Hea ja soodne - 40- ja 42tolliste televiisorite võrdlus
Juha Nykanen, Heigo Ensling
04.12.2012

Tänapäeval on 40-42tollise ekraaniga telerid on suuruselt keskmikud ja meie testis on hinnatase seatud 800 euro kanti. Seega siis umbes samas hinnaklassis või tsipake odavamadki kui mõned kuus tagasi käsitletud 32tollised nutitelerid. Kas pea kaks korda suurem ekraan korvab paljude lisavõimaluste puudumise?

Valisime testi tuntud tootjate tasukohase hinnaga uued mudelid. Kuigi hinnasildilt vaatas vastu alla 800eurone hind, üllatas suurepärane pildikvaliteet meidki.

LG 42LS560T
Panasonic TX-P42X50E
Philips 40PFL5007T/12
Samsung UE40ES5505K
Sony KDL-40EX653

Viiest testis olevast telerist neli on Full HD resolutsiooniga (1920 x 1080) LCD-paneelid, kus taustavalguse eest hoolitsevad ekraani servas asuvad valgusdioodid (Edge LED). Neis kõigis on uusima DVB-T2 toega vastuvõtja. Aga samas saab neid edukalt kasutada nii tavalise õhkTV kui ka kaabelTV võrkudes. Tasuliste telekanalite vaatamiseks on telerites küll CI+ liides, kuid vaatajakaardi jaoks sobiva kaardilugeja ostmiseks peab pöörduma oma operaatori poole.

Panasonic on truuks jäänud plasma tehnoloogiale. HD Ready (1024 x 768) silt annab teada, et teler on tarkvaraliselt võimeline taasesitama Full HD telepilti. 40-42tolliste telerite vaatamiskaugus on umbes kolm meetrit ning sellelt kauguselt on raske märgata pildi kvaliteedi erinevusi HD Ready ja teiste, peeneraldusega telerite vahel. Panasonicu mudelil on küll tavalise õhkTV ja kaabelTV vastuvõtjad, kuid puudub uusim DVB-T2 tuuner. Tuleb teha täiendav investeering sobiva digiboksi näol ning kõrgkvaliteetne telepilt on HDMI-kaabli abil teleri ekraanil.

Full HD teleritest kahel, Philipsil ja Sonyl, on neli HDMI-liidest, LG ja Samsung pakuvad kolme ja Panasonic püüab läbi ajada vaid kahe liidesega. HDMI-kaabli abil saabuv signaal on digitaalne ning pilt kuvatakse ekraanile piksli täpsusega. Vaid Panasonic peab rakendama oma tarkvaralist tarkust, et saabuv signaal ekraanile sobivaks skaleerida. Pildiga koos liigub HDMI-kaablit mööda digitaalne helisignaal.

Heli paremaks
Õhukese paneelteleri sisse ei mahu mitte kuidagi korralik helisüsteem. Nii on helil teleri enda kõlaritest pigem abistav funktsioon, mitte nauding. Seepärast tasub teler ühendada vähemalt stereovõimendi või muusikakeskusega, et parandada helikvaliteeti. Üheks lihtsaimaks võimaluseks on kasutada teleri kõrvaklappide väljundit, kus helinivood saab reguleerida teleri enda puldiga. Ainult et sellisel juhul peab alati muusikakeskus töös olema, sest teler lülitab kõrvaklapi liidese kasutamisel oma kõlarid välja. Teiseks võimaluseks on kasutada SCART-liidest, millel on heliväljund. Muusikakeskuse ja teleri vahele on vaja adapterit, kus ühel pool on SCART- ja teisel pool RCA-liidesed.

Kui kodukinol on olemas digitaalne optiline sisend, saab kõigi viie teleri heli viia kodukinosse optilise helikaabli abil. Kui mõni telekanal edastab mitmekanalilist heli, siis sel viisil ühendatud seadmed tekitavad pildile heli näol juurde uued dimensioonid.

Paljudel uuematel kodukinodel on nii HDMI-sisendid kui -väljundid. Sel juhul saab Panasonic, Philips ja Sony teleri ühendada kodukinoga vaid ühe HDMI-kaabliga. HDMI ARC (Audio return channel) tagab nii pildi saatmise kodukinost teleri ekraanile kui ka teleriheli jõudmise kodukinosse.

Multimeedia ja mälupulk
Iga teleri küljepaneelilt leiab vähemalt ühe USB-liidese. Kui sinna ühendada fotosid, videoid või muusikat kandev mälupulk, on kõik see multimeedia suurel ekraanil vaadatav-kuulatav. Pilte on võimalik esitada slaidiesitusena, kus taustaks samal mälupulgal olev muusika. Panasonic teeb digikaameraga üles võetud fotode esitamise veelgi lihtsamaks, sest pakub ainsana SD-mälukaardi lugejat. Kõik mälukaardil olevad fotod on pisipildina kohe ekraanil, vajutus puldilt muudab pisipildi tervet ekraani täitvaks fotoks.

Philips, Samsung ja Sony võimaldavad ühendada teleriga USB-kõvaketta, et viimast kasutada telesaadete salvestamiseks. Salvestamiseks tuleb eelnevalt valik teha elektroonilisest telekavast (EPG) ja teleri võib rahumeeli ooterežiimile jätta. Õigel kellaajal (kahjuks aga mitte saate alguses reaalselt) alustab teler kõvakettale salvestamist. Vaid Samsung lubab samaaegselt salvestamisega vaadata mõnda teist telekanalit. Ainsaks tingimuseks on, et vaadatav ja salvestatav kanal asuksid samas multipleksi (MUX) sagedusesalas. Philipsi salvestamine töötab vaid siis, kui valikust on määratud internetist laetav telekava.

Teleriga ühendatud kõvaketas seotakse kasutamise ajaks konkreetse teleriga ning sellel kettal asuvaid salvestusi saab vaadata vaid samast telerist. Niimoodi on salvestamise ette määranud telejaamad, et vältida piraatkoopiate levikut.

Kõigis neis kolmes on võimalik kasutada ka pausi. Vajuta puldil pausi nupule, jaluta rahulikult kööki külmkapi juurde ning kui oled teleri juurde võileibadega tagasi jõudnud, saad jätkata vaatamist täpselt samast poolejäänud kohast.

Internet teleris
Vaid Panasonic ei ole võrgutatav kodusesse võrku, see-eest Philips ja Sony võimaldavad interneti ühenduse lausa WiFi abil. Kuid, kes soovib edastada kodusest serverist videoid, võiks teleri ühendada koduse võrguga ikka võrgukaabli abil. Kui LG piirdub vaid võrgukaabli ühendusega, siis Samsungile on võimalik juurde osta oma WiFi-pulgake juhtmevabaks ühendamiseks.

Esiteks on internetiühendus teleris hea tarkvara uuenduste jaoks. Kui tootjal tuleb välja uuem tarkvara, siis teler leiab selle automaatselt üles interneti abil ning laeb uuenduse otse telerisse. Teine hea lahendus on DLNA elik maakeeli siis digitaalne multimeedia jagamine koduvõrgus. Kasutades arvutis näiteks Windowsi Media Playerit ning nutitelefonis Skifta-nimelist tarkvara, on kõik koduvõrku välja jagatud meediafailid teleri ekraanil vaadatavad ning nutitelefoni abil juhitavad.

Philips, Samsung ja Sony pakuvad kasutajale juurde pea täielikku internetimaailma. Teleri abil on võimalik vaadata videolaenutusest filme, lugeda uudiseid, vaadata ilmateadet ning loomulikult ei ole unustatud ka lihtsamaid mänge, mida teleri puldi abil mängida saab. Samsung hiilgab erinevalt kahest teisest veel Flash-toega, mis võimaldab nautida pea kõiki veebilehti nende täisfunktsionaalsuses.

Kõik kolm on valmis oma ekraanile lubama ka Skype’i videokõnesid, kui osta juurde vastava tootja mikrofoniga varustet veebikaamera. Kahjuks ei toimi isegi tavalised häälkõned ilma kaamerata.

Pilt paika
Panasonicu pakendist leiab nii lühijuhendi kui ka CD-plaadi, millele talletatud täielik juhend. Juhendi lugemiseks on aga vajalik arvuti J. Ülejäänud neljal on pakendis ainult lühijuhend, täielik manuaal on loetav otse teleri ekraanilt.
Testi LCD-telerite taustavalguse eest hoolitsevad servadesse kinnitatud valgusdioodid. Ekraani ereduse tase väheneb nurga alt vaadates ja näiteks tumehalli taustaga testpiltide puhul on näha servadest läbikumava taustavalgustuse laike. Nende asukoht ja heledus sõltub vaatenurgast. Samas võime kinnitada, et isegi hämaras elutoas telekanalilt filmi või uudissaadet vaadates need meid ei häirinud.

Panasonicu plasmaekraan kuvab ühtlase heledusega pilti, mis ei vähene ka erinevate vaatenurkade alt vaadatuna. Tänu sellele on pilt ühtlane sõltumata vaataja asendist ekraani suhtes. Ainsaks miinuseks hea pildi juures on pea kolm korda suurem elektrienergia tarve võrreldes LCD-teleritega.

Kõik telerid said katses hea hinnangu. Kõigil on kontrastsus otsevaates lausa tipptasemel ning ka väikese nurga all vaadatuna on tase suurepärane. Selles on „süüdi” hea musta tase. Eelnevates testides on sellise klassi telerid näidanud pigem määrdunud tumehalli kui musta, aga seekord on tulemus suurepärane.

Mõõtmistulemused näitavad, et kõik viis telerit said prooviga hästi hakkama ning tasuks neile kõigile neli tärni. Ning ka hinnangud on neil üksteisele väga lähedal. Heli ja lisavõimalused ei ole küll kõigil tipptasemel, kuid telepildi edastamisel ei ole järelandmisi tehtud. Sellest rühmast peaks nüüd küll lihtne olema leida seda oma.

Mõõtmised
Mõõtmised algavad testis alles siis, kui kõik telerite pildiseaded on üle kontrollitud ning vajadusel käsitsi peenhäälestatud. Kuigi tootjad eelseadistavad vähemalt neli tehaseseadistust – Standard, Film, Mäng ja Sport –, siis võrreldes neid seadeid ideaalsete testpildi seadetega, on erinevused silmaga märgata. Seepärast seadistatakse värvigamma ning taustavalgustuse määr mõõteseadmete ning testpiltide abil. Ning seda nii tavaTV-pildi vastuvõtuks kui ka HDMI-kaabli abil saabuva FullHD-pildi parameetrite mõõtmisel.
Ka laboris tekitame mõnusalt hämara valgustuse, et imiteerida õhtust elutoa valgust. Sellistes oludes ei ole valge värvi osa enam nii suur, aga must peab pingutama elu eest, et ekraanil oleks nähtav nii süsimust kui ka selle üleminekud tumehallist hallini. Aga ega ka valge ei tohi muutuda sinakaks või beežikaks. Teiste sõnadega proovitakse teleripildi valge tasakaal kätte saada. Täpselt sama lugu on kogu värvigammaga elik kolme põhivärvi: punase, rohelise ja sinisega. Ideaalis peaks ka nende graafik välja nägema kui kolm kattuvat sirget. Kodus uue teleri ees ei tasu aga valgetasakaalu ega ka täppishäälestuste menüüdes liiga hoogu sattuda, eriti kui puuduvad varasemad kogemused ning testsignaal.

LG 42LS560T
Hind: 700 €
Ekraan: 42 tolli, LCD
Taustvalgus: ääre-LED
Piksleid: 1920 x 1080
Internet: www.lg.ee
Mõõdud: 98 x 66 x 27 cm
Kaal: 15 kg

LG on paari tolli võrra suurema ekraaniga kui teised LCD-telerid. Vahe on siis eriti arusaadav, kui telerid kõrvuti reas. Pult on lihtne ja menüü endiselt tuttav ja selge.
Internetivõimalused on küll napid, kuid tarkvara uuendus toimib. Hästi töötab ka DLNA, kuigi teler vajab koduvõrgu jaoks võrgukaablit. Nii saab vaevata teleri ekraanile nutitelefonis olevad fotod, videod kui ka muusika. Fotosid vaadates ei saa jääda lootma automaatikale, sest püstpildid tuleb vaatajal läbi menüü õigeks keerata. Multimeedia taasesitus toimib ka USB-mälupulgalt.
TV-pildi värvid vajavad vähest peenhäälestamist, kuid pärast seda on võrreldes teistega naturaalsemad, üsna lähedased normile. Ka mustvalge pilt on puhas ilma lisatoonideta. Pilt on terav, ilma digitelevisioonile iseloomulike ülevalgustusteta.
HD-pildi värvid on loomulikud. Uue struktuuriga paneelil tumedamad pildikohad ei kuma servadest heledamalt. Kontrastsus on otsevaates suurepärane, must on must.
Pildiseadete häälestamisel on abiks demopildid, mis võimaldavad kiirelt ja täpselt seadistada.
Heli tundub kostvat ebamäärasest suunast ning tuntavalt on võimendatud kõnesagedused. Siiski tundub ka jutusaate heli ebaselge. Aga muusika kuulamisel on tunda ka madalaid sagedusi.
Kõrvaklapi liidese kaudu väljuvas helis on tunda rohkem moonutusi ja müra.
LG telerit tasub ühendada kodukino või võimendiga optilise kaabli abil. Vaid siis on heli ja pildi kvaliteet tasakaalus.

Hea
Pilt
Kontrastsus ja must värv
Igapäevana kasutamine

Halb
Heli
Hinne: 8,6
****

Sony KDL-40EX653
Hind: 800 €
Ekraan: 40 tolli, LCD
Taustvalgus: ääre-LED
Piksleid: 1920 x 1080
Internet: www.sony.ee
Mõõdud: 94 x 59 x 24 cm
Kaal: 14 kg

Sony pult on selge, kuid menüü oma ülesehituse poolest on ebamugav. Teleri kasutusele võtmine vajab liiga palju etappe, samas on alati ekraanil abiks selgitav tekst. Kuue kraadi ulatuses kallutatav jalg võimaldab paremat vaatenurka, kui teler asetada madalamale kui ideaalne vaatekoht.
Interneti omadused on head, ühendus ei vaja kaablit. Olemas on Eurosport ning loomulikult ka Twitter ning Facebook.
Sony toetab multimeedia edastust nii USB-mälupulgalt kui koduvõrgus DLNA abil. Tänu sisseehitatud WiFile, on võimalik ka otsene failiedastus nutitelefoni ja teleri vahel WiFi Direct abil. Fotod kuvatakse pisivaates ning ka fotodele on võimalik määrata erinevad pildiseaded.
Teleriga saab ühendada USB-kõvaketta telesaadete salvestamiseks, kuid kahjuks samaaegselt puudub võimalus vaadata mõnd teist telekanalit. Sama kõvaketast saab kasutada ka TimeShift funktsiooniga – telepildi saab panna pausile ning mõne aja pärast jätkata saate vaatamist pooleli jäänud kohast.
Sony telesignaali pilt on hea. Vaid täppismõõtmised paljastavad väikesed vead värvide edastamisel, kuid need ei sega mitte mingil määral igapäevast televaatamist.
HD-kanalite telepilt edastatakse täpselt, kuid sinise värvi edastus on veidi erinev normist. Seda sinist värelust võib kohata ka keskmise tumedusega hallpiltidel, kus hall omandab sinika tooni.
Teleri kõlarites puuduvad madalad ja kõrged sagedused. Muusika kostab kui köögiraadiost. Jutusaade on aga igati kuulamiskõlblik.

Hea
Kontrastsus ja must värv
Lisateenused

Halb
Kõlari heli
Menüü ülesehitus

Hinne: 8,6
****

Panasonic TX-P42X50E
Hind: 700 €

Ekraan: 42 tolli, plasma
Piksleid: 1024 x 768
Internet: www.panasonic.ee
Mõõdud: 101 x 66 x 23 cm
Kaal: 18 kg

Panasonic on 42tollise ekraaniga testi ainus plasmateler, mis kannab silti HD Ready. Ehk siis piksleid on veidi vähem kui teistel.
Esmane kasutusele võtmine sujub mugavalt ning mugav ja lihtne on ka teleri pult.
Lisaks USB-mälupulgale, oskab teler multimeediat maha mängida ka SD-kaardilt. Viimane on eriti hea lahendus hobipiltnikule – mälukaart kaamerast välja ja kohe on suurel ekraanil näha, mis kaamerasilm üles võttis. Püstkaadrid tunneb teler ära ning pöörab need automaatselt ekraanil õigeks. Kohe on võimalik seadistada ka pildi valgetasakaalu ning värviküllastust.
Telerit ei saa ühendada ei koduvõrku ega kasutada ka DLNA-rakendusi, sellest on küll kahju.
Pildiseadeid on küll vähem kui konkurentidel, kuid üldiselt võib telekanalite pildiedastusega rahule jääda. Pilt on küll klaar, kuid natuke annab norida värviparanduse üle. Domineeriv toon on rohekas, mis eriti selgelt avaldub mustvalge filmi vaatamisel. Ka kohad kaadris, mis sisaldavad palju rohelist ja kollast värvi, tunduvad ekraanil üleküllastunult. Kuid must on must ja valge puhas valge ning nende toon ei muutu ka suurema nurga alt vaadates.
Kõnest saab teleri kõlaritest aru selgelt. Telerikastist kostev heli sisaldab küll madalaid toone, kuid tiiskant on ülekostuv ning veidi katkine.

Hea
Lai vaatenurk
Kontrastsus ja must värv
Igapäevane kasutamine

Halb
Puudub võrguühendus
Värviedastuse vead

Hinne: 8,4
****

Philips 40PFL5007T/12
Hind: 700 €
Ekraan: 40 tolli, LCD
Taustvalgus: ääre-LED
Piksleid: 1920 x 1080
Internet: www.philips.ee
Mõõdud: 93 x 60 x 24 cm
Kaal: 15 kg

Philipsi kasutusele võtmine eeldab samuti mitmeid etappe, kuid õnneks võib pildi- ja heliseaded vahele jätta. Esimese hooga tasubki need vahele jätta, sest need pigem segavad kui abistavad. Aga hiljem, kui TV-signaal on teleris, tasub need seaded siiski üle käia, et valida enda silma järgi kas veidi pehmem või hoopis kontrastsem pilt.
Teler suudab taasesitada multimeediat nii USB-mälupulgalt kui ka koduvõrgust DLNA abil. Koduvõrguga saab ühendust nii WiFi kui ka võrgukaabli abil.
Telesaateid saab salvestada otse USB-kõvakettale, kuid ühe „agaga” – telekavad peab teler kätte saama internetiühenduse abil. Võimalik on kasutada ka pausi ja jätkamise funktsiooni, kui näiteks saate ajal kõht tühjaks minema kipub.
Telepilt on teistest teravam, kuid ilma häiriva üliteravuseta, õnneks. Teleris on võimalik kasutada küll pildisuhte automaatikat, mis vanemate saadete korral tunnistab musti ääri vasakul-paremal, kuid selle tagajärjel venitab teler pildi keskosa üle ning kannatab pildi geomeetria.
HD-pilt on kena. Must tunduv eriti sügav ja seda võib nautida erinevate vaatenurkade alt. Kontrastsus on otse eest vaadates suurepärane, ega kahane ka neljakesi teleri ees istudes. Vaatenurga suurenedes aga tajud, et värvid on väheke moondunud nagu mõnel teiselgi paneelil. Üldfoonist heledamad ja tumedamad kohad omandavad kergelt sinaka varjundi. Ja ka teised värvid kordavad end veidi erinevates toonides.
Heli on eriti õhuke ja kõrgemad sagedused kostavad üle teravalt ning metalselt.

Hea
Terav HD-pilt
Kontrastsus ja must värv
Multimeedia võimalused

Halb
Kõlari heli
Ebamugav menüü
Hinne: 8,4
****

Samsung UE40ES5505K
Hind: 700 €
Ekraan: 40 tolli, LCD
Taustvalgus: ääre-LED
Piksleid: 1920 x 1080
Internet: www.samsung.ee
Mõõdud: 93 x 61 x 18 cm
Kaal: 13 kg

Samsungi menüü on selge. Tänu taustavalgustusele on puldi nupud pimedas hästi nähtavad. Kiita ei saa aga nuppude paigutus, mis on alguses ebamugav.
Interneti kasutamises on Samsung parim, kuna on ainus, mille sirvik toetab Flashi.
Fotod ja muud multimeedia failid on kättesaadavad koduvõrgus võrgujuhtme abil ning USB-mälupulgalt. Püstised fotod pöörab automaatika hetkega õigeks ning ka panoraamfotode esitust ei piirata.
Erinevalt konkurentidest suudab Samsung korraga kahte asja: salvestab üht teleprogrammi kõvakettale ja lubab samaaegselt vaadata teist, samas multipleksis olevat telejaama. Ka TimeShift funktsioon on kasutuses.
TV-pilt on teistest väheke pehmem. Kui seadetes tõsta väheke pildi teravust, võib hakata segama hoopis üliteravus. Valge tasakaalu saab mugavalt seadistada, nii et värvipilt vastab peaaegu normile. Kuid põhivärvidele ei ole erilisi seadeid, samas neoonkollast on siiski võimalik vähendada. Aga selle tulemusel võib teiste värvide tasakaal muutuda ning pildi heledamad ning tumedamad osad saavad lillaka värvitooni.
Kui menüüst keelata pildiparandus, siis osades kohtades toimetab see ikka taustal. Nii saab suur hele objekt ekraanil heledust juurde, samas kui kõrval olev täpselt sama hele väiksem objekt aga tumeneb. Ja tumeneb silmanähtavalt objekti taha jääv tume taust. Kontrastsus oleks ilma sellise keemiata piisav ja must niigi sügav.
Heli on kõige rohkem tasakaalus. Olemas on veidi madalaid ja kõrgeid sagedusi, kuid ikkagi kume ja keskelt õhuke. Stereohelist ei saa siiski rääkida, sest heli jõuab laua kaudu kuulaja kõrvadeni.

Hea
Kontrastsus ja must värv
Lisavõimaluste rohkus

Halb
TV-pildi pehmus
Hinne: 8,4
****

Sarnased artiklid