Ford Mondeo – sportsedaan nägusas kestas
Martin Harak
11.10.2015

Ford Mondeo kolmas põlvkond alustas küll bravuurikalt James Bondi autona, kuid tõestas oma tõeliselt heade omaduste abil peagi, et eksklusiivne ja enneolematu reklaamikampaania üksnes kinnistas Mondeo-suunalisi häid eelarvamusi.

Frankfurdi autonäitusel 2005. aastal esitletud ideekavand kolmanda põlvkonna Mondeost andis aimduse aasta hiljem tootmisliinilt maha veerenud auto (kinetic-nimelisest) disainisuunast. Siiski Mark IV-ks nimetatav Mondeo ehitati koostöös Volvoga loodud platvormile, ühtlasi oli auto tehniliselt tihedas suguluses S-Max/Galaxyga.
Uus mudel tehti väga turvaline ning EuroNCAPi turvatestis saavutatud viietärniline tulemus oli vägagi ootuspärane. Kohalikule turule müüdud autode standardvarustusse kuulus koguni üheksa turvapatja, samal ajal kui toona oli harjumuspärane arv kuus.
Ehkki autoajakirjandus ei väsinud Mondeot kiitmast – valiti ju Mondeo isegi 2008. aasta Eesti aasta autoks – polnud kiidusõnad liiga tihedas korrelatsioonis ülemaailmsete müüginumbritega. Kuid eks tegemist olegi äärmiselt konkurentsitiheda segmendiga, millele on konkurentideks asunud igasugu linnadžiibid, mahtuniversaalid jms.
Harjumuspäraselt antud autoklassile toodeti kolme keretüüpi: sedaan, luukpära ning universaal.
Suurem mudeliuuendus toimus 2010. aastal, mil Mondeo sai endale uued Ecoboost-seeria mootorid, LED-päevatuled ning palju muudki. Suhteliselt edukaks osutunud Mark IV Mondeo asendati uue põlvkonnaga eelmisel aastal.

Väga suur ja ülihästi varustatud
Mondeo on oma klassi kohta väga suur auto. Tänaseks juba aastakümneid viljeletud stiilis on Ford viinud auto rattad sisuliselt selle nurkadesse, mis ühelt poolt aidates kaasa auto sõidudünaamikale, tagas ka võimalikult ruumika sõitjateruumi.
Mondeo telgede vahe on ebamaised 2850 mm, mis ületab kõigi konkurentide oma enam kui 100 mm-ga. Tegemist on pigem 5. seeria BMW-le ja E-klassi Mercedesele omase numbriga, seda enam, et Mondeo teisedki välismõõtmed on nende autodega üks-ühele samad. Suured mõõtmed ei tee endast linnas sõites saladust, väljaspool kitsaid olusid on aga tegemist kindla voorusega.
Täiskasvanuid mahub Mondeosse istuma viis, ehkki ruumi ootaks nii suurelt autolt enam. Varustatud ja koostatud on Mondeo väga korralikult. Materjalide valik on antud autoklassis eeskujulik, jäädes siiski Saksa premium-autode poolt seatud standardist maha. Heale ja mõnusale olemisele Mondeos heidab pisut varju kõva veeremüra, mis on paljuski tingitud meie karedama kattega asfaldist. Üldiselt pole see aga probleem.
Niigi küllusliku varustuse seast võib parematel mudelitel leida näiteks elektriliselt reguleeritavad ning ventileeritavad esiistmed, reajälgimissüsteemi, nõlvaltstardiabi ja palju muudki. Ühena vähestest selles autoklassis pakkus Ford esiklaasi elektrilist soojendust.
Pakiruum mahutab sõltuvalt mudelist ja tagaistmete asendist 554-1745 l pagasit. Sedaanist praktilisem on küllaltki sarnase välimusega luukpära. Luukpärale kuulub ka Mondeo üks kurikuulsamaid disainivigu – vihmase ilmaga avatavalt tagaluugilt voolab vesi otse pagasiruumi. Esialgu tekib hallitus, hiljem aga juba rooste.
Eelmise Mondeo ohtrad probleemid pardaelektroonikaga antud mudelit sarnasel määral ei kummita. Küll tasub auto ostul olla valvas ning seadmete töökorrasolek üle kontrollida, seda eriti tundmatu ajalooga autode puhul.

Tippklassi sõiduomadused
Ford on alati seadnud esikohale auto sõiduomadused ning Mondeo pole selles osas erand. Kui valdav enamik tänapäeva sõiduautosid on heade sõiduomadustega, siis vähe on siiski neid, millega teelolemist on autogurmaanil võimalik nautida. Mondeot võiks tinglikult üheks selliseks pidada
MacPherson-vedrustus esi- ning mitmikhoob-lahendus tagateljel tagavad Fordile vilka mineku nii kurvidesse sisenemisel, kurvis sõites ning sealt väljudes. Seda vaatamata auto suurtele mõõtmetele ja kogukale tühimassile, mis sõltuvalt varustatusest jääb vahemikku 1430–1650 kg. Kuid isegi täislastis käitub Mondeo kindlalt ning turvaliselt.
Ülim neutraaljuhitavus lubab esiveolise Mondeo esirattad kurvis libisema vaid väga julge juhi käes. Elektrohüdrauliliselt võimendatud rool on täpne, piisavalt raske ning väga head tagasisidet pakkuv.
Vaatamata sportlikkusele on Mondeoga väga hea ka pikki vahemaid läbida. Veermik pakub piisavalt mugavust ning selle suurepärane töö juhti ei väsita. Sportvedrustusest ja suure läbimõõduga velgedest tasuks kodurahu huvides eemale hoida. Mõistlik oleks kord aastas silla reguleerimine teha.
Veermiku vastupidavus on korralik, kuid ajapikku saavad kehvad teed sellestki jagu. Standardsed kuluosad on stabilisaatorvarvad, lisaks sisemised rooliotsad. Pikema ajaperioodi peale vahetatakse amortisaatoreid ning nende tugilaagreid, samuti kuluvad esirattalaagrid. Eesmised õõtshoovad või nende puksid vajavad vahetust harvemini. Varuosade hinnad on pigem soodsad.
Elektrohüdraulilise roolivõimendi probleemid on enamasti seotud juhtmooduli tarkvaraga, mis on üldiselt lihtsasti likvideeritavad – enamasti aitab tarkvarauuendus.
Roostega Mondeol eelkäijaga võrreldavaid probleeme pole. Rooste pureb üksnes kehvast avariijärgsest remondist põduraid või muul moel kahjustada saanud eksemplare. Kuna esimese otsa autodel on vanust juba üksjagu, tuleks rooste osas siiski tähelepanelik olla.

Uuemad jõuallikad on paremad
Mootoreid oli Mondeol tootmistsükli vältel saada mitmeid erinevaid. Algselt pakuti Duratec-nimelisi bensiinimootoreid töömahuvahemikus 1,6–2,5 liitrit, mudeliuuenduse järgselt lisandusid valikusse moodsad otsepritsega turbomootorid, mis kandsid nimetust EcoBoost. Tegemist on juba märksa paremat kiiruse-säästlikkuse suhet pakkuvate jõuallikatega (eriti võttes arvesse, et esimese seeria autod antud parameetritega just ei hiilanud...).
Diisleid pakuti algselt töömahuga 1,8–2,0 liitrit, mudeliuuendusega jäid valikusse 1,6- ja 2liitrised uuema tüübi jõuallikad.
1,6liitrine vabalthingav bensiinimootor on suure auto jaoks pigem nõrk. Hoopis parem on 2liitrine (145 hj) jõuallikas, mis Fordile asjakohasema dünaamika annab. Mõlemad mootorid on pommikindla ehitusega ning väga kauakestvad. Samasse kategooriasse kuulub õigupoolest ka 2,3liitrine mootor.
Volvo päritolu 2,5liitrine viiesilindriline turboga bensiinimootor (220 hj) annab suurele autole korraliku mineku, kuid ehkki tegemist on sama mootoriga, mis kasutusel Focus ST-l, sarnast maavärinat Mondeo kapoti alt oodata pole. Varasematel aastatel on seda jõuallikat vaevanud enneaegne hammasrihma purunemine, mis on kaasa toonud mootori hävimise.
Ehkki antud mootori käiguühtlus ja peaaegu olematu turboviivitus teevad sellega sõidu nauditavaks, tasuks kiirusekummardajatel eelistada järgmise põlvkonna 2liitrist turbomootorit, mis annab sarnaste kiirusomaduste juures kuni 1,5 l kütusesäästu 100 km kohta.
Ennustatult on diislid soodsamad sõita, kuid bensiinimootoritest kulukamad hooldada ning ka vead on nende puhul tõenäolisemad. Tüüpilisemad neist on seotud kahemassilise hooratta ja kübemefiltriga. Esimese vahetus maksab kuni 1000 eurot ning selle töö vajadus on vaid aja küsimus.
Teise probleemi ennetamiseks tasuks teha pikemaid sõite, lasta mootoril jõuda selle töötemperatuurini, misjärel alustab auto filtri tühjakspõletamist. Lühikeste linnasõitude ajal seda ei juhtu ning ainus võimalus enne lõplikku ummistumist filter puhtaks saada on selle nn sunniviisiline põletamine. Tühjakspõletus esinduses maksab umbes 180 eurot, vahetus aga juba 1200 eurot. Puhastamise juures teostatakse ka õlivahetus, ummistumise üks põhjusi on ka vale mootoriõli kasutamine.
Käigukastidena olid kasutusel 5- ja 6käiguline manuaal- ning 6käiguline automaatkast. Hiljem lisandus ka 6käiguline topeltsiduriga (Powershift) robotkast. Tegemist on eeskujulikult toimetava seadeldisega, millega üldiselt muresid ei esine (eeldusel, et süsteemi õlivahetus tehakse iga 60 000 km järel). Õlivahetuse maksumus jääb 250 euro kanti.
Bensiinimootorite hooldused maksavad umbes 220–320 eurot, diiselmootorite omad ligi 330 eurot. Hammasrihma vahetus lisab mõlema hinnale veel 350 eurot.

Valik on suur
Meelepärase Mondeo valimiseks ei ole üldiselt vaja välismaistes portaalides ringi kolada. Kohalike autode valik on üpris suur, mis teeb ostu usaldusväärsemaks. Seda enam, et paljud välismaiste autode läbisõidud on kas imekspandavalt väiksed või siis võltsitud. Paraku puudub Fordi esindusel võimalus kaeda teiste riikide esinduste andmebaasidesse, mistõttu lasub ostul usaldus paljuski konkreetse auto tehnilisel kontrollil ning müüja sinistel silmadel.
Kokkuvõttes jagub Mondeol kindlasti rohkem plusse, kui miinuseid. Nõnda suurt ja ruumikat autot koos väga heade sõiduomaduste ning varustatusega on säärase raha eest keeruline leida.

Sarnased artiklid