Globaalne mastaap, lokaalne ekraan
Kristjan Port
07.12.2005

Tänaseks on paljud inimesed avastanud enda jaoks arvutiekraani tagant seiklusterohke tee virtuaalmaailma. Nüüd avab sama aken põneva tee reaalsesse maailma kaardi- ja satelliidifotode kaudu.

Meie ajastu üheks suureks hüveks on kindlasti võimalus kiiresti ja efektiivselt reisida. Sama "mündi" teist poolt esialgu tavaliselt ei märgata. Reisida saab küll palju, aga tihti sisuliselt suurt mitte midagi nähes. Õnneks teiseneb üha suurem hulk reisitavast jutustuste, filmide, isiklike pildikeste või kosmilistest kõrgustest tehtud satelliidifotode kaudu viljakalt paljunevasse digitaalsesse vormi. Mainitud numbrilise olekuga kaasnevad mitmed tänapäevased infotehnilised mugavused, nagu reisi puudutavate andmete otsitavus, ilma originaali kahjustamata unikaalse info kujundamise võimalus oma vajadustele vastavaks, unustamata selle edastamise võimalust sõpradele, ja palju muud tulusat. Ega kõik see virtuaalne värk asenda autentset reisikogemust, küll aga aitab vältida reaalseid probleeme nagu marsruudivigadest tulenev aja ja raha raiskamine, teelt eksimised ning muud asukohainfo puudumisest tekkivad ebamugavad olukorrad. Ja lõppude lõpuks: kui ikka reisida ei saa, siis miks mitte kas või senisest paremini unistada.
Linnulennult
Kui hästi järele mõtelda, siis peale reisimise võiks näiteks kinnisvara ostu planeerija sooritada sama info abil huvipakkuvale objektile linnulennulise külastuse – st virtuaalselt kohale lennata. Poleks ka paha, kui suurlinnade hommikuste ja õhtuste liiklusummikute lõksust saaks mööda laveerida kõrvaltänavaid pidi – kui vaid keegi teed juhataks. Ning miks mitte uurida turvalisest kaugusest õhtustes uudistes kirjeldatud kriminaalsete juhtumite asukohti, toimugu need siis kas või Chicagos.
Tegelikult on siin loetletuid ja arvukalt teisigi kaardipõhiseid teenuseid juba täna olemas. Seejuures täiesti tasuta! Taolise asjade arengu taga on suuremate otsingumootorite konkurentsist tulenev võidujooks internetikasutaja parema teenindamise nimel.
Asjad ei võiks paremini ollagi, kui mõned nüansid välja arvata. Nimelt on Eesti nii nendel kaartidel kui teenuste loojate mõtetes vaid pisike täpike, mis majanduslikus keeles tähendab umbes järgmist: "Kui midagi tahate, peate selle ise valmis tegema!" Lohutuseks olgu Ameerikast pärit õpetus, et tasuta lõunad on vaid illusioon. Tegelikult – ega suuremate riikidegi alamad midagi ilma saa. Neile kehtib lihtsalt silmapaari seadus – mida rohkem on potentsiaalseid teenuste kasutajaid, seda rohkem on reklaamipakkuja jaoks likviidsust omavaid silmapaare. Võiks öelda, et sisukas vaatamine maksabki kogu ülikalli tootearenduse kinni. Ning lõpuks saab ring täis, kui tehtud arendustöö kulu võetakse omakorda reklaamitavate toodete ostjate taskust tagasi.
Giidi abiga
Vahest annavad järgmised näited aimu, kui keerukate ja kallite nähtustega võib interneti kaarditeenuste puhul tegemist olla. Nii pakub seni rohkem raamatute müügiga kuulsust kogunud Amazon A9-otsingumootori (maps.a9.com) vahendusel reisijuhti linnad_unglis seiklejatele. Näiteks on teil vaja leida kalarestoran On & Off Manhattanil Boadway ja 46. tänava nurgal, aga ise asute umbes miili kaugusel Centre St ja Broome’i nurgal. Kui olete püüdnud mõne kohaliku kohviku juures kinni tasuta Wi-Fi signaali, joonistatakse sekundiga teie arvutiekraanile konkreetne rada, juurde lisatakse juhis ühesuunaliste tänavate rägastiku läbimiseks koos orienteeruva ajaga ühelt ristmikult teisele jõudmiseks ja lõpuks näidatakse fotosid, mis kirjeldavad vajalikku sihtkohta igast ilmakaarest. Elate kaugemal? No problems! Sekundiga on selge, et kohalejõudmine juhuslikust alguspunktist Washingtonis asuvalt Center Streetilt juba tuttavasse kalasöögikohta New Yorgis võtab aega umbes 3 tundi ja 49 minutit. Sisuliselt võite analoogselt leida tee suvalise aadressini, mis kirjas telefoniraamatus kollastel lehtedel. Ülaltoodud näites kasutatud A9 piirdub täna veel USA territooriumiga. Arvestades, et sellist teenust pakuvad nii Google, Yahoo kui Microsoft, on vaid aja küsimus, mil esmalt maailma pealinnad ja seejärel olulisemad riigid muutuvad arvutiga varustatud külastajate jaoks hõlpsasti "läbitavateks".
Probleemid?
Meile kõige lähema linnakaardi leiab "koduse" Helsingi kohta. Kui aga Microsofti Mappointi lehelt (mappoint.msn.com) ala piisavalt välja suumida, näeb ka Tallinna ja tükikese Vasalemmastki. Kodukandi tänavaid ja suunajuhiseid ei tasu võõramaiste kaarditeenuste seast siiski otsida. Kuid lootust ei tasu veel kaotada! Siin tulevad appi alternatiivset ja põnevat informatsiooni pakkuvad tasuta satelliidifotode teenused. Näiteks võimaldab Google Earth (earth.google.com, sealt saab endale tasuta kliendiprogrammi) vaadata küllaltki detailselt Tallinna ja selle lähiümbruse tänavavõrgustikku koos majade, parkide ja muude rajatistega. Satelliidifotodel baseeruva katkematult jätkuva ja suumitava pildikeskkonna eraldusvõime näitab kätte üksikud autod ja hea tahtmise puhul inimesedki. Parema suurenduse ja detailsuse jaoks on võimalik kasutada maksulist teenust. Kuid tasuta saadavast pildist piisab täiesti praktilise kaardi funktsiooni asendama. Samal pildil saate ära märkida söögikohad ja muud vaatamisväärsused ning seejärel võite selle e-postiga kas või küllasaabuvale piiritagusele sõbrale toimetada.
Iseennast te pildile siiski panna ei saa, sest neid pilte tehakse hea ilmaga ja uuendatakse harva. Täna nähtavad Tallinna pildid on tehiskaaslane teinud ilmselt eelmise aasta päikesepaistelisel suvepäeval. Kuna kinnisvara arendajad kujundavad meie elukeskkonda tempokalt ümber, võib seetõttu kohata mõningaid ebakõlasid. Need on aga tühised, võrreldes ilmselt vene päritolu kaartide kasutamisest tulenevate asukoha nimede moonutustega. Näiteks Tallinna laht kannab lihtsalt nime Revelskaya, kuid sellest vasakul, teisel pool Kopli poolsaart asub nn eestikeelne Paljassaare laht. Loodame, et Ülemiste vanakesel arvutit ei ole, sest vaevalt suudaks ta tormi tagasi hoida, nähes, et kogu maailma silmis elab ta suurenduse määrast sõltuvalt kas Bumajnoi Lake’is või siis Ober-See’s!
Ohud
Uudne kaarditeenus tekitab tõsisemaidki pingeid. Näiteks süüdistab Lõuna-Korea Google'i sõjasaladuste paljastamises vaenulikule Põhja-Koreale. Murelikke riike on teisigi, kelle peamiseks kartuseks on oluliste sõjaliste ja tsiviilobjektide info kättemängimine terroristidele. Ilmselt on siiski hästi rahastatud terrorism või sõjaline vastuluure endale vajaliku info juba ammu mujalt kätte saanud ja selliste ettekäänetega uutele infoteenustele kätt ette panna ei õnnestu. Reaalsem takistus nende teenuste arengul on pigem tavakasutaja oskus ja tahe uut kasutusele võtta.

Sarnased artiklid