Euroopa teadusauhinnad 2007
Vello Kala
02.04.2008

Mis teeb rikkaks? Üksikinimese tasandil võib see olla mis tahes tulus tegevus, ent ühiskonna rikkus sõltub eelkõige vastava ühiskonna tehnoloogilisest arengutasemest. See omakorda näitab, kuivõrd on ühiskond panustanud teaduse arengusse. Euroopa on fundamentaalsete teadusuuringute osas mõistagi tipu lähedal, ent mitte päris tipus – näiteks USA kulutab teadusuuringuteks märksa enam tähelepanu ja vahendeid. Ühe sammuna tagamaks meie tulevikusuutlikkust on EL asutanud teaduspreemiad, et tunnustada Euroopa tippteadlaste tööd.

Märtsi lõpul selgusid Brüsselis Euroopa 2007. aasta teadusauhindade laureaadid. Selles üleeuroopalises ürituses on oma osa ka Tehnikamaailmal, allakirjutanul oli taas au kuuluda teaustöid hindavasse žüriisse. Võrreldes varasemate aastatega kohendati seekord auhinnad mõneti ümber. Seni kõiki auhinnakategooriaid hõlmanud Descartes’i preemia jäi nüüd vaid üleeuroopalise tähendusega teaduslike saavutuste eest antavaks. Teaduse populariseerimise preemia kannab nüüd ELi preemia ja EL Marie Curie noorte teadlaste abiprogrammiga seotud teadussaavutuste eest antav preemia Marie Curie preemia nime.
Descartes’i preemia pälvisid seekord kolm teadustööd. VIRLIS on projekt, mis tegeleb meie tervisega ajal, mil traditsioonilised ravimid, nagu näiteks antibiootikumid, on aina vähem võimelised meid aitama. Projekti juhib prof Pascale Cossart Pasteuri instituudist Pariisis. SYNNANOMOTORS – kollektiiv, keda juhib prof David Leigh Edinburghi ülikoolist teenis auhinna miniatuursete „nanomootorite” loomise eest. Ning dr Hubertus Fischeri juhitav tiim EPICA sai preemia Antarktika jää puurimise eest, mis võimaldab jälgida kliimamuutusi, mis on toimunud viimase 800 000 aasta kestel.
Teaduse populariseerimise auhindu anti välja samuti kolm. Aasta meheks sel alal osutus prof Jean-Pierre Luminet, kosmoloog, astronoom ja paljude menukate teadusraamatute autor. Aasta teaduskirjanikuks valiti Delphine Grinberg, menuka kõige noorematele mõeldud teaduse aluseid tutvustava raamatuseeria eest. Auhinna audiovisuaalse töö eest pälvis Peter Leonard universumi „varjatud mateeriat” käsitleva dokumentaalseriaali eest. Finalisti eriauhinna pälvisid teadusajakirjanik prof Nuno Crato oma teadusalaste kirjutiste eest ja Henry-Louis Poirier inimkeha tutvustava audiovisuaalse programmi loomise eest Pariisi teaduspargis Cite des Sciences et de l’Industrie.

Marie Curie preemiaid anti välja koguni viis. Need pälvisid Cambridge’ ülikooli prof Luisa Corrado juhitav majandusliku jõukuse ja inimliku õnnetunde suhteid uuriv projekt EURECONAW, vähialane uurimistöö TCELLTARGETING Sabanci ülikoolist (Türgi), mida juhib dr Batu Erman, nanotehnoloogia-alane projekt CNANO (Cambridge’i ülikool, juht dr Andrea C. Ferrari), Porthsmouthi ülikooli prof Robert Nicholi juhitud „varjatud energiat” käsitlev töö DarkEnergy ja põletike ravile pühendatud uurimus FreeRad (Cardiffi ülikool, juht dr Valerie O’Donnell).
Nagu näha, erinevalt mullusest Eesti teadustöö seekord suurele pildile ei pääsenud. Ei pääsenud keegi kogu Ida-Euroopastki. Ent ega midagi, see-eest võime me praegu tähistada projekti teadusbuss Suur Vanker mulluse suurvõidu esimest aastapäeva!

Sarnased artiklid