Fiat Freemont
06.06.2012

Fiat Freemondist on Tehnikamaailm mõne aja eest juba kirjutanud. Juhtus see 2009. aasta jaanuaris, kuid mingist Fiatist ja Freemondist polnud siis veel lõhnagi – tol ajal oli selle auto nimi Dodge Journey.

Itaalia päritolu on paljud kuulsad ameeriklased – nt popstaar Madonna või maffiapealik Al Capone. Fiat Freemont sündis seevastu Ameerikas kui Dodge Journey ja asus sealt ümber Itaaliasse. Või mis asus – toodetakse ju Freemonti endiselt teisel pool Atlandi ookeani, mitte küll USAs, vaid hoopis Mehhikos, kuid seda teise näo ja olemusega. Tõsi, USA turul jäi nimi endiseks, sest turunduslikult tähendanuks sealmail tuntud auto itaallaseks nimetamine enesetappu.
USA autotööstuse jaoks oli kümnendi vahetus raske. Pankrotihaldurid koputasid pea kõigi sealsete autokontsernide ustele ja kui General Motors loobus järjepanu mitmest oma kaubamärgist, siis Chrysler sattus hoopis itaallaste kamandada. Mis siis, et majandusanalüütikud samal ajal Fiatile endale kadu ennustasid – täna teeb Chrysleris otsuseid Sergio Marchionne. Ja nii ongi seni Euroopas müüdud Chryslerid ja Dodge’id riburada mööda muundunud ja muundumas vastavalt Lanciateks ja Fiatideks. Siiski Jeep jäi Jeepiks, mitte ei nimetatud ümber nt… Ivecoks!
Eestis kestab eks-ameeriklaste osas nn üleminekuaeg. Kui Lanciale ihuvad hammast nii aastaid Chrysleritega tegelenud Silberauto kui ka viimasel paaril aastal Fiate esindanud United Motors, siis Fiatide osas on asi klaar ja need autod on end BMWde kõrvale United Motorsisse sisse seadnud.
Freemont tuli Fiatile õigel ajal, sest seitsmekohalist mahtuniversaali Fiatil polnudki. Tõsi, veel paar aastat tagasi oli valikus Ulyssee, kuid õige Fiat polnud seegi, tegu oli sisuliselt ümbernimetatud Peugeot 807/Citroën C8-ga.

Kas uus auto?
Väljast eristab Dodge Journeyst Fiat Freemonti vaid Fiatile omane iluvõre. Seevastu seest on toimunud suuremad muutused ning Dodge’i nurgeline armatuurlaud on asendunud Fiatile omaste pehmemate joontega. Ja ehkki Journey oli kahtluseta parima viimistlusega Dodge meie turul, on nii näidikuplokk kui siseruumi viimistlus selgelt parem kui USA eelkäijal. Kõvad materjalid on asendunud pehmetega ja üldpilt on hulga soliidsem (vahe pole seejuures vaid visuaalne, see kajastub ka vähenenud müratasemes).
Euroopa ja USA autoeelistused on erinevad. Kui USAs leidis Journey mootorivalikust nt 3,5liitrise V6-bensiinimootori (nüüdseks on sealmail nii Chrysleritel kui Dodge’del see asendatud 3,6liitriega), siis Euroopas pakuti teda 2liitrise diisli ning 2,4- ja 2,7liitriste bensiinimootoritega. Freemondil on aga mootorivalikus põhilise jõuallikana hoopis Fiati moodsaim 2liitrine diiselmootor – kas 140 või 170 hj seades. Väiksemad bensiinimootorid on minevik (ehkki USAs on 2,4liitrine bensiinimootor rivis), diislile pakub meie oludes alternatiivi vaid USAst laenatud 3,6liitrine V6-Pentastar bensiinimootor (280 hj). See aga jääb vähemalt Lääne-Euroopas rohkem harulduste valdkonda – sealsed maksuametnikud oskavad CO2-põhist automaksu hästi arvutada ning on selge, et suur bensiinirüüpaja ei suuda diislitele konkurentsi pakkuda.
Journey paistis silma oma hea istmete varieeritavusega ja see on säilinud ka Freemontil. Põhjalikud muutused on läbi teinud nii roolimehhanism kui vedrustus – rool on kiirem, kuid endiselt liiga kerge, vedrustus on endiselt seadistatud mugavust silmas pidades, kuid ameeriklasele omasest „vedelusest” pole väga palju enam järgi jäänud.

Suured plaanid
Journey jäi Euroopas eksikülaliseks. Osalt tänu Dodge’i tagasihoidlikule müügivõrgule, mida ei jõutudki plaanitud mahus välja ehitada. Fiat aga loodab Freemondi müüginumbrid viia vähemalt 30 000 auto tasemele. Auto varustustase on üsna ookeanitaguste standarditele kohane – juba baasvarustus tähendab 17tolliseid valuvelgi, võtmeta sisenemist ja käivitust, kiirushoidikut jpm. Urban-varustustase toob muu hulgas kaasa kahetsoonilise kliimaseadme, parkimisanduri, Bluetooth-ühenduse, juhi elektriistme jne. Kõige luksuslikum versioon on aga Lounge – kuni nahksisu, 19tolliste velgede ja Alpine’i stereosüsteemini välja.
Freemonti puhul tähendab esivedu igal juhul manuaalkasti (kahju, selles autoklassis oleks automaat igati omal kohal), nelikvedu aga igal juhul automaati (mõlemad on kuuekäigulised), kusjuures nõrgemat diislit vaid esiveolisena saabki. 170 hj diisel on valikus nii esi- kui nelikveolisena, bensiinimootor vaid AWD-versioonina. Tõsi, see tarkus baseerub esialgu hinnakirjadel, automaatkäigukastiga ning nelikveolised mudelid jõuavad Eestisse alles lähikuudel.
Odavaima Freemondi saab Eesti oludes 23 300 euroga ja sel juhul on tegu esiveolise 140 hj diiselmootoriga autoga. Nelikveoliste hinnakiri algab V6-bensiinimootoriga autost, mille odavaim versioon maksab 24 900 eurot. Meenutuseks – kui Journey 2009. aastal turule jõudis, oli odavaima mudeli hind 22 300 euro kandis (2,4liitrine 170 hj bensiinimootor), tol ajal kasutusel olnud VW päritolu 2liitrise 140 hj diisli baashind algas 25 000 euro juurest ning 2,7liitrise 185 hj bensiinimootoriga mudeli hind ronis julgelt üle 28 000 euro.

Sarnased artiklid