Euroopa meistritiitel läks Fordile
10.12.2006

Autode Euroopa meister ehk Euroopa aasta auto valiti sel korral erandlikult 8 kandidaadi seast (tavaliselt on finaliste 7). Tavapärasest tihedamas finaalikonkurentsis noppis esikoha Fordi uus sportlik mahtuniversaal S-Max.

S-Maxi esikoht tähendab Fordile viiendat esikohta Euroopa mainekaima autokonkursi enam kui 40 aasta pikkuses ajaloos. Viimati oli Fordil põhjust klaase kõlistada aastal 1999, kui esikoha pälvis Focus. 1993. aastal polnud vastast Mondeole, 1985. aastal Scorpiole ning esmakordselt tõi Fordile esikoha Escort – seda aastal 1981.
Fordile tõid esikoha ühtlased hinded – ehkki Citroën C4 Picasso teenis maksimumpunkte tervelt 17 žürii liikmelt (10 enam kui Ford), jätkus sellest vaid kolmandaks kohaks. Ford sai punkte koguni 57 hindajalt 58-st ja nii oli esikoha osas kõik selge – järgmisel aastal kannab austavat tiitlit Ford S-Max.
Lõppev autoaasta oli erakordselt uudisterohke. Kui aasta tagasi oli konkursi avavoorus valida 28 kandidaadi vahel, siis seekord kandideeris koguni 41 autot. Finaalis valitses Euroopa autoehitajate toodang – ainsa mitte-Euroopa firmana oli esikaheksasse asja Hondal. Samas on ka see auto suuresti Euroopa päritolu, kuna enamik Euroopas müüdavatest Civicutest valmib mitte Jaapanis, vaid Inglismaal asuvas Honda tehases.
Üha enam muutub nn vana Euroopa nägu ka Eesti automaailm ning seda näeb ka Euroopa ning meie aasta auto konkursside nimekirju kõrvutades. Neist neli autot – Civic, Roomster, Corsa, S-Max ja 207 – olid ka äsja Tehnikamaailma eestvedamisel toimunud Eesti aasta auto valimisel finalistide seas.
Lõppeval aastal kandis Euroopa aasta auto tiitlit Renault Clio.


Euroopa aasta auto 2007
1. Ford S-Max              235
2. Opel Corsa              233
3. Citroën C4 Picasso   222
4. Škoda Roomster      189
5. Honda Civic             148
6. Peugeot 207            144
7. Volvo C30               141
8. Fiat Grande Punto    138

I koht
Ford S-Max – aasta auto 2007
TM 6/2006

Mahtuniversaalidel pole Euroopa Aasta Auto konkurssidel kuigi edukalt läinud - varasemast ajaloost saab vaid Renault Scenic selle konkursi esikohaga uhkeldada.
Varem lõppes Blue Ovali sõiduautode rivi mahtuniversaaliga Galaxy, nüüd leiab selle kõrvalt veel ühe peaaegu samasuguse auto. Ford otsustas, et vaja on ka teist mahtuniversaali – mis oleks (peaaegu) sama praktiline, kuid efektsemas kestas ning sportlikumate sõiduomadustega. Tehniliselt on Galaxy ja S-Max üsna lähedased, kuid iseloomud on neil erinevad. S-Maxi puhul on esiplaanil dünaamika ja disain – see auto on neile, kes hindavad sõiduomadusi ning ei taha “bussi” (aga samas “bussi” vajavad).
Nii uus Galaxy kui S-Max on vanast Galaxyst tükk maad suuremad, mistõttu vana mudeli järeltulija tiitlit kandma sobiks nad mõlemad. Ametliku seisukoha järgi see nii siiski ei ole – S-Max on uus mudel, asudes Fordi mudelirivis Mondeo ja Galaxy vahel. Odavaima S-i saab 364 900 krooniga, siis on tegu 2liitrise bensiinimootori ja Trend-varustusega. Hinnakirja tipus troonib aga S-Max 2,5 Titanium, mille 2,5liitrine viiesilindriline turbomootor on tuttav Ford Focus ST-lt ja Volvo S40 T5-lt.

II koht
Opel Corsa
TM 10/2006

Tilluke Corsa on olnud üks Opeli menumudeleid ning vastne Corsa on juba neljas seda nime kandev auto.
Uus Corsa tuleb nii kolme- ja ka viieukselisena. Vahe pole vaid uste arvus – ka autode iseloomud on erinevad. Kui viieukseline on joonistatud stiilse noore pere autona, siis kolmeukseline meenutab pigem tillukest, ent agressiivset sportkupeed. Ainus, mis Corsat esindusautost eristab, on puuduv meeter kerepikkust.
Opel usub, et Corsa leiab ostjaid väga erinevate eelistuste (ja rahakottidega!) ostjate hulgast, nii on ka mootoreid võtta igale maitsele: kolm bensiinijoojat ja kolm õlipõletajat, kusjuures rõhk on selgelt diislitele asetatud.

III koht
Citroën C4 Picasso
TM 12/2006

Hiljutisel Pariisi autonäitusel debüteerinud C4 Picasso on koos Volvo C30-ga finalistide rivi värskeim liige, esimesed autod jõudsid Eestisse alles oktoobri lõpus. C4 Picasso üheks eripäraks on tema klaasirohkus – klaaspinda on tervelt 6,4 m2 (selle hulka on lisaks suurtele külgakendele arvestatud ka enam kui 1 m2 suurune klaaskatus ning suur panoraamne esiklaas, mis võimaldab vertikaalsuunal 70kraadise väljavaate). Nagu see Citroënil viimasel ajal tavaliseks on saanud, asuvad ka C4 Picasso näidikud mitte juhi ees, vaid armatuurlaua keskel.
Mootorivalik koosneb esialgu 143 hj 2liitrisest bensiinimootorist ning kahest diiselmootorist (110 ja 138 hj).
Mõõtmetelt mahub C4 Picasso kuskile väikeste ja täismõõduliste mahtuniversaalide vahel, olles pisut suurem nii Opel Zafirast, Renault Grand Scénicust kui Mazda5-st.

IV koht
Škoda Roomster
TM 9/2006

Kui enamasti on nn naksitralliautod tähendanud sõiduautodeks kohandatud kaubikuid, siis Roomster on algusest peale projekteeritud sõiduautoks, kasutades VW kontserni äraproovitud lahendusi. Tulemus on suurepärane – Roomster püsib kindlalt nii sirgel maanteel kui ka kurvilistel külavaheteedel.
Kui Škoda mudelivalik on vahel saanud sarjata liigse anonüümsuse pärast, siis Roomster mitte. Auto näeb tõeliselt hea välja, kahju, et sama hoogu pole jätkunud auto sisemuse disainimisel.
Bensiinimootorite valik algab kolmesilindrilise 1,2liitrise pisijõuallikaga, järgnevad kaks neljasilindrilist – 1,4- ja 1,6liitrised. Ka diisleid on kolm – 1,4liitrist (samuti kolmesilindriline) pakutakse nii 69 kui 80 hobujõulisena, valik tipneb 105 hj 1,9liitrise versiooniga.
Odavaima Roomsteri saab juba 159 900 krooniga, kuid praktilistest kaalutlustest lähtudes tasuks võimalusel kaaluda siiski vähemalt Style-varustustaset ja 1,4liitrist jõuallikat.

V koht
Honda Civic
TM 1/2006

Honda Civicu VIII põlvkonda ühendab eelmise mudeliga vaid nimi. Senise peaaegu minimahtuniversaaliks pürgiva auto asemel vaatab vastu üliagressiivse välimusega sportlik sõiduk, mida on võimatu mitte märgata.
Ideeautona oli uus Civic väljas juba ligi kaks aastat tagasi toimunud Genfi autonäitusel. Tookord julgesid vaid kõige paadunumad optimistid arvata, et see “kosmosesõiduk” ongi sisuliselt uus Civic valmiskujul. Aga nüüd on Civicu VIII põlvkond reaalsus ja veel kuidas! Civic tõusis komeedina Eesti automüügitabeli esikolmikusse ja enamat takistab vaid see, et autosid ei jätku…
Futuristliku välimusega viieukselisele luukpärale assisteerib traditsioonilisema välimusega sedaan ning värskelt on lisandunud ka kolmeukseline mudel (sh ka ülisportlik Type-R).

VI koht
Peugeot 207
TM 6/2006

Peugeot 207 ei ole otsene Peugeot 206 järeltulija – ehkki esmapilgul võiks uustulnukat just nii tõlgendada. 207 mitte ei asendanud Peugeot mudelivalikus Eesti omaaegset esiautot, vaid tuli selle kõrvale.
Suurenenud mõõtmed (kasvamine üle 4 m näib olevat viimase aja trend) kajastuvad ka siseruumis, mis vähemalt esiistmete kannatab igati välja võrdluse klassi suurema 307 siseruumiga. Tagaistmel annab 307-st 7 cm lühem telgede vahe siiski selgelt märku, et tegu on klass väiksema autoga.
207 mootorivalik on selges suguluses eelkäija omaga. Bensiinimootorite valiku alumises otsas on 1,4liitrine 75 hj jõuallikas, järgneb sama mootori 90 hj versioon. Äsja lisandus uus PSA ja BMW koostöös välja töötatud 1,6liitrine jõuallikas. Prantsuse autole kohaselt on esinduslik ka diislite valik – 70 hj 1,4 HDI ning kaks 1,6liitrist HDI-d – 90 ja 110 hj versioonis.

VII koht
Volvo C30
TM 12/2006

Sarnaselt C4 Picassoga sai Volvo C30 seeriaautoks alles Pariisi näitusel septembris ning ainsa seekordse finalistina pole C30 veel Eestisse jõudnud. Välimuses on selgelt malli võetud kahelt omaaegselt menumudelilt – 1972. aasta 1800ES-ilt ja 1986. aasta 480 ES-ilt.
4,25 m pikkusena on C30 näol tegemist kõige väiksema Volvo mudeliga. Võrdluseks – senine Volvo pesamuna S40 on C30-st 22 cm pikem (ehkki C30 on ehitatud samale põhjale nagu S40 ja V50 ning ka telgede vahe on neil kolmel autol võrdne). Mootorivalik algab 1,6liitrise neljasilindrilise 100 hj bensiinimootoriga ning lõpeb 220 hj turboga varustatud T5-versiooniga. Valikus on ka kaks diiselmootorit.
Uut mudelit toodetakse Belgias Gentis asuvas Volvo tehases ning tema peamisteks konkurentideks on BMW 1. seeria ning Audi A3.

VIII koht
Fiat Grande Punto
TM 5/2006

Grande Punto peab saama päästerõngaks, mis Fiati aastatepikkusest madalseisust välja toob, ning kohe tänavu jaanuaris oligi Punto (tõsi – uus ja vana mudel koos) Euroopa automüügi edetabelis väikeautode konkurentsis esikohal.
Senise Puntoga (kah aasta auto – aastal 1994) võrreldes on uus mudel oluliselt kasvanud ning et ka senine Punto jäi tootmisse, eristab Fiat uut mudelit lisanime Grande abil. Uustulnuk konkureerib nüüd sarnaselt uue Renault Clioga ja Peugeot 207-ga neljameetriklassis.
Kolmeukselise Grande Punto hinnatase algab 155 000 kroonist, viieukselise mudeli baashind on 5000 krooni kõrgem. Hinnakäärid on üsna suured – nii maksab 1,9liitrise JTD-diiselmootori ja Sport-varustustasemega auto koguni 265 000 krooni. Aga lai on ka mootorivalik – alates 65 hj 1,2liitrisest bensiinimootorist, lõpetades täpselt kaks korda võimsama 1,9liitrise diisliga.

Tiitlipretendendid
Alfa Romeo Brera/Spider; Audi A6 Allroad; Audi Q7; Audi TT; Cadillac BLS; Chevrolet Aveo; Chevrolet Captiva; Chevrolet Epica; Citroën C4 Picasso; Citroën C6; Daihatsu Terios; Daihatsu Trevis; Dodge Caliber; Fiat Grande Punto; Ford Galaxy; Ford S-Max; Honda Civic; Hyundai Accent; Hyundai Santa Fe; Jeep Commander; Jeep Compass; Jaguar XK; Kia Carens; Kia Carnival; Kia Magentis; Lexus IS; Mazda MX-5; Mercedes-Benz CL; Mercedes-Benz GL; Mercedes-Benz R; Mini; Nissan Note; Opel Corsa; Peugeot 207; _koda Roomster; Ssangyong Kyron; Subaru B9 Tribeca; Suzuki SX4/Fiat Sedici; Toyota RAV4; Volvo C30; Volvo S80.

Lahkuv tiitliomanik – Renault Clio
Mullu esikoha võtnud Clio tegi ajalugu, olles esimene auto, kes konkursi enam kui nelja aastakümne pikkuses ajaloos auhinna teist korda võidab (samaga sai hakkama ka Clio I põlvkond 16 aastat tagasi). Renault’l on esikohti enamgi – 1965. aastal võitis Renault 16, 1982.aastal Renault 9 ning lähiajalukku jäävad Scénicu esikoht 1997. ja Megane’i võit 2003. aastal.

Valiku kriteeriumid

Valijad
Tänavune žürii koosnes 22 riigi 58 autoajakirjanikust – suurriigid Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia olid esindatud kuue, ülejäänud (Austria, Holland, Sveits, Belgia, Portugal, Rootsi, Tsehhi, Taani, Soome, Kreeka, Norra, Iirimaa, Poola, Venemaa, Sloveenia, Türgi ja Ungari) vastavalt oma suurusele 1–5 esindajaga.

Valitavad
Euroopa ihaldatuimale autoauhinnale pääseb kandideerima seeriaauto, mis septembrikuise seisuga on jõudnud viimase 12 kuu jooksul Euroopa turule (hääletuse ajaks peab auto olema saadaval vähemalt viies riigis ning tema oodatav aastane tootmismaht küündima vähemalt 5000 autoni). Auto peab olema uus, seda kas kerelt, alusvankrilt-põhjalt või tervenisti. Hinnatakse disaini, mugavust, ohutust, kiirusomadusi, juhitavust, keskkonnasõbralikkust, juhi rahulolu, hinda ja tehnilisi uuendusi.
Aasta auto valitakse kahes hääletusvoorus. Kui lõplik nimekiri septembris-oktoobris koos, valib iga _üriiliige välja finalistid. Seitse enim hääli kogunud autot (tänavu erandkorras kaheksa) pääseb finaali, kus iga hindaja jagab välja 25 punkti, mis jaotatakse vähemalt viie auto vahel arvestusega, et üle 10 punkti ühelegi autole anda ei saa.

Aasta auto läbi aegade
1963 Rover P6
1964 Austin 1800
1965 Renault 16
1966 Fiat 124
1967 NSU Ro 80
1968 Peugeot 504
1969 Fiat 128
1970 Citroën GS
1971 Fiat 127
1972 Audi 80
1973 Mercedes-Benz 450
1974 Citroën CX
1975*
1976 Simca 1307-1308
1977 Rover 3500
1978 Porsche 928
1979 Simca Horizon
1980 Lancia Delta
1981 Ford Escort
1982 Renault 9
1983 Audi 100
1984 Fiat Uno
1985 Opel Kadett
1986 Ford Scorpio
1987 Opel Omega
1988 Peugeot 405
1989 Fiat Tipo
1990 Citroën XM
1991 Renault Clio
1992 Volkswagen Golf
1993 Nissan Micra
1994 Ford Mondeo
1995 Fiat Punto
1996 Fiat Bravo/Brava
1997 Renault Mégane Scenic
1998 Alfa-Romeo 156
1999 Ford Focus
2000 Toyota Yaris
2001 Alfa-Romeo 147
2002 Peugeot 307
2003 Renault Mégane
2004 Fiat Panda
2005 Toyota Prius
2006 Renault Clio
2007 Ford S-Max

* Jäi valimata, kuna mindi üle tänaseni kehtivale süsteemile, kus valitakse mitte lõppeva, vaid algava aastanumbri auto.

Sarnased artiklid