Heli heaks
Harri Slip
04.11.2011

Koduse võimendi roll ei piirdu enam kaugeltki vaid CD- või DVD-mängija heli ja telerihääle vahendamisega – tänapäevaste võimendite juurde kuuluvad nüüd DLNA, AirPlay, netiraadiod ja teab mis kõik veel. Üleüldse, lakooniline „võimendi” tundub pigem solvavat selliseid koduseid raale.

Denon AVR-1912
Onkyo TX-NR609
Pioneer VSX-921-K
Harman Kardon AVR 265
Sony STR-DN1020
Yamaha RX-V671

Vt kodukinost ka Tehnika TV-st - I ja II osa

Kui sooviks on muusikast ja filmidest võtta viimast, tasub mõelda eraldiseisva kodukinovõimendi ostmisele. Tõsi, enamasti pole vähemalt 600 eurot maksev ja igav kastikujuline asi just soovide nimekirja tipus – selle raha eest saaks ju palju huvitavamaid asju. Näiteks nutimobiili ja sadu tuhandeid rakendusi ning võimaluse sellest kohe Twitteri vahendusel maailmale teada anda. Või hoopis uued ja edevama välimusega veljed oma autole – võimendit toanurgas ju ei näe keegi. Ja poleks ka paha mõte 600 euro eest hoopis nädalaks soojale maale pageda. Kellele aga on siiski oluline hea pilt ja heli, ei pea kindlasti tehtud kulutust kahetsema – vastupidi.
Muusika ja videod pakitakse nüüdisajal lugematutesse digitaalsetesse formaatidesse. N-ö vana hea plastplaadi asemel on nüüd mitu korda rohkem sisu võimalik leida internetist.
Esimesena sattusid löögi alla CD-d – tänane koolijüts ilmselt ei teagi, milleks need vikerkaarevärvilised kettad üleüldse vajalikud on. Hiljuti avanesid ka Eestis ühe kuulsaima virtuaalse multimeediapoe iTunesi uksed – esialgu küll ainult muusikaosakonna oma, aga asi seegi.
Muusikat kuulatakse üha rohkem sellest ühest seadmest, mis niikuinii kaasas – loomulikult mobiiltelefonist. Oleks ju ka tore mobiilimuusikat soovi korral suurematest kõlaritest nautida. Tänased mitmetuumaliste protsessoritega nutitelefonid on suutlikumad kui mõne aasta vanused arvutid ning neid saab ühendada teleriga ka filmide vaatamiseks.
Liikuva pildi osas on momendil juhtpositsioonil siiski veel „vanainimeste” meedia – nagu DVD ja televisioon. Netis levivate filmide ja videomaterjali tasuta tarbimine eeldab teistsuguseid teadmisi ja tahtmist, kui igaühel on. Tänases infoühiskonnas on nn intellektuaalne omand valus teema ning pole lihtne veenda noori selle eest maksma – kui saab ka ilma.

Nõiaringist väljumine
Aga pole head ilma halvata. Ajal, kui meedia tarbimisvõimalused muudkui avarduvad, näitab sisuline pool hoopiski kitsenemise märke. Samuti ei parane meedia kvaliteet tehnikaga käsikäes – paradoksaalsel kombel on asi täpselt vastupidine.
Tänases digimaailmas taandub kõik mahule. Mida väiksemaks heli või pilt pakitakse, seda rohkem „mahub” – olgu siis edastuskanalisse või taskuseadmesse. Ja paraku saab mahtu vähendada ainult kvaliteedi arvel. Loomulikult annavad oma panuse ka kehvapoolsed kuularid või kõlarid, mis halva heli veel halvemaks moondavad.
Kindlasti ei tasu aga käega lüüa ja vooluga kaasa minna, kui on vähegi säilinud mälestused heast kvaliteedist. Nõiaringist aitavad välja veidi kallimad, aga see-eest kvaliteetsed kõlarid, teleekraanid ning omadustest pungil võimendid.

AirPlay, Audyssey või Spotify
Mõistet „kodukino” võib tõlgendada mitmeti. Meie mõistes võiks selleks olla süsteem, mis võimalikult tõetruult taasesitab nii pilti kui heli. Teisisõnu, taskuraadiokõlaritega 50tolline paneelteler pole kindlasti veel kodukino. Kui aga telerile lisada korralik võimendi, ruumiga sobitatud kõlarid ja näiteks Blu-ray-seade, võib juba rääkida kodukinost kui sellisest.
Muidugi sobib kodukinole signaaliallikaks arvuti või miks mitte ka mobiiltelefon ja loomulikult säilib võimalus kuulata CD-plaate või koguni vinüüle.
Kel juba on kodukino südameks olev võimendi hallidest aegadest kodus, hakkab seda uuendama tõenäoliselt ühel põhjusel kahest – vanake lihtsalt läheb väljateenitud puhkusele või on tõesti jäänud silma mõni uus väärt omadus. Selle aasta uuenduste põhirõhk on suunatud just netile ja nutikale häälestusautomaatikale, mis peaks siluma ka väikseid „vigu” kõlarite karakteristikus.
Netiühendus ja DLNA on vähegi tehnikaga kursis oleva inimese jaoks tuttavad mõisted juba mitmeid aastaid. Nendega ühte ritta on nüüd astunud juhtmevaba AirPlay, Spotify-muusikakeskkond ning võimalus telereid-võimendeid juhtida nutitelefonidega. Teleri või võimendiga ühendatud iPod tundub selles valguses kauge minevik, mis aga oli tegelikult moodne reaalsus alles mõned aastad tagasi.
Automaathäälestuse osas on latti kergitanud Audyssey uus MultiEQ-funktsioon. See „kuulab” heli täpsemalt ja ülevaatlikumalt kui Denoni mullustes mudelites olnud Audyssey 2EQ (mis on kasutusel käesoleva võrdluse Onkyo mudelis).
Harman Kardon, Pioneer, Sony ja Yamaha on jäänud truuks oma mõõtesüsteemidele. Nende funktsioonid ja lennukad nimed on samad mis mullu: EzSet, MCACC, DCAC ja YPAO.
Jutuks olnud loetletud terminid kerkivad üles võimendi valikul ja kohe räägime neist täpsemalt – enne aga paar sõna pultidest ja nende ossa trügivatest mobiilidest-tahvlitest.

iPadi lisavarustus
Meediaesindajail on kombeks jagada auhindu väljapaistvamatele tehnikasaavutustele. Rohkem kui 50 tehnikaväljaannet esindav organisatsioon EISA nimetas Pioneer VSX-921 Euroopa aasta kodukinovõimendiks. Sama hästi oleks võinud selle aga nimetada ka aasta iPadi lisavarustuseks.
Pioneer on nimelt arendanud iPadi jaoks väga ülevaatliku rakenduse, millega saab juhtida nii kodukino võimendeid kui Blu-ray-mängijaid. Võimendi tehtud Mcacc häälestusautomaatikast saab iPadi ekraanil samuti väga hea ülevaate. Muuta saab neid seadeid siiski ainult võimendi enda puldiga. Rakenduse üks paremaid osi on suur ja väga hea tundlikkusega virtuaalne volüüminupp, mille liikumise ja helinivoo vaheline suhtarv on ideaalselt paigas.
Kõigi võrdluse võimendite (v.a Harman Kardon) juhtimiseks on saadaval nii Androidi kui iOSi rakendused. Juhtimine toimub WiFi kaudu ning seadmed peavad asuma samas kohtvõrgus.
Denoni mobiilsed rakendused võimaldavad ka AirPlay juhtimist (lisaks on loomulikult võimalik seda teha arvutist), teiste puhul aga peabki piirduma vaid arvuti ja iTunesiga.

AirPlay?
Jah, teame, et paljudele piisab külmavärinate tekitamiseks vaid Apple’i nime mainimisest ning tõepoolest oleme juba kauaks i-asjadest rääkima jäänud – aga loodetavasti peate veel hetke nende seltsis vastu.
AirPlay on Apple’i arendatud juhtmevaba süsteem, mis võimaldab nii muusikat kui pilti juhtmevabalt i-seadmetest või Macidest teistesse standardit toetavatesse seadmetesse edastada. Siinsetest võimenditest ühilduvad AirPlayga Denon ja Pioneer, ent välistatud pole see ka teiste firmade toodete puhul. Näiteks Bluetoothiga võrreldes tagab AirPlay CD-helikvaliteediga sarnase kvaliteedi – teisisõnu juhtmevabaduse puhul heli ei halvene. Ühenduse loomiseks pole vaja inseneriteadmisi, piisab vaid nupuvajutusest.
Ainsaks probleemiks on, et süsteem toimib eelkõige Apple’i maailmas. Millest on tegelikult kahju, sest koduste seadmete ühendamiseks sobib see imehästi.
Kõik võrdluse võimendid oskavad rääkida ka DLNA-keeles (vt TM, 4/2011). DLNA vahendusel saab nii muusikat, pilte kui videoid edastada vastavalt serverilt. Serveriks sobib DLNA-sertifikaati kandev väline kõvaketas, arvuti, mängukonsool või ka nutitelefon. DLNA kasutuselevõtt peaks laabuma (vähemal teoorias) vähegi IT-asjades orienteeruval kodanikul probleemivabalt – kuniks asjad laabuvad probleemivabalt. DLNA-seadmeid pakuvad sajad erinevad tootjad ja kindlasti leiavad endale sobiva nende seast ka Apple’i-foobid.
Laiem levik ja mitmekesisus toovad aga kaasa ka rohkem probleeme. Kui DLNA-seadmed ka teineteist kenasti näevad ja ühenduvad, ei anna see veel garantiid, et faile õnnestub taasesitada. Põhjuseks lai valik erinevaid koodekeid ja vorminguid.
Kui plaanis on võimendit DLNA kaudu kasutada, tasub kindlasti uurida, milliseid vorminguid seade toetab.
Kõik võrdluse võimendid ühenduvad netti tagaküljel asuva Ethernet-liidese kaudu. Lisaks saab ka juhtmevabaduse, ent kiire ja sujuva ühenduse puhuks pole võrgukaabli kasutamine paha mõte. Tõsi, AirPlay – nagu nimigi ütleb – juhtmeid ei vaja.

Automaatika aitab – võib-olla
Kõikides võrdluse võimendites on mingi reguleerimisautomaatika olemas ja komplektis ka mõõtemikrofon, mille abil saab eri kanalite nivood ja kõlarikaugused paika. Kõlarite paigutamine pole muidugi kunagi teab mis raketiteadus olnud ja ses osas pole automaatika just elupäästja rollis. Küll aga ei saa automaatika toimivusele otseselt midagi ette heita ja näiteks amatöörist kaabeldaja vead tulevad kergesti ilmsiks.
Kõik kuus võimendit ei hoia end tagasi ka kõlarite sageduskarakteristiku „tuunimisel”. Denon ja Onkyo kasutavad selleks Audyssey-süsteeme, teised aga nn oma maja lahendusi.
Ent olgu ekvalaiseri nuppude liigutaja kui tahes osav, musta valgeks ikkagi keerata ei õnnestu. Mis tähendab, et kvaliteetsed kõlarid kõlavad hea akustikaga ruumis hästi ilma täiendavate korrektsioonideta, nigelaid kõlareid ja kehva akustikat on aga võimatu maskeerida.
Häälestusautomaatika suurimaks puuduseks on asjaolu, et sageduspiire ei saa vajaliku täpsusega eelseadistada. Näiteks kõlarite paigutusest sõltuvalt oleks mõnikord vaja korrektsioone teha ainult basside nivoos, aga otseselt ei paku sellist võimalust ükski võimendi. Pioneeri MCACC-automaatika võimaldab vähemalt kõik muud abimehed välja lülitada, jättes ainsana toimivaks valikuks bassihäälestuse. Meie proovitud oludes leidis MCACC täpselt üles need probleemsed 50–150 hertsi vahelised resonantsid, mis segasid üldpilti kõige enam.
Pioneeri teisi häälestusoskusi me pikalt imetlema ei jäänud, sest head kõlarid kõlasid palju paremini ilma nn abistava automaatikata.
Yamaha võimaluste seas on küllalt täpne ekvalaiser, mille ribade sagedust, laiust (nn Q) ja võimendust saab muuta. See võimaldab osaval ja hea mõõteaparatuuriga häälestajal ruumi resonantsid küllalt täpselt kaardistada ja elimineerida. Kel aga vajalikke oskusi-seadmeid pole, sellele tagab Pioneer kindlaima tulemuse.
Audyssey reputatsioon audiomaailmas on soliidne – alaga tegeldakse hingega ning tühje sõnu ei tehta. Olgu aga automaatika või ekvalaiser kui tahes täpne, suurimaks probleemiks jääb just sageduskarakteristiku muutus sõltuvalt asukohast ruumis – mida kehvema akustikaga (suuremaid audiokorrektsioone vajav) on ruum, seda heitlikum saab ka tulemus. Teisisõnu, automaatika teeb kitsastes sagedusribades küllalt suuri nivoolisi muutusi ning kuulamise asukohta muutes võivad taolised „täppisregulatsioonid” toimida risti vastupidiselt soovitule. Samuti ei anna võimendid täpset ülevaadet automaatika loodud seadetest – sisuliselt teeb võimendi heliga mida tahab, ilma sellest aru andmata.
Sellele vaatamata ei taha me väita, et automaathäälestus on täiesti kasutu ja toimib vaid teoorias – muidugi tasub seda proovida ja heagi tulemus pole välistatud, aga ei maksa siiski oodata imet nigelate kõlarite ja kehva akustika puhul.

Tänapäevane kodukinovõimendi ei sobi kindlasti igamehemänguasjaks – seda on tunduvalt raskem käsitseda kui keskmist telerit või rösterit. Vaatamata erinevatele kasutusmugavuse võimalustele – nagu nutitelefonide kasutamine puldi asemel – jäid kõikide võrdluse osaliste sellealased hinded kõigest rahuldavaks. Kvaliteetsest kodukinost huvitatu aga loeb paksu kasutusjuhendi kindlasti kaanest kaaneni läbi ning ei lase end insenertehnilistest pisiasjadest heidutada – ja ega muud võimalust ju pole ka. „Peab meeldima,” nagu öeldakse.

Denon AVR-1912
Hinnaklass: 600 €

Denoni tagapaneelil on koguni kuus HDMI-liidest, esipaneelile pole enam ühtegi jagunud. Heli liini- ja digiliideseid, nagu ka videosisendeid, on kasinalt, analoogliidesed salvesti tarbeks aga puuduvad hoopis.
Kõlarite ühendamiseks on seitse kruvitavat liidest. Teise tagakõlarite paari asemele võib ühendada Dolby IIz-süsteemi eesmised kõlarid või näiteks teise peakõlarite paari teises toas kasutamiseks.
Pidev võimsus on võrdluse suurim vähemalt viiekanalilise heli puhul. Tippvõimsus kaheoomilise takistuse puhul ei ulatu parimate tasemele. Kõlarite automaathäälestuseks on Audyssey MultiEQ.
AirPlay võimaldab Apple’i seadmete juhtmevaba ühendust. Nii võimendit kui AirPlay-seadeid saab mugavalt hallata sama iPhone’i rakendusega. iPadi ja Androidi tuge on lubatud tarkvara uuenduses, nagu ka Spotifyd. Kiirvalikuklahvide alla saab määrata neli vaatamis- ja kuulamisrežiimi.

Hea
Varustus
Pidev võimsus
Kiirvalikuklahvid

Halb
Kasinalt tavapäraseid liideseid

Üldhinnang: 8,5 ****

Onkyo TX-NR609
Hinnaklass: 550 €

Onkyo lisas menuka Spotify muusika võrguteenuse oma võimenditesse eelmisel kevadel. AirPlay aga puudub tänaseni. Võimendi juhtimiseks on saadaval nii Androidi kui iPhone’i rakendus. Seadme enda pult on väike, aga mõninga harjumise järel piisavalt selge.
Automaatika piirab viie kanali puhul mõõdetud kestva väljundvõimsuse 23 vatini. Helil aga jagub valjust piisavalt – nii muusika kuulamiseks kui filmide vaatamiseks. Tippvõimsus on võrdluse suurim ja võimendi ei lase end häirida ka suuremate kõlarikoormuste puhul.
Audioseadete eest hoolitseb Audyssey põhiversioon 2EQ. Liinisisendi sahin muutub häirivaks, kui eesmistele kõlaritele valitakse madalaid helisid bassikõlarisse suunav režiim.
Liidesed on testi parimaid. Kuuest HDMI-pesast üks on esipaneelil ja kõigi kaudu saab kuulata ka SACD DSD-heli. HDMI kaudu juhtimine tõstab võimendite ooterežiimil voolutarbimise 29 vatini.

Hea
Liidesed
Tippvõimsus
Spotify

Halb
Võimsustarve ooterežiimis
Üldhinnang: 8,5 ****

Pioneer VSX-921-K
Hinnaklass: 550 €

Pioneeri uued võimendid ühilduvad hästi Apple’i toodete ja tehnoloogiatega. Nii võimendit kui Blu-ray-mängijat saab juhtida ülevaatliku iPadi rakendusega, saadaval on ka rakendused iPhone’i ja Androidi jaoks.
AirPlay võimaldab juhtmevaba muusikakuulamist ja Spotify juhtimist kas või iPhone’i või iPadi ekraanilt. Võimendi oma pult tundub aga kasutamiseks küllalt segane.
Liini- ja videoliidesed on piisavad, aga HDMI-sisendeid on vaid neli. HDMI kaudu saab edastada ka Super Audio CD-de DSD-heli.
Võimsusnäitajad on testi tippklassist. Hetkevõimsus 2 oomi puhul pole küll parimate tasemel, aga koormuste talumine on siiski rahuldav. Võimendiga saab ühendada üheksa kõlarit, aga korraga võib mängida kuni seitse. Mcacc-automaatika annab nõu kõlarite paigutuse osas ning oskab küllalt hästi vähendada ka ruumiakustika põhjustatud bassiresonantse.

Hea
Kokkusobivus Apple’ga
Võimsus
Madalsageduste automaathäälestus

Halb
Ainult neli HDMI-liidest

Üldhinnang: 8,5 ****

Yamaha RX-V671
Hinnaklass: 600 €

Yamahal puuduvad nii Spotify kui AirPlay, aga juhtpuldina saab siiski kasutada nutimobiili. Sisendid on nimede asemel nummerdatud. Nii on ka puldil palju numbrilisi nuppe ja see mõjub küllalt segaselt.
Nelja käepärase Scene-nupu alla saab programmeerida tähtsamad signaaliallikad, nende heliseaded, nagu ka väliste seadmete juhtimise.
Üks kuuest HDMI-pistikust asub esipaneelil, mis lihtsustab näiteks kaamera ühendamist kodukinosüsteemiga. Muude liideste osas on Yamaha võrdluse keskmine – erandina saab Yamahaga ühendada ka vinüülimängija.
Kahe kanali kestev väljundvõimsus on testi suurim. Viie kanali puhul on see näitaja keskmine. Hetkeline tippvõimsus hakkab langema juba 8 oomist väiksema takistusega kõlarite puhul ja 2 oomi puhul rakendub kaitsev automaatika isegi alla 40 W võimsuse korral.
Osav reguleerija saab oma häälestusoskusi proovile panna täpse ekvalaiseriga.

Hea
HDMI-liidesed
Kiirvaliku-klahvid
Parameetriline ekvalaiser

Üldhinnang: 8,3 ****

Harman Kardon AVR 265
Hinnaklass: 700 €

Harman Kardon on testi kalleim võimendi, end varustuselt jääb kasinaks. Puudub AirPlay ning võimalus nutitelefoni puldina kasutada. Ka iPodi dokk kuulub lisavarustuse hulka. Suuremõõduline pult tundub aga küllalt selge.
Üks kuuest HDMI-pistikust asub esipaneelil, mis lihtsustab näiteks kaamera ühendamist kodukinosüsteemiga. Liidesed digitaalse heli jaoks on keskmisest mitmekesisemad, aga analoogformaadis signaaliallikate jaoks võiks liini- ja videosisendeid olla rohkem.
Kõlarite ühendamiseks on seitse kruvitavat liidest. Teise tagakõlarite paari asemele võib ühendada Dolby IIz-süsteemi eesmised kõlarid või siis teise peakõlarite paari, näiteks teises toas kasutamiseks.
Hetke tippvõimsus on tootja loogika kohaselt tunduvalt suurem kui kestev väljundvõimsus. Võimendit ei heiduta isegi kaheoomised kõlarid stereorežiimis. EzSet/EQ-automaatika tehtud häälestusseadeid ei saa vaadata ega muuta.

Hea
HDMI-liidesed
Hetkeline tippvõimsus

Halb
Kasinalt lisafunktsioone
Vähe analoogliideseid

Üldhinnang: 8,0 ***

Sony STR-DN1020
Hinnaklass: 650 €

Sony on küllalt minimalistlike võimalustega kodukinovõimendi – kui mitte arvestada nutitelefonidega juhtimisvõimalust. Loomulikult ühildub võimendi kenasti Sony muude toodetega, nagu telerid ja Blu-ray-mängijad.
Liini- ja videosisendeid on piisavalt, ent HDMI-liideseid on vaid neli. Automaatne formaatide valik (AFD) toimib teisiti kui brändi eelnevates võimendimudelites – näiteks teisi tagakõlareid ei saa välja lülitada muidu, kui valides režiimiks 5.1.
Automaatika piirab kestva väljundvõimsuse stereo puhul 48 vatiga ja viie kanali puhul 10ga. 2oomiste kõlarite puhul rakendub piirav automaatika stereo puhul 100 W juures ja mitmekanalilise heli puhul 50 W juures. Esmapilgul nigelatest võimsusnäitajatest hoolimata jagub muusika kuulamiseks piisavalt tugevust.
Sony tämbriautomaatika nimega DCAC saab seadete tuunimisega hakkama kõigest poole minutiga ja ei tee just täppistööd. Raadio heli on tuhmivõitu.

Hea
Selge pult

Halb
Võimendi võimsus
Kõigest neli HDMI-liidest
Ooterežiimi võimsustarve

Üldhinnang: 7,8 ***

Sarnased artiklid