Ford Kuga
01.05.2013

Fordi maasturivalik on lähema aasta-paari jooksul oluliselt täienemas ning otsa teeb lahti uus Kuga, mis erinevalt senisest ülemaailmseks mudeliks pürib.

Erinevalt esimese põlvkonna Kugast on uue näol tegemist järjekordse nn maailmaprojektiga, sest sama autot müüakse mitte ainult Euroopas, vaid enam kui 100 riigis üle maailma. Tõsi, näiteks Põhja-Ameerikas kannab sama auto mudelinime Escape. Asi on selles, et Escape’i on Ford sealmail varemgi müünud (kuigi Kugaga ei sidunud seda autot miski) ja nii peeti turunduslikel kaalutlustel targemaks ameeriklaste päid uue nimega mitte segi ajama hakata. Kuga on juba reaalsus, lisandumas on aga ka algselt nn kolmanda maailma tarbeks loodud EcoSport (2014. aasta alul) ning USA turgu silmas pidades Edge – esimene Kugast väiksem, teine suurem.

Esimese põlvkonna Kugat läks Euroopas kaubaks ca 300 000 autot ja Fordile tegi eriti rõõmu asjaolu, et Kuga meelitas Fordi juurde hulganisti selliseid kliente, kes Fordi seni millekski ei pidanud. Ka on just Kuga osutunud kõrgeima rahuloluindeksiga Fordi mudeliks – kas tegu on auto headuse või Kuga omanike leplikuma meelega, muidugi ei selgu. Kuga sünnist 2008. aastast alates on see segment tervikuna 40% võrra kasvanud ja see tähendab ka oluliselt tihedamat konkurentsi. Piisab kas või Tehnikamaailma sisukordade sirvimisest – viimase aasta-pooleteise jooksul on sageli tulnud erinevate automarkide nn linnamaasturitest juttu teha. Mootoreid on uue valikus kaks – 1,6liitrine bensiini- ning 2liitrine diiselmootor, kusjuures mõlemat pakutakse kahe erineva võimsusega (bensiinimootor vastavalt 150 ja 182 hj, diisel 140 ja 163 hj). Bensiinimootor on Kuga seisukohast uus, kuid tuttav muudelt Fordidelt. Nii saabki Ford raporteerida tervelt 26% kütusesäästust, jättes muidugi targu märkimata, et võrdluseks on eelmise põlvkonna Kugal kasutusel olnud viiesilindriline 2,5liitrine mootoriversioon… Diisel-Kuga osas nii suurest arengust rääkida ei saa, kuid ka 10% sääst pole sugugi paha tulemus. Käigukaste on valikus kolm. Manuaalkast on kuuekäiguline ning väiksema võimsusega bensiinimootori korral (auto on sel juhul esiveoline) on see ainus „valik”. Seevastu võimsamale bensiinimootorile saab valida ainult automaatkasti ja see tähendab igal juhul neljarattavedu. Pikka aega kasutaud Haldex-nelikveosüsteemi Kugal enam ei kohta – see oli veel Volvo algpära. Uus nelikveosüsteem on Fordi enda looming ning lisaks ülikiirele elektroonilisele juhtimissüsteemile pöörab Ford ise uhkelt tähelepanu näidikuploki graafikale, mis annab juhile näitlikult teada, millistele ratastele parajasti momenti jagatakse. Iseasi on, et oludes, kus see teave mingitki praktilist väärtust omaks, on juhil muudki teha, kui pisikest ekraani piiluda. Diislitel pruugitavad automaadid on bensiinimootoriga versiooni omast modernsemad ning varustatud topeltsiduriga. 140 hj versiooni ja manuaalkasti sobitatakse nii esi- kui nelikveoga, 163 hj mootor tähendab igal juhul nelikvedu. Auto põhimõõtmed on oluliselt muutunud, kuid telgede vahe jäänud endiseks. Pikkust on lisandunud, kõrgus aga vähenenud. Ehkki auto on endisest suurem, on kaal püsinud enam-vähem samas suurusjärgus, sõltuvalt varustusest mõni kilogramm siia-sinna. Oma klassi ruumikamate esindajate sekka Kuga siiski ei kuulu – tagaistmel napib jalaruumi ning ka ees on nii juht kui kaassõitja pistetud üsna kitsukesse „kookonisse”, mis juhi seisukohast küll sugugi halb ei ole. Küll aga on 500 l pakiruum omas klassis mahukamate seas. Kliirensi osas on Kuga omas klassis keskmik – sõltuvalt modifikatsioonist 192–198 mm, mis aga tema „linnamaasturlikku” olemust arvestades on igati piisav. Varustuse poolest saab aga just Kugast kõige rikkalikumat valikut pakkuv Fordi mudel Euroopas, millele on võimalik tellida reajälgimissüsteemi, pimenurga hoiatuse, liiklusmärkide tuvastussüsteemi, jpm – kuni jalavibutuse peale avaneva-sulguva tagaluugini välja! Ford Focus on alati sõiduomadustelt kiita saanud ja kuna Kuga on samuti Focuse sugulane, jätkub neid kiidusõnu tallegi. Madalatel kiirustel on prioriteet haardumisel, maanteekiirusteni jõudes häälestub veosüsteem juhitavusele, jälgides valvsalt, et juht liiga uljaks ei muutuks. Ehkki hobujõudude arvult mitte kõige võimsam, saab 150 hj bensiinimootor oma tööga väga hästi hakkama – kui juht õigeaegselt käike vahetada mõistab. Kesk-Eesti varakevadiselt jäistel külavaheteedel üllatas meeldivalt ka Kuga sõiduohutuse eest vastutav elektroonika. Kui paljudel autodel kipub ESP auto libisemisse sattudes liikurit sisuliselt peatama, siis Kugal toimetas see resoluutselt, kuid täpselt nii palju, et auto stabiilsus taastada, ei enam. 140 hj diisel pakub tänu suuremale momendinäidule (320 Nm) veelgi lõbusamat minekut ning isegi manuaalkasti korral võib end kui automaatkastiga auto roolis tunda. Paraku ei kuulu Kuga oma klassi vaiksemate esindajate hulka. Eestis legaalsetel kiirustel kulgedes on olukord kontrolli all – alles 100 km/h-st ülalpool hakkab siit-sealt kostma õhuvihinaid (tõsi, osa süüd oli selles kindlasti ka konkreetse auto klaaskatusel). Teemüra osas paneb kõik paika meie asfalt – midagi pole parata, meie teedel kipuvad kõik autod lärmakamad olema kui enamikel Lääne-Euroopa riikide teedel. Varustustasemeid on Kugal kaks – Trend ja Titanium. Hinnakiri algab 23 200 euro juurest ja ulatub kuni 31 000 euroni, kuid loomulikult annab seda lisavarustuse abil veel omajagu kasvatada.

Sarnased artiklid