Honda Civic
Tõnu Ojala
03.12.2011

Omal ajal Eesti esiauto staatust nautinud Honda Civic jõudis oma IX mudelipõlvkonnani. Kui aastate eest eelmist mudelit esitledes jahmatas Honda äärmiselt julge disainiga, siis nüüd minnakse kindla peale ning revolutsioon on asendunud evolutsiooniga.

Aastal 2006 esitletud eelmise põlvkonna Honda Civic osutus tõeliseks pommiks. Ehkki pool aastat varem ideeautot näidates ei teinud Honda saladust, et uus (seeria)mudel saab äärmiselt julge disainilahenduse, uskusid vähesed, et tookordne concept sisuliselt samal kujul teedele jõuab. Aga jõudis!
Maailmas läheb kindlamini peale nn Harju keskmine ja nii on Honda senise mudeliga võrreldes veidi „tagasi tõmmanud”. Civicu väliskuju on küll säilinud, kuid mitte nii agressiivses vormis ja sellisest radikaalsest uuenemisest nagu viimati, rääkida ei saa.
Kui senine Civic oli saadaval nii kolme- kui viieukselisena, siis nüüd jääb vaid viieukseline luukpära. Lohutuseks on tagauste käepidemed peidetud C-piilarisse, mis jätab mulje, et tegu on kolmeukselise autoga. Tulekul on ka sedaan, kuid nii nagu seni, saab ka see olema hoopis teine auto, mitte sedaaniks kohandatud luukpära.
Honda inseneride jutu kohaselt on nad lähtunud Civicu senistest klientidest – uurinud, mis neile on meeldinud ja mis mitte, ning vastavalt neid asju kas parandanud või neist loobunud. Ehkki kerekuju on üldjoontes sama, on auto senisega võrreldes 20 mm madalam, mis loob sportlikuma ja dünaamilisema mulje. 50 mm on lisandunud ka pikkust, kuid telgede vahe on samal ajal 15 mm vähenenud.
Sõiduomadusi on muudetud tavasõitjale veidi kohasemaks – senine mudel oma jäigavõitu vedrustusega meeldis sportliku stiili austajatele, kuid tavasõitjad kippusid sõidukit liigses raputamises süüdistama. Prantslasliku pehmuseni on Hondal siiski veel pikk maa, nii et sportlikkus on ka täna Civicu üks märksõna.
Tehniliselt on uus Civic suguluses eelkäijaga, kuid hulganisti on lisandunud kõikvõimalikku värsket tehnoloogiat, parandatud on sõiduomadusi ning viimistlustaset. Kadunud on ka senine vasakul pool rooli asuv Start/Stop-nupp, auto käivitamine toimub klassikalisel moel võtmest (kui tegu ei ole võtmevaba sisenemisega versiooniga). Muu hulgas on nüüd valikus näiteks radaripõhine avariiennetussüsteem, mida seni on kasutatud Legendil, CR-V-l ja Accordil. Kõik manuaalkastiga versioonid on varustatud ka start-stopp-süsteemiga.
Armatuurlaua kujundust on senisega võrreldes veidi „maisemaks” muudetud, kuid näidikute loogika on jäänud samaks ja neid jagub kõikjale. Küll aga on uued „kellad” värvikirevamad ja tulemus pisut ufot meenutav. Eriti lööb see välja autodel, millel puutetundliku ekraaniga naviseade ja kus juhi ees on palju erinevaid kirjuid vidinaid. Eriti segab see pimedas.
Šassii on hea ja ehkki vedrustust on senisega võrreldes pehmemaks muudetud, on juhitavus endiselt ekstraklassist. Kompromiss sportlikkuse ja mugavuse vahel on hästi õnnestunud ning kui kurvides jätab Civic jäiga ja tugeva mulje, siis teekonarusi neelab ta senisest hoopis paremini.
Tagavaate osas on säilinud samad hädad – seda piiravad jämedad aknapostid ja tagaluuki poolitav spoiler (tõsi, see on senisest tunduvalt kitsam). Samas parandab asja tagaluugile lisandunud klaasipuhasti ning tervet tagaluuki kattev klaasisoojendus.
Mootorite võimsusnumbrid on kasvanud, kütusekulu ja saastenäitude numbrid aga kahanenud. Muus osas suuri muudatusi ei ole – jõuallikate valik koosneb ikka 1,4- ja 1,8liitristest bensiini- ja 2,2liitrisest diiselmootorist. Ja automaatkasti saab endiselt vaid kombinatsioonis suurema bensiinimootoriga (kes tahab diiselautomaati, peab Accordi poole vaatama). Et aga automaat on endiselt viiekäiguline, kajastub see valusalt auto dünaamikas, kus manuaalkastiga mudeli 9,1 sekundit 100 km/h-ni muundub 10,9 sekundiks…
1,8liitrine vabalthingav bensiinimootor on tüüpiline Honda. Et see äratada, tuleb julgelt gaasipedaali vajutada ning pöördeid lisada. Need, kes harjunud konkurentide väikekubatuuriliste turbomootoritega, tõmbavad selle peale kindlasti nina vingu. Vahe 1,4liitrise bensiinimootoriga ei ole siiski teab kui suur ja hinnavahet arvestades pole kindel, et suurem bensiinimootor oleks just ostja esimene valik.
Hoopis teisest ooperist on diisel, mis mootorivaliku võimsaim ning mille 350 Nm momendinäit igas olukorras reipa mineku tagab. Paraku võib eeldada, et nagu näitab senine praktika, hakkab see mõnu ka hinnakirjas kajastuma…
Kui ruumi osas võivad pikakasvulised veidike nuriseda, siis pakiruumi osas lööb Civic konkurentidel jalad alt – 470 liitrit on tervelt 120 l enam kui VW Golfil. See number teeb silmad ette nii mõnelegi n-ö number suuremale autole. See kõik on tänu auto kiiljale disainile, kus laiem osa eest tahapoole kerkib ning taha jõudes laia pakiruumi moodustab. Ja et näiteks bensiinipaak oli kolitud tagant hoopis esiistmete alla, siis annab seegi pakiruumile lisaliitreid.
Omaette teema on Civicu tagaistme varieerimise võimalus – seda saab kokku panna üsna mitmel moel (ülestõstetavate istmepatjadega tagaistmed on tuttav lahendus näiteks Jazzilt). Auto saab mõne sekundiga sisuliselt kaubikuks muuta.
Eestis jõuab uus IX põlvkonna Civic müügile märtsis. Esialgne hinnainfo lubab 16 290eurost baashinda (1,4 Comfort), bensiinimootoriga mudelite hinnakirja lõpetab 19 990eurone Civic 1,8 Sport. Diiselmootoriga mudelite hinnad praegu veel teada ei ole.

Sarnased artiklid