Esinumbri uus tulek
Tõnu Ojala
01.03.2016

Uus Tucson viis Hyundai tänavu Eesti aasta auto finalistide sekka ning võib arvata, et kui Kial olnuks TOP6 valiku tegemise ajal ka uus Sportage juba kohal, võinuks need kaks sõsarmudelit mõlemad Eesti esiauto tiitlile konkureerida.

Kial algas uus aasta kahe suure uudisega. Ehkki Sportage’i kõrval on värskelt salongis ka uus Optima, kaalub uuenenud Sportage Optima siiski selgelt üles (vähemalt seni, kuni Optimat vaid sedaanina saab). Osutus ju eelmine, 2010. aastal Pariisi autonäitusel esitletud Sportage, tõeliseks müügihitiks. Euroopas on tegu selgelt enimmüüdud Kiaga, mille osakaal selle automargi kogumüügist küündis mullu enam kui 27 protsendini. Sama kehtib ka Eesti kohta – eelmise põlvkonna Sportage püsis kolm järjestikust aastat Maanteeameti liiklusregistri statistikas 10 populaarsema mudeli seas ja see on ka Eestis just Sportage’ist teinud siinmail enimmüüdud Kia mudeli.

Nüüd juba vana Sportage’i tippaastaks jäi 2013, mil 456 autoga jõuti seitsmendale kohale. Midagi pole ette heita ka 2014. aasta mudeliuuendusele järgnenud ajale – mullu arvele võetud 366 Sportage’i oli samuti igati tasemel näitaja nüüd juba üsna eaka mudeli kohta.

Üleminek Sportage’i IV põlvkonnale ei ole vähemalt väliselt väga suur hüpe võrreldes 2010. aasta autoga. Kõige suuremad muudatused on läbi teinud auto esiots, mis saanud endale vahepealsetel aastatel Kial kasutusele võetud uue „näo“. Tagaosa kujundus on kombinatsioon linnamaasturist ja väikesest mahtuniversaalist, andes teatud nurga all isegi veidi põhjust BMW esimese mahtuniversaali jooni otsida.

Senisega võrreldes on Sportage pisut kasvanud ning 40 mm lisapikkusest on 30 mm läinud telgede vahele, mis on auto siseruumi suurust arvestades igati positiivne uudis. Et kõrgus on jäänud samaks, jätab uus mudel külgvaates senisest veidi lennukama mulje, mida võimendab ka suur ja agressiivse välimusega tagaspoiler. Sportage’le iseloomulik stiil on siiski igati säilinud – piisab kui vaadata kas või laia C-piilarit.

Hoopis suuremad muudatused ootavad rooli taga – seal avanevat pilti ei seo senise Sportage’ga sisuliselt miski ning pigem tuletab eeskujuna meelde Kia suuremat maasturit Sorentot. Et üha enam otsustusõigust antakse Euroopas müüdavate Kiade disainis Saksamaal Rüsselsheimis asuvale Kia disainikeskusele, on ka iga järgmine Kia üha enam euroopaliku olemisega. Materjalivalik erineb oluliselt sellest, mida pakutakse samadel mudelitel nt Põhja-Ameerikas või koduturul ning kogu ergonoomika kisub vägisi saksalikuks kätte. Ja näib, et Vanas Maailmas selline lähenemine töötab!

Pole teab mis saladus, et Kia ja Hyundai on sisuliselt üks ja seesama firma ja nii ei ole ka ime, et Sportage on lähisuguluses Hyundai Tucsoniga. Nii et hoolimata oma koreapärasest nimest on uus Sportage sarnaselt Tucsoniga suuresti Euroopa sissekirjutusega – kui Tucsone pannakse kokku Tšehhimaal, siis Sportage’isid kohe teisel pool piiri, Slovakkia väikelinnas Žilinas.

Seega on ühesugused jõuallikad, käigukastid, platvormid kasutuses nii ühel kui teisel – aga ka mitmetel teistel kontsernis toodetavatel mudelitel. Kahe mudeli omavaheline seos paistab eriti hästi silma tehaseandmeid kõrvutades, kus suurem osa arve oleks justkui copy-paste-meetodil ühest tabelist teise kantud.

Bensiinimootorite baasmudel, st 132 hj 1,6liitrine bensiinimootor, tõsteti sisuliselt üle seniselt mudelipõlvkonnalt, 177 hj T-GDI baseerub aga Cee’d-i perekonna sportlike GT-versioonide jõuallikal. Lääne-Euroopas on fookus siiski diiselmootoritel – endiselt juhatab selle rivi sisse 1,7liitrine 115 hj CRDi, millele sekundeerib 2liitrine turbodiisel nii 136 kui 185 hj seades. TMi proovisõiduauto GT-kirjadest ei tasu end seejuures segadusse lasta viia – erinevalt Cee’d-i mudelireas olevatest 204 hj GT-versioonidest, on siin tegu GT-Line disainipaketiga ja liigset sportlikkust Sportage’st vaatamata nimele otsida ei tasu.

Nelikvedu ja automaatset käiguvahetust saab nii võimsama bensiini- kui diiselmootoriga. Nüüd on ka Sportage’i valikusse jõudnud uus 7käiguline topeltsiduriga automaatkäigukast, kuid seda vaid kombinatsioonis võimsaima bensiinimootoriga.

Ehkki hinnakiri algab 17 990 euro juurest, jääb alla 20 000 euro piiri siiski vaid kolm modifikatsiooni. Nelikveoliste mudelite hinnatase algab napilt alla 25 000 eurot ning „täislaks“ tähendab juba üle 35 000 euro küündivat hinnanumbrit. Viimane tähendab aga ka varustuse absoluutset tipptaset – kuni iseparkimise, juhtmevaba telefonilaadija ning ventileeritavate esiistmeteni välja (rääkimata kõikvõimalikest elektroonilistest sõiduabidest).

Whatcar.ee peatoimetaja Tõnu Tramm ning tema Tehnikamaailma kolleeg Tõnu Ojala valisid uue Kia Sportage´i ka veebruarikuiseks Rooli Võimu kuu autoks.

https://youtu.be/xEiIAd7WIZY

Sarnased artiklid