Hispaania päris enda Golf
Martin Harak
06.07.2014

Seat Leon (2005–2012)

Seat Leon kannab endas häid väärtusi, mida ühelt soodsalt väikekeskklassi autolt oodatakse. Ta on nägus, laia mootorivaliku ning seejuures suhteliselt soodsa hinnaga. Kas tänaseni värske väljanägemisega Leon pakub omanikule murevaba äraolemist ka kasutatuna?

Seati (õieti SEAT-i) rahvusvaheliseks automargiks muutumine algas peaasjalikult sattumisega Volkswageni kontserni 1980ndate aastate keskpaigas. Varem peamiselt Hispaania koduturule soodsate ning lihtsakoeliste autode tootjana oli Seat ülejäänud maailmale võõras. Seda enam, et tihti toodeti Seati nime all litsentsilepingu alusel näiteks Fiati sõidukeid, mida kodusest Hispaaniast kaugemal harilikult ei kohanudki.
Seati täiesti uus hingamine sai alguse uue sajandi hakul, mil turule toodi ridamisi erinevaid mudeleid ning meeskonda meelitati seni Alfa Romeo tõusule pöörata aidanud legendaarne disainer Walter da Silva. Kontsernisiseselt oli Seatile määratud mängida pigem soodsa ning sportliku stiili esindaja roll, mida ta koos võimekate mootorite, soodsa hinna ja edeva väljanägemisega tänapäevani teeb.
Leoni nimi võeti kasutusele 1999. aastal ilmavalgust näinud luukpäral, teine põlvkond (tüüp 1P) sama nime kandvast autost jõudis avalikkuse ette kuus aastat hiljem. Äärmiselt omanäoline kujustus jäljendas tolle ajajärgu Seati disainikeelt – vägagi sarnased on nii Toledo, Altea kui Leon. Tehniliselt on Leon väga lähedases suguluses VW Golfi ning teiste sama mõõtu sama kontserni autodega.
Sarnaselt konkurentidega oli Leonist olemas sportlik versioon FR ning ülisportlik Cupra, millest omakorda valmisid eri perioodidel veelgi võimsamad (kuni 310 hj) väikeseeriad.
Aastal 2005 läbi viidud EuroNCAPi ohutustestis sai Leon hea 4tärnise tulemuse. Ainus olulisem mudeliuuendus toimus 2009. aastal, mil mõnevõrra uuema väljanägemise said nii sisemus kui välimus ning lisandus ülisäästlik ökomudel Ecomotive.
Vägagi edukaks osutunud II põlvkonna Leoni tootmine lõpetati 2012. aastal, mil esile kerkis kolmas põlvkond.

Köitev välimus, ilmetu sisemus
Leoni olulisemaid trumpe on tema välimus. Harva sünnib keskklassi autode seas midagi sellist, mis ka aastaid hiljem endale järele vaatama paneb. Kasutusel oli üksainus keretüüp, mis peidetud tagauste linkide tõttu mõnevõrra kupeed meenutab. Õieti jagab Leon platvormi kontsernikaaslaste VW Golfi ning Audi A3ga, samuti omaenda sõsarate Toledo ning Alteaga. Sportlikele vormidele vaatamata on Leonis üllataval kombel lahedalt ruumi ka tagaistmel, kuid seda mugavalt siiski kahele. Istmed on tavamudelitel pehmed, kuid samas piisavalt head tuge pakkuvad, kiiretel erimudelitel aga võidusõidulikult kõrgete külgservadega ning väga toekad. Mainitud tagauste peidetud lingid on väga edevad ning mõjuvad auto välimusele hästi. Paraku kipuvad need külmaga nn lahtisesse asendisse jääma, mistõttu ei ole võimalik ust sulgeda.
Leoni pakiruum mahutab 341 liitrit ja see on konkurentidega võrreldes pigem keskmine tulemus. Istmete allalappamise järel võib aga vedada sootuks suuri esemeid. Pakiruumi avav Seati-logoga link võib kinni jääda.
Sisemuses kohtab paraku tohutus koguses odavat plasti, mis mitte ainult ei paista odav, vaid on seda ka katsudes. Lisaks kipuvad sisedetailid ajapikku ebameeldivalt nagisema, kuid kõik see on Leoni soodsat soetamishinda arvestades andeks antav.
Varustatud on Leonid enamjaolt hästi, liigset luksust siit aga ei leia. Lisaseadmete vigu esineb harva ning kui, siis võivad tõrkuda elektriaknad. Viga on tõenäoliselt põhjustatud purunenud tõstukitrossidest. Samuti on esinenud küljepeeglite kokkuklappemehanismi plastist hammasratta purunemist, mis toob paraku kaasa terve peegli vahetuse.

Jäik veermik, palju müra
Oma sportlikud ülesanded täidab Leon alustuseks hea veermiku abil. Ees klassikalist MacPherson-tüüpi vedrupüstmikku ning tagateljel mitmikhooblahendust koos keskmisest jäigemate amortisaatoritega kasutav Leon püsib kurvilisel teel stabiilse ning kurvimaiana. Auklikul teel raputab ta seevastu konkurentidest kõvemini, mis võib osutuda meie kehvemapoolsetel teedel tõsiseks vastuargumendiks (ehkki tegu on oma klassi ühe parima lahendusega). Roolile kuuletub Seat erksalt ning lusti pakuvad just võimsamad tippmudelid. Erilist sõidurõõmu tagavad mudelid Cupra ning Cupra R, paraku võib igapäevane liiklemine nende jäikuse tõttu väsitav olla. Samuti on Cupra kliirens 14 mm võrra tavamudeli omast madalam.
Veermik on Leonil vastupidav ning peamised kuluosad on eesmiste õõtshoobade tagumised puksid ning stabilisaatorvarda otsad. Üks tüüpprobleeme on seotud tagumiste rattalaagritega, mis nõuavad vahetust juba enne 100 000 km läbimist. Maksavad need suurusjärgus 200 €/tk. Algusaegade autodel on vahetatud ka amortisaatorite tugilaagreid ning roolilatte. Eeldatavalt on tegu rohketest löökaukudest läbisõitmisest tingitud probleemiga.
Seati omanikul on mõistlik aeg-ajalt järsemalt pidurdada, vältimaks tagapidurite kinnijäämist. Samuti on soovitatav parkides seisupidurit kasutada, kuna suurema külmaga on esinenud selle trosside kinnikiilumist. Huvitava märkusena olgu mainitud, et Cupra R-i piduriklotsid liiguvad klaasipuhastite töötamisel aeg-ajalt vastu kettaid, hoides nõnda märgades oludes pidurdusvõime võimalikult efektiivse.
Viimase ajajärgu Seatide suurimaks miinuseks on olnud suur sõidumüra, mis kipub isegi linnasõidul väsitama. Paljud omanikud on püüdnud probleemi lahendada vaiksemate rehvide ja mürasummutusmattidega, mõningal määral on sellest abi leitud.
Mõningatel Leoni versioonidel kasutati lisaks tavapärasele ESP-le juhiabiseadet tähelühendiga DSR (Driver Steering Recommendation), mis ülejuhitavuse tekkides muudab rooli keeramise õiges suunas kergemaks, vales suunas raskemaks.
Ajapikku on turule tekkinud rohkelt B-varuosi, mistõttu on võimalik Leoni töökorras hoida veelgi soodsamalt.

Lai valik töökindlaid mootoreid
VW kontserni autole omaselt on ka Seati mootorivalik väga lai. Nimekirjast leiab ühtaegu nii 4 l/100 km tarbiva säästudiisli, kui 6 sekundiga 100 km/h-ni tormava pühapäeva sportauto. Töömahud püsisid kõigil mootoritel vahemikus 1,22liitrit, võimsust oli 63195 kW, silindreid oli alati neli.
Diislitest on murevabam vanem 1,9liitrine. Uuema 2liitrise juures valmistab probleeme kahemassiline hooratas. Avaldub see näiteks tühipööretel siduripedaali vabastamisel tekkivas iseloomulikus vibratsioonis. Hooratta vahetus võib maksma minna kuni 1000 eurot. Sarnaselt enamiku kaasaegsete diislitega ei talu ka Seati pihustid solkkütust, aga õnneks liigub seda Eestis üha vähem. Mõningaid vigu on ette tulnud turbodega, ostul tasuks igaks juhuks otsida märke õlilekete kohta ja panna tähele võõraste helide-vibratsioonide olemasolu.
Mitmed pisemad bensiinimootorid on turbo abil ülelaetud, see teeb nendega sõidu tänu lamedale momendikõverale linnaliikluses lihtsaks ja samas säästlikuks. Samas kipub just nendega kaasas käima mitmeid kulukaid probleeme. Näiteks on esinenud juhtumeid välja veninud ajamiketiga, mis võib nõuda vahetust juba väga väikese läbisõidu järel. Vahetus koos töö ja muude tarvikutega võib küündida 700-900 euroni. Uuema tüübi mootoritel, millel kasutatakse otsepritset, on kippunud tahmuma sisselaskeklapid ning sarnaselt diislitega ka EGR-klapp.
Cupra mootori võimsus ulatub 240 hj-ni (Cupra R isegi 265 hj), 320 Nm (R 350 Nm) pöördemoment on saadaval juba 2200 p/min juures. Ehkki Cuprast on tänapäeval kiiremad isegi mitmed pereautod, suudavad vähesed neist anda säärast sportautolikku elamust. Esiveolise autole omast alajuhitavust vähendatakse XDSi-nimelise süsteemi abil, mis imiteerib kurvis sisemise ratta pidurdamisega piiratud libisemisega diferentsiaali.
Käigukastidena olid kasutusel 5- ja 6käiguline manuaal- ning 6- ja 7käiguline kahe siduriga robotkast (DSG). Harvaesinev on 6käiguline tavaline automaatkast. DSG puhul on esinenud tõrkeid suurte külmadega, mil käiguvahetustel viivitused tekkinud või on kogu süsteem sootuks avariirežiimi läinud. Paljudel autodel on vahetatud DSG elektrohüdraulika plokke ning odav see ei ole (rikkis süsteemi töökorda seadmine maksab ca 800 eurot). DSG puhul tuleb veel meeles pidada, et selle õlivahetust tuleb teostada iga 60 000 km tagant ning kasutada tohib üksnes selleks ettenähtud õli. Seetõttu on ka DSG-ga auto pidamine mõnevõrra kulukam.
Leoni hooldus on igas versioonis suhteliselt soodne ning mingeid erisusi välja tuua pole võimalik. Hooldevälp on enamasti 15 000 km, mõnedel versioonidel ka näidiku järgi. Uuema seeria autodel võib kohata ka start-stopp-süsteemi.

Soodne osta ja pidada
Seat Leon pole ehk üheski aspektis parem oma tituleeritumast vennast Golfist, kuid samavõrra on odavam ka tema soetusmaksumus. Erinevates väikekeskklassi autode võrdlustestides on Leon esindanud enamasti esimese otsa sõidukeid, pikkades kestvustestides ning kliendirahulolu uuringutes hoidnud aga pigem keskmist positsiooni.
Leoni suurimateks puudusteks tuleb pidada kehvavõitu materjalidega sõitjateruumi ning kõrget mürataset. Plussideks on suurepärane välimus, head sõiduomadused ning loomulikult võrratute tippversioonide olemasolu. Taandugu siit edasi juba kõik ostja enda maitsemeelele.

Sarnased artiklid