Hea auto, kesine töökindlus
Martin Harak
14.01.2016

Volkswagen Passat on justkui tõsise Eesti mehe auto sünonüüm ning eks ole ka põhjusi, miks sakslast sedavõrd kõrgelt hinnatakse. Ometi jagub kuuenda põlvkonna Passatiga muresid, mida enne uue pereliikme garaaži toomist teada tasuks.

Passat on üks pikemalt järjepanu tootmises olnud mudelinimesid automaailmas. Juba 1973. aastal esmaesitletud VW Passati järjekordset põlvkonda näidati esimest korda 2005. aasta Genfi autonäitusel. Mudeliindeks B6 viitab 6. põlvkonnale, ehkki varasemate mudeliuuenduste nimetamine päris eraldi tüüpi autodeks on siin vallas VW huviliste seas väikest viisi segadust tekitanud.
Igatahes sai uue mudeli turuletulekuga selgeks, et VW plaan liigutada Passat veelgi lähemale premium-klassi brändidele oli õnnestunud. Kuigi varasemad Passatid jagasid platvormi sõsarmargi Audi mudeliga A4, positsioneerus Passat siiski mõnevõrra suurema ning vanuselt vanema ostjaskonna autona. Kuues põlvkond arendati välja Golfiga samal platvormil, kuid sellest hoolimata ei kannatanud ei auto ruumikus ega soliidsust lisavad mõõtmed. Pigem vastupidi.
Lisaks traditsioonilisele sedaanile ning lisanime Variant kandvale universaalile toodeti neljaukselist kupeed meenutavat sedaani Passat CC.
Passati turuletulek sai väga targasti planeeritud, sest ühelgi otsesel konkurendil polnud tol hetkel värsket mudelit pakkuda. Mõistagi sai Passat ka väga turvaline, mida tõestab maksimaalne viietärniline EuroNCAP-testi tulemus.
Kuuenda põlvkonna Passat asendus seitsmendaga 2010. aastal. Tollast B7 peavad paljud B6 mudeliuuenduseks, ehkki VW ise seda päris nõnda ei näe.

Suurem, mugavam, väärikam
Kuues põlvkond meelitas Passati veelgi rohkem Audile kandadele ning enam Škoda jalust ära. Sõitjateruumi viimistluskvaliteet väärib kiitust veel tänapäevalgi ning kere jäikust suurendati võrreldes eelkäijaga koguni 57%. Sõltuvalt varustustasemest võib Passati sisemus välja näha väga luksuslik, samas pole haruldased ka lihtsamalt komplekteeritud eksemplarid. Saksa autole omaselt tuleb meelepärase lisavarustuse olemasolu kontrollida ning mitte võtta kõiksuguseid mugavusvidinaid iseenesest mõistetavana. Varustustasemed annavad üldjuhul indikatsiooni, millega tegu. Neid oli kokku 6: Trendline, Comfortline, Sportline, Highline, Individual ja R-Line.
Ehkki võrreldes eelkäijaga kasvasid oluliselt auto välismõõtmed, jäi telgede vahe sisuliselt samaks. Tänu kasvule suurenes oluliselt nii sedaani kui universaali pakiruumi maht (vastavalt 565 ja 603 liitrit), mis varasematel mudelitel oli niigi kiiduväärt.
Sõitjateruumi ergonoomika on ootuspäraselt tasemel ning kuigi Passatit võiks süüdistada isegi liigses igavuses, näeb selle sisemus soliidne välja.
Üks tuntumaid probleeme on seotud rooli- ja süütelukuga. Klassikalise võtme asemel kasutatud pult lükatakse armatuurlauas olevasse avasse ning seda vajutades peaks esmalt maha tulema rooli lukustus ning seejärel käivituma auto. On juhtunud, et mõnikord ei tule lukk maha, teine kord ei lülitu jällegi süüde sisse jne.
Kui esimestel aastatel vahetati nii süüteluku pesa kui ka roolisammas (umbes 1000 eurot), siis tänapäeval pääseb mõnevõrra kergemini – vahetamisele kuulub enamikul juhtudel siiski vaid rooliluku moodul (umbes 250 eurot).
Üks tüütumaid probleeme on uste lukustustrosside kõridesse kinnikülmumine. Muuseas, sama probleemi eest pole kaitstud ka mitmed konkurendid. Universaal võib olla varustatud elektrilise tagaluugi ajamiga, selle toimimist tasub igaks juhuks kontrollida.

Head sõiduomadused, nelikveo olemasolu
Passati sõiduomadused on omas klassis alati tipptasemel olnud ja nii on lood ka kuuenda põlvkonnaga. Vedrustus on ideaalne kompromiss sportlikkuse ja mugavuse vahel, pikad vahemaad mööduvad Passatiga nagu muuseas.
Veermik peab tervikuna üpris hästi vastu. Esiteljel kasutatakse klassikalist MacPherson-tüüpi vedrustust, tagasillal aga keerukamat mitmikhoob-lahendust. Harilikud kuluosad on eesmiste õõtshoobade puksid ja stabilisaatorvarda liigendid. Siiski mõnevõrra keerukam ehitus võimaldab veermiku täpset seadistust, detailide kuludes tuleks aga tähelepanu pöörata silla reguleerimisele. Vastasel juhul on tagajärjeks ebaühtlaselt kulunud rehvid.
Passati veermiku üksikute detailide vahetamine kulukas ei ole, seda enam et ajapikku on turule jõudnud ka igati adekvaatsed B-varuosad. Suurele autole omaselt sai universaalile tellida nivoovedrustuse, mis hoiab auto loodis sõltumata kartulikottide arvust pagasiruumis.
Uuendusena võeti Passatil kasutusele elektrooniline seisupidur. Kui süsteem tõrgub, tasub põhjusi otsida kas seisupiduriklotside või siis tarkvara juurest. Viimast on tehas aeg-ajalt uuendanud, esimese puhul võib probleemi tuum paikneda aga klotse juhtivates mootorites, mis on meie talvise soola käes viga saanud. Nagu sääraste probleemide puhul ikka, võib vea diagnoosimine ja lahenduse leidmine osutuda väga kulukaks.
Lisaks esiveole pakuti Passatit ka nelikveoga. 4motion-süsteem kasutab B6 Passati juures Haldex-sidurit, mis tähendab, et tavaoludes rakendatakse vaid esisilda. Vastavalt vajadusele suunatakse aga kuni 50% veojõust märkamatult tagaratastele.

Head mootorid, probleemsed diislid
Mootoreid on läbi aegade pakutud palju. Baasjõuallikaks oli 1,6liitrine (102 hj) bensiinimootor ning valik kulmineerus tippmudelil R36 kasutatud 3,6liitrise (300 hj) VR6-konfiguratsioonis ottomootoriga. Mitmed Passatil pruugitud mootorid esindasid turuletuleku aegu tehnoloogilist tipptaset ning sellest lähtuvalt võisid teatud lastehaigused esialgu mõningast tähelepanu nõuda.
Mainitud 1,6liitrine bensiinimootor teeb oma töö ära kenasti, on sisuliselt murevaba ning sellega ka kogu emotsioon lõpeb. Sõidumõnu pakuvad aga moodsamad FSI (fuel stratified injection) mootorid, eriti kui tähisele lisandub T-täht, mis mõistagi tähistab turboülelaadimist. Hiljem lisandusid valikusse veel Škodadeltki hästi tuntud 1,4- ja 1,8liitrised bensiiniturbomootorid. Eriti just viimane teeb Passati juba väga elavaks, ajades samal ajal läbi väga väikse reaalse kütusekuluga.
Eriti turbomootorite puhul tasub teraselt jälgida õlitaset. Õlikadu on ettenähtud isegi tootja juhendis, kuid tihtipeale reaalne kulu isegi ületab seda.
Palju liigub järelturul aga diisel-Passateid ning nende soetamisel tasuks mõned ohud endale eelnevalt selgeks teha. Seda enam, et enamik diislitest on toodud Eestisse välisriigist ning nende läbisõit ei pruugi vastata tegelikkusele.
Valik algas 1,9liitrisest (105 hj) diiselmootorist ning jätkus 2liitrise 8- ja 16klapiliste 140 hj versioonidega. Samuti pump-düüsidega on algusaastate 2liitrine 170 hj jõuallikas. Uuemad, ühisanumpritset kasutavad diislid olid ainult 2liitrised võimsusnäitajatega vastavalt 110, 140 ja 170 hj. Pump-düüspihustite puhul tuleb jälgida, et mootoris kasutatav õli vastaks alati väga täpselt tootja poolt ettenähtud spetsifikatsioonile.
Diisleid kummitavad erinevad hädad, kuid selgelt probleemseim on 16klapiline 2liitrine mootor. Muresid põhjustavad toitesüsteem ning selle erinevad komponendid. Mainitud mootoril kasutatakse end tõrksana näidanud piesoelektrilisi pihusteid, mille tükihind on umbes 700 eurot. Tehas on neid kampaaniakorras ka taastatud pihustite vastu vahetanud.
Auto võib mitte käivituda või ka teele jätta rikkis paagisisese kütusepumba tõttu. Viimase asendus maksab suurusjärgus 250–300 eurot.
Hullem on lugu siis, kui järgi peaks andma õlipump. Õigemini seda käitav võll, mille seesmise kuuskandi kulumise tõttu ühel hetkel õlipumpa enam korralikult ringi ei aeta. Kahjustused võivad olla suured – juhul kui juht põlema süttinud märgutuld ignoreerib. Harilikult lahkub esimesena elust turbo, kuid kahju ulatuse määr võib muidugi olla suurem.
Nimetatud probleemset, kuid olematu maksumusega võlli käitavad see-eest väga kallid tasakaalustusvõllid. Uute hind ulatub rohkem kui 1000 euroni, ehkki võlle on võimalik soodsamalt taastada. Samuti tasuks rikke ennetamiseks nimetatud kuuskant igaks juhuks juba ette ära vahetada.
Sarnaselt bensiinimootoritega võivad probleeme põhjustada õlikaod süsteemist. Üheks võimalikuks lekke kohaks on turbo või plokikaanetihend. Viimasega seondub mõistagi ka jahutusvedeliku kadu, mis võib ühtlasi olla üheks probleemi indikaatoriks.
Mootoritule süttimine võib samas tähendada erinevaid mootori juhtimisega seotud rikkis andureid, haruldased pole turbo lõdvikutega seotud pihkumised. Tulemuseks ja sümptomiks uimane mootor.
Diislile iseloomulikult tasuks hoiduda rohketest külmkäivitustest. Kübemefiltri puhastusprotsess ei jõua nõnda alata ning kui esialgu saab veel hakkama selle teeninduses tühjakspõletusega, siis üsna pea võib see lõppeda filtri vahetusega. Hinnaks umbes 1600 eurot.
Samuti üheks kaasaja diisli hädaks võib pidada kahemassilist hooratast. Märku enda lõpust annab see siis, kui tühikäigul vibreerib terve auto kuni siduripedaalini välja. Hooratta vahetusele kulub umbes 1000 eurot. Muresid hoorattaga esineb aga ka bensiinimootoritel.
Käigukastideks võib Passatil olla 6käiguline manuaal-, automaat- või topeltsiduriga robotkast DSG. Pisemal bensiini- ja diiselmootoril kasutati 5käigulist manuaalkasti, hilisematel DSG-kastidel oli 7 käiku. DSG sujuvat tööd hindab kõrgelt enamik autoomanikke, paraku päris murevaba ei pruugi elu sellegagi olla.
Meeles tasub pidada õlivahetust iga 60 000 km järel (hind umbes 200 eurot). Sarnaselt teiste VW grupi autodega on esinenud probleeme DSG juhtplokiga, mis kasutab kastiga sama õli ning kus pisikesed metalliosakesed ploki juht-teid ummistama kipuvad. Ploki asendamine on kulukas (umbes 1200 eurot). Eriti just külmal ajal võib DSG vimkasid visata, harilikult aitab mõnesajameetrine sõit süsteemi ülessoojendamiseks.
Passati hooldusintervall sõltub paljuski selle kasutamisest ning auto konfiguratsioonist. Paremal juhul võib see ulatuda isegi kuni 30 000 km-ni, kuid igal juhul on mõistlik õlivahetus kord aastas ette võtta. Hammasrihmavahetus teostatakse iga 120 000 km järel.

Valik on suur
Uuena on Passat omas klassis igati ihaldusväärne ning ka kasutatuna pakub rohkelt väärtusi. Meeles tasub pidada, et potentsiaalseid kuluallikaid võib sel sõltuvalt modifikatsioonist esineda palju.
Eestlaste Passati-lembus on tänaseks kestnud aastakümneid. Seetõttu liigub neid järelturul palju, kuid rohkelt liigub ka (varjatult) suure läbisõiduga sõidukeid, mistõttu tasub ostul hoolas olla ning eelistada kontrollitava ajalooga autosid. Seda enam, et Eesti päritoluga autode arv on küllalt suur.

Sarnased artiklid