Ford C-Max
Tõnu Ojala
01.11.2010

Hiljuti näitusedebüüdi teinud uue Ford Focuse baasil valmib paari aasta jooksul kümmekond erinevat autot. Otsa tegid lahti uus C-MAX ja tema seitsmekohaline sõsarmudel Grand C-MAX.

Kui C-MAX aastate eest esmakordselt Fordi mudelivalikusse jõudis, oli tegu Focus C-MAXiga, kuid pärast mudeliuuendust kaotati „Focus” nimest ära. Sellest ei tasu siiski segadusse sattuda, sest nii nagu VW Touran on sisuliselt täispuhutud Golf, on C-MAX vaatamata nimele Focuse-põhine väiksemat sorti mahtuniversaal.
Ford on järginud prantslaste eeskuju, kes toodavad kahes mõõdus selliseid autosid nagu Renault Scenic ja Citroën C4 Picasso. Selle tulemusena on Fordil nüüd vaata et liigagi pikk rivi mahtuniversaale, C-MAXi Grand-versioon küünib juba pea et S-MAXi lähedale. Ja praegunegi rivi pole veel lõplik, sest „altpoolt” on tulemas veel Fiestal baseeruv B-MAX, ehk siis järeltulija kunagisele Fusionile.
C-MAXi välimus baseerub paari aasta tagusel ideeautol iosis X, kuid auto esiots on sellele vaatamata üllatavalt Kia Venga moodi. Väljast ei paista uus C-MAX suurt millegagi silma, kuid seda efektsem on sisemus, kus pole jälgegi eelmise mudeli konservatiivsusest, sest eeskujuks on võetud hoopis vallatuma sisekujundusega Fiesta.
Välimus on paremini õnnestunud viiekohalisel mudelil – seitsmekohaline kisub oma tagumise lükanduksega pisut bussiks kätte, meenutades külgvaates oma langeva katusejoonega ka S-MAXi. Uudisena on tagauksed tõstetud lükandhingedele. Selline moodus hõlbustab autosse sisenemist ja sealt väljumist. Tehniliselt on võimalik sellele elektriajamgi lisada, kuid esialgu seda valikus ei ole. Aga kuna vähemalt Grand C-MAX peaks järgmisel aastal ka USA turule jõudma, siis mine tea…
Eelkäijaga võrreldes on C-MAXi telgede vahe endiseks jäänud, auto kogupikkus on kasvanud 5 cm võrra. Grand C-MAXi suurimaks erinevuseks on telgede vahele lisandunud 140 täiendavat millimeetrit.
Grand C-MAXi kolmas istmerida on auto kogupikkust arvestades oodatult n-ö pooletoobine ja täiskasvanutele pikemaks sõiduks sobimatu. Kui teises reas istujad halastavad ja veidi oma mugavust piiravad, õnnestub leida siiski üsna mõistlik kompromiss ja seitse hinge autosse enam-vähem ära mahutada.
Igati märkimisväärne on mõlema mudeli istmete varieerimise võimalus, eriti paistab siin silma Grand, mille eripärana saab teise istmerea keskmise istme kokku voltida ja selle parempoolse istme sisse ära peita. Nii muutub teine istmerida kahekohaliseks.
Kahjuks ei ole sama süsteemi viiekohalisel mudelil, kuid lisaväärtusena saab seal pärast keskmise istme kokkupanekut äärmisi istmeid 45kraadise nurga alla paigutada ja seeläbi oma olemist lahedamaks muuta (tõsi, selline keskmine iste on lisavarustuses).
Mootorivalikust leiab nii uusi kui vanu bensiini- ja diiselmootoreid, millest värskeim on 1,6liitrine EcoBoost (kahes võimsuses). Uus on ka bensiinimootoritega kombineeritult kasutatav kuuekäiguline manuaalkast. Teatava üllatusena on topeltsiduriga Powershift-automaatkast saadaval vaid suurema diiselmootoriga mudelil. Enamasti kipub ju ikka nii olema, et saadaval on vaid kombinatsioon bensiin-automaat, mitte diisel-automaat, nagu nüüd. Paraku tähendab see ka seda, et automaatkastiga C-MAX saab olema kallis – diisel tähendab niigi olulist hinnalisa ja automaat lisab oma.
Nii bensiini- kui diiselversioonid hämmastavad oma vaikusega. Kaheliitrine diiselversioon kipub madalatel pööretel küll veidi jõuetu olema, 1,6liitrine bensiini neelav EcoBoost on selles osas parem, sest ehkki tunne on üllatavalt diiselmootorit meenutav, pole uue põlvkonna jõuallikal diislitele omast madalate pöörete probleemi.
Roolivõimendi on nüüd elektriline ja see saab oma tööga hästi hakkama – tagasiside teelt on olemas ja tunnetus tasemel. Loomulikult mõjutavad võrreldes tavaautoga suurem kõrgus ja lisakilogrammid sõiduomadusi, kuid praegu kogetu põhjal võib ennustada, et järgmise aasta esimesest poolest müüki jõudev uus nn päris Focus saab selles osas olema tippklassist.
Edaspidiseks (eeldatavasti aastal 2013) lubatakse C-MAXist ka hübriidversioone – esmalt nn tavahübriidi, veidi hiljem ka seinast laetavat pistikhübriidi.

Sarnased artiklid