Paldiskis asub kaks allveelaevnike õppekeskusesse paigutatud tuumareaktorit. Mõlemast viis Vene armee lahkudes ära tuumakütusega vardad. Seejärel kaeti reaktorid betooniga, betoon pumbati ka reaktorite sisemusse ning nad jäeti demonteerimist ootama. Pandi paika, et sellega ei saa alustada enne poole sajandi möödumist.
Kuna reaktorite hoiustamise algusajaks loetakse aastat 1989, mil nende töö peatati, on Paldiski tuumareaktorite lammutamise alustamise tärminiks seatud 2039. aasta lõpp. Aastaks 2040 on kavas rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik, kuhu paigutatakse lisaks olemasolevatele, praegu tuumaobjekti peahoones paiknevas vahehoidlas olevatele radioaktiivsetele jäätmetele ka reaktorisektsioonide ja Paldiski objekti peahoone lammutamisel tekkivad jäätmed.
Radioaktiivsete jäätmete hoidlast roheala
Hiljuti 30. aastapäeva tähistanud riigi osalusega ettevõte AS ALARA (As Low Reasonably Achievable) asutati 1995. aastal eesmärgiga võtta oma haldusse Paldiski tuumaobjekt ja mõningase aja möödudes ka varem sisuliselt valveta ja kõigile ligipääsetavana seisnud Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla Harjumaal Saku lähistel.
See valveta olek põhjustas toona ka inimohvriga õnnetuse. Nimelt murdsid kolm meest 1994. aastal hoidlasse sisse ning üks neist tassis koju radioaktiivse isotoobi tseesium-137 kiirgusallika. Õige pea hakkas ta end halvasti tundma, tekkis iiveldus ja oksendamine ning kutsuti kiirabi. Alles mõne aja pärast hakkasid arstid kahtlustama, et tegu võib olla kiiritustõvega. Mees suri, hiljem leiti kiirgusallikas tema kodust köögisahtlist. Haigestusid ka ohvri laps ja ema.
Peagi lisandus ettevõtte ülesannete hulka Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine ning teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ja radioaktiivse saastatuse desaktiveerimise valdkondades. 2025. aasta alguses võttis ALARA üle ka Vaivaras asuva ohtlike jäätmete käitluskeskuse haldamise. Vaivaras on riigifirma ülesanne korraldada ladestusala laiendamine nii, et keskus saaks ka edaspidi vastu võtta neid ohtlikke jäätmeid, mida ei ole võimalik ringlusse saata. Plaanis on rajada neli uut ladestuskärge, hoidla laienduse jaoks on koostatud keskkonnamõjude hindamine, ehituse maksumus peaks jääma 5 miljoni euro piiresse.
Praegu on ALARA ettevõtte, mis ei tegele ainult mineviku jäänukite keskkonnasõbralikuks muutmisega, vaid millel on tänapäeva mõistes mitmetähenduslikult ka realistlik pikk plaan. Praegu on maha märgitud, et ajutine radioaktiivsete jäätmete vaheladestuspaik Paldiski tuumaobjektil tuleb aastaks 2040 asendada püsivaga. Eeldatavalt rajatakse ka lõppladustuspaik Paldiskisse. Praeguse plaani kohaselt ladustatakse sinna kahe Paldiski tuumareaktori tükid, praegu vahehoidlas olev umbes 1000 m3 suurune kogus radioaktiivseid jäätmeid ning edaspidi jõuavad sinna ka Eesti tööstus-, teadus- ja meditsiiniasutustes tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Viimaste aastane kogus jääb kliimaministeeriumi hinnangul ühe kuupmeetri piiresse.
Võimaliku Eestisse rajatava tuumaelektrijaama n-ö värskete radioaktiivsete jäätmete ladestamiseks rajatav hoidla mõeldud ei ole.
Vaja on jäätmete lõppladustuspaika
Paldiskisse rajati tuumaallveelaevade meeskondade väljaõppeks keskus 1960ndate aastate alguses. See koosnes kahest õppeotstarbelisest stendist, mis kujutasid endast seda osa allveelaevade korpusest, mis olid otseselt seotud energiatootmise, allveelaevade ja reaktorite juhtimise ning pardasüsteemidega. Kummagi stendi koosseisu kuulus töötav tuumareaktor (esimese põlvkonna VM-A ja teise põlvkonna VM-4). Õppekeskuses oli kõik nagu päris tuumaallveelaevas – näiteks laevakruvi pöörlemise koormust imiteeris hüdrauliline seadeldis, mis kuulduste kohaselt oli salaja soetatud Lääne-Saksamaalt. Treeniti meeskondi tööks tuumaallveelaevadel Taifun, Janki ja Delta I–IV klass.
Pärast Tšernobõli tuumajaama õnnetust seisati mõlemad reaktorid. Esialgu ajutiselt, et tõsta nende ohutustaset ja pikendada eluiga veel 50 aasta võrra, ent taaskäivitamiseni ei jõutudki, sest Eesti sai iseseisvaks. Kuigi koolitus kestis 1993. aastani, oli selge, et Vene vägedel tuleb lahkuda ja nii pärast 1989. aastat Paldiskis enam praktilist reaktoritöö kogemust kursantidele ei jagatud.
ALARA tegevjuhi Ilmar Puskari sõnul algas ettevõtte lugu hetkel, mil Paldiski tuumaobjekt Eestile üle anti: „See tähendas vastutuse võtmist millegi eest, mida varem Eestis keegi teinud polnud. 30 aastaga on ALARA tõestanud, et järjepideva ja teaduspõhise tööga saab muuta ohutuks ka salastatud ja saastunud militaarobjekti.”
Praeguse aja tegevustest rääkides ütleb Puskar, et ALARA peab seoses uue tegevusvaldkonna tulekuga ennast mõnevõrra ümber kohandama ning eristama ohtlike jäätmete valdkonna radioaktiivsete jäätmete valdkonnast. Need on tema sõnul väga erinevad tegevusalad, kuigi võivad ehk kõrvalseisjale sarnaselt kõlada.
Lõviosa radioaktiivsetest jäätmetest pärinevad Tammiku hoidlast ja sealtsamast Paldiskist, aga väikestes kogustes tekib neid juurde regulaarselt. Kiirgusallikaid on vähem, peamiselt on tegemist looduslikest allikatest saastunud metalliga. Sõltuvalt asjaoludest hoitakse sellist metalli konteinerites, aga võimalusel saab seda saata ka ümbersulatustehastesse, näiteks Saksamaale või Rootsi, ja sellisel moel saastunud metalli kogust vähendada.
Ka plaanib ALARA hakata pakkuma kiirgusmõõteriistade kalibreerimisteenuseid. Ettevõtte kalibreerimislabor sai ametliku kiirgustegevusloa ning nüüd tegeldakse labori mõõtemeetodite koostamise ja valideerimise ning kvaliteedisüsteemi akrediteerimiseks vajalike ettevalmistustega.
„Loodetavasti ei pea 2026. aastast enam kalibreerimiseks seadmeid välismaale saatma, vaid seda saab teha siin,” räägib Ilmar Puskar. „See on pikk projekt, kus mõõtemetoodika paika panemisel on olnud suureks abiks Tartu Ülikooli füüsika instituudist appi tulnud teadlased.”
Käimas on ka radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ettevalmistamine ehk projekt RAJALA (radioaktiivsete jäätmete ladustamine), kusjuures praegune eesmärk on aastaks 2029 jõuda uuringutega nii kaugele, et saaks hakata projekteerima. Esialgu tuleb aga lõpule jõuda asukohavaliku teise etapiga. Praeguseks on teada, et see jäätmehoidla tuleb Paldiski endise tuumaobjekti territooriumile, aga täpne koht pole veel paika pandud.
Lisa leiad veebruari Tehnikamaailmast!
