver.
Kahe jõuallika koosmõjus kasvab CR-Zi koguvõimsus 124 hobujõuni. Seda jääb ehtsa sportauto tiitli saamiseks siiski napiks – olukorras, kus näiteks Renault pakib Cliosse 200 hj.
Honda hübriidsüsteem ei võimalda puhtalt elektri jõul liikumist ning ega ka kütusekulu ja saastenäitude numbrid teab mis imet väljenda. CO2-näit 117 g/km kohta on selles suurusklassis üsna tavapärane number, nagu ka keskmine kütusekulu 5 l/100 km.
Vaid 4 m pikkuses CR-Zis laiutada ei saa. Auto on ametlikult küll nn 2+2kohaline, kuid asjale ratsionaalselt lähenedes võinuks tagaistmest rahulikult loobuda, sest seda ei saa kasutada isegi laste jaoks. Nii võib oletada, et enamik nendest sõidukitest hakkabki alaliselt liikuma, tagaistmed kokku volditud – sel juhul kasvab tavaolukorras 214liitrine pakiruum 401 liitrini ja seda on kahekohalisele autole küll ja enam.
Kui pereautoks sobival Insightil mõjub armatuurlaud koos oma sinise valgussõuga veidi ülepakutult, siis hoopis edevamale CR-Zile sobib see kenasti. Üsna kirju kujundusega sõitjateruumi materjalivalik pole küll midagi erilist, kuid siiski igati OK. Ka istmed on üsna sportlikud, pakkudes head külgtuge. Isteasend on madal ja tänu auto headele proportsioonidele jääb tõesti väikese sportauto mulje.
Ehkki suuresti on CR-Z suguluses Insightiga, on kahe auto vahel olulisi erinevusi. Näiteks pidurid. Kui Insight sebib hüdraulika ja regeneratiivse pidurduse vahel, siis CR-Z pidurdab ausalt hüdrauliliselt ja seda on ka tunda. Pidurid on meeldivalt konkreetsed, mitte vedelad nagu see mitmetel hübriididel kipub olema.
Erinevaid sõidurežiime on kolm. Eco sobib eelkõige linnasõiduks, Normal… noh, see on normaalasend ning Sport muudab reaktsiooni gaasipedaalile äkilisemaks, rooli raskemaks ning seadistab ümber hübriidsüsteemi töörežiimi. See ei tee CR-Zi küll kuskilt otsast Type-R-iks, aga arvestades auto väiksust ja tigedat mootori jauramist, petab ära küll!
Tehaseandmete põhjal jõuab CR-Z 100 km/h-ni 9,9 sekundiga ja see lõpetab igasuguse põhjuse rääkida sellest autost klassikalise sportauto võtmes. Sportlikus võtmes aga küll ja omas nišis on tegu päris sümpaatse liikuriga. Elektri- ja bensiinimootori koostöö toimib kenasti ja kui bensiinimootor kipubki ärkamiseks pisut aega tahtma, silub elektrimootor selle uimasuse kenasti ning minek on mõnusalt ühtlane. Igati hästi toimib ka kuuekäiguline manuaalkäigukast. Ja kui keegi enam sportlikkust nõuab, siis on juba sellealaseid vihjeid tehtud – kuuldavasti on siin peagi oma sõna kaasa öelda ennegi tava-Hondadega imesid teinud Mugeni tuuninguspetsidel!
CR-Z ei ole kindlasti nii hea kui Mini või VW Scirocco ja ta on oma 359 000kroonise hinnaga ka üsna kallis mängukann, aga ta on teistsugune ja see on hea. On inimesi, kes tahavad midagi erilist, ja nii on oma klientuur kindlasti ka CR-Z-il! Iseasi, kui palju neid on?

Sarnased artiklid